4-08-5244 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-5244 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi
) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta M. Sihver`i kaebus rahuldamata. Samas toetab kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku taotlust rahatrahvi ositi maksmise võimaldamises. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses
§ 120lausel.
Pärnu Maakohtu seisukoht
§ 120
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.
§ 123
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. 2
(3)4-08-5244 Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Sihver`i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü Teeseaduse § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaalumise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks
-s sätestatud alustel. Autorongil, millega menetlusalune isik vedu teostas, on lubatud kogumassiks 40,0 tonni ning lubatud teljekoormuseks 9,5 tonni. Autorongi, millega menetlusalune isik vedu teostas, kogumassiks oli 53,96 tonni ning teljekoormuseks 11,21 tonni. Seega rikkus menetlusalune isik Eeskirja § 7 lg 1, § 30 ja TeeS § 33 lg 4 nõudeid, pannes toime väärteo, milline kvalifitseerub TeeS § 401 lg
- Kohus tutvunud asja materjalidega leidis, et kohtuvälise menetleja poolt on küll väärteoprotokollis M. Sihver`i poolt toime pandud väärtegu kvalifitseeritud õigesti, so TeeS § 401 lg 1, kuid väärteootsuses on menetleja märkinud ekslikult õiguserikkumise kvalifikatsiooniks TeeS § 40 lg
- Kohus asus seisukohale, et antud eksimus on grammatilist laadi ning ei ole käesoleval juhul väärteootsuse tühistamise aluseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus õigeks väärteo kvalifikatsiooniks TeeS § 401 lg
- Vastavalt TeeS § 401 lg 1 karistatakse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. M. Sihver`it on kõnealuses asjas TeeS § 401 lg 1 alusel karistatud rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni maksimaalmääras. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ja ajatamist ennekõike majanduslikel põhjustel, so kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumiseks ühekordse maksena. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, so arvestades vastutust kergendava asjaoluna kaebaja poolt väljendatud kahetsust toimepandud väärteo suhtes. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt M. Sihver`ile määratud karistust on võimalik vähendada 150 trahviühikuni, so 9000 kroonini. Kohus, lähtudes Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1, leiab, et antud suuruses karistus on piisav konkreetse õiguserikkumise toimepanemise eest ning menetlusaluse isiku karistamine sanktsiooni maksimummääras ei ole vajalik. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kohtuväline menetleja ei oma vastuväiteid kaebuses esitatud taotlusele rahatrahvi tasumise osas osade kaupa, siis asub kohus seisukohale, et M. Sihver`ile tuleb võimaldada temale menetleja poolt karistuseks määratud trahvi tasumist ositi maksimaalse võimaliku ajaperioodi, so 12 kalendrikuu, jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Anu Tammeniit Kohtunik 3
(3)