(3)06.11.

1. Kohtuotsus jõustus muutmatult 18.10.
2. A.Ivanovi karistuse kandmise aeg lõpeb 06.11.2011.a. On saabunud esildis A.Ivanovi vabastamiseks karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Tartu Vangla iseloomustusest tulenevalt võib Ivanovi puhul oht lähtuda temapoolsest füüsilisest vägivallast, eriti alkoholi tarvitamise järel. Ivanov on vanglas viibimise ajal läbinud tislerikoolituse, töötab aastast 2004 tislerina ja elektrikuna. Ta on tasunud rahalised nõuded ja on motiveeritud vabanemisel tööle asuma. Distsiplinaarkaristused ja intsidendid puuduvad. Sotsiaalprogrammides osalemist ei ole pidanud ta vajalikuks. Kriminaalhooldaja ei nõustu ennetähtaegse vabastamisega. Ivanovil ei ole Eestis muid sugulasi peale tädi. Enne kinnipidamiskohta minekut ei suhelnud Ivanov tädiga üldse ja tädi on imestunud, et nüüd tema poole pöörduti. Tädi on nõus andma Ivanovile enda juures elukoha mitte kauemaks kui üheks kuuks ja sisse kirjutama korterisse ei ole nõus. A.Ivanovi tädi ja poeg on invaliidid. Kriminaalhooldaja leiab, et A.Ivanovi poolt on uue kuriteo toimepanemise risk liiga suur. A.Ivanov kohtuistungil 11.08.2008 andis seletuse, et kõige raskema teemana näeb ta vabaduses perekonna loomist. Uue kuriteo toimepanemise riske ei ole. Ivanov ei tea veel, kuhu vabaduses tööle asub, elukutseid on tal palju. Võib-olla läheb samasse firmasse, kus töötas varem. Alkoholiprobleemi ei ole. Elamis- ja tööluba on olemas. Prokurör ei toeta A.Ivanovi ennetähtaegset vabastamist. Eelmine vangistus lõppes pool aastat enne kui pani toime selle kuriteo, mille eest nüüd karistust kannab. Tulnuks pöörduda spetsialisti poole abi saamiseks, kuid Ivanov ei ole seda vajalikuks pidanud. Elukoht vabanemisel on ajutine- kuni 1 kuu tädi juures ja nii ei saa korraldada käitumiskontrolli. Ka töökoha leidmise kohta ei ole midagi teada. Arvestades kuriteo raskust ja seda, et Ivanov ei ole vangistuses oma probleemidega tegelenud, mitte vabastada ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Kaitsja hinnangul on alused Ivanovi vabastamiseks olemas. A.Ivanov on võimalik ennetähtaegselt vabastada. On kandnud reaalset vangistust peaaegu 7 aastat. Vangla iseloomustus ja kriminaalhooldaja osutavad, et sotsiaalne võrgustik puudub ja on ainult tädi, seetõttu on loomulik, et ta püüab tädiga suhteid hoida. Ivanovil on kaasas ja näitas elamis- ja tööluba. Ta on motiveeritud legaalseks eluks vabaduses, seega valmis nii elamispinda kui ka tööd leidma. Nõuded tasutud, vabanemisfondis piisavalt raha.. Töö võib olla parim teraapia, ta on olnud vanglas korralik töömees. Ei ole teada, milles väljendub see pingelises olukorras enesekontrolli kaotamine. Alkoholiprobleem ei ole riskifaktor, kuna 7 aasta jooksul ei ole ta vanglas alkoholi tarvitanud. Kohtu seisukohad Aleksandr Ivanov on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.

(3)käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Ivanovi vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud. 6 aastat 8 kuud vangistust oleks A.Ivanovi puhul minimaalne võimalik karistusaeg (2/3), mille ärakandmise järel oleks võimalik A.Ivanov vabastada ennetähtaegselt. Praeguseks on A.Ivanovil ära kantud karistust 1 kuu rohkem minimaalsest võimalikust. Kohus leiab, et vabastamisel sellise minimaalse võimaliku aja ärakandmise järel peavad esinema eriliselt veenvad asjaolud, et kohus saaks olla veendunud isiku vabastamise põhjendatuses. Kohus ei näe ühtki veenvat argumenti, millele tuginedes võiks öelda, et kinnipidamiskohast vabanemisel on A.Ivanov oluliselt muutnud oma mõtlemist. Vastupidi- kohtuistungil küsitlemise käigus selgub, et ei olegi olemas ühtki probleemi, riski ega faktorit, mis soodustasid kuriteo toimepanemist või mida peaks edaspidi maandama. Tuleks küsida: miks siis tapmine toime pandi? Ja sellele eelnenud KrK § 107 lg.1 järgi kvalifitseeritav tegu? Vangla iseloomustuses osutatud riskide olemasolu (alkoholitarvitamine, jäik mõtlemine, vähene enesekontrollivõime, eneseanalüüsioskuse puudumine jms) A.Ivanov eitab. Kohus on seisukohal, et kui isik eitab temast endast lähtuvate probleemide olemasolu, tähendab see seda, et ta ei näe vigu oma käitumises, järelikult ei pea vajalikuks oma käitumist või mõtlemist muuta. Kohtu hinnangul on praegu aset leidev lähenemine (et kui on vanglas korralik töömees ja hagid makstud, siis probleeme ei olegi) põhjendamatult ratsionaalne. Lihtsustatud ja liigratsionaalset probleemilahendust kirjeldab meile ka 28.08.2002 kohtuotsus. Kohus peab olulisemaks hoopis, et Ivanov, kellel oli ja on Eestis vaid üks sugulane, ei ole temaga suhelnud kunagi varem (enne kinnipidamiskohta minekut), kuid soovib nüüd tema (elamispinna) toel endale karistusest vabastamist. Kohtu hinnangul on tõsiselt haige inimese panemine sellise raske otsustuse ette ebamoraalne. Ennetähtaegsel vabastamisel määratakse isik käitumiskontrollile, s.t. tal peab olema kindel elukoht, millega ta ennast seob. Praegusel juhtumil ei ole sellist kohta, sest R.Müürsepp ei ole nõus, et Ivanov seotakse tema elukohaga. Kohtu kasutuses olevast materjalist ei nähtu ühtki asjaolu või tingimust A.Ivanovi elus, mis oleks muutunud võrreldes tema vangistusele eelnenud ajaga. Peaaegu 7 aastat vangistust on seni kulgenud, jätmata ühtki jälge A.Ivanovi mõtlemisse või hoiakutesse. See tähendab, et ärakantud karistusaeg on olnud ilmselgelt ebapiisav ja A.Ivanovi ei saa ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 3