← Eesti

4-08-5245\2

4-08-5245 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-5245 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi

) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta M. Sihver`i kaebus rahuldamata ning kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses

§ 120lausel.

Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

§ 123

kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Sihver`i kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2

(3)4-08-5245 Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ja rahatrahvi osade kaupa tasumise võimaldamist põhjusel, et menetleja on ebaõigelt arvestanud menetlusaluse isiku puhul lühendatud ööpäevaseks puhkeajaks 7 tundi 54 minutit, kuid õige arvestuse kohaselt oleks lühendatud puhkeajaks 8 tundi ja 45 minutit, mistõttu on M. Sihver rikkunud eelpooltoodud nõudeid vaid 15 minutit. LS § 7474 lg 1 kohaselt karistatakse kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. M. Sihver`it on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni maksimaalmäära lähedases määras. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kohus leiab, kuivõrd väärteoprotokolli koostanud politseiametnik on ekslikult arvestanud lühendatud ööpäevaseks puhkeajaks 7 tundi 54 minutit 8 tunni ja 45 minuti asemel, mis teeb M. Sihver`i poolt ööpäevase puhkeaja kasutamise nõuete rikkumiseks 15 minutit, so minimaalne ööpäevane puhkeaeg katkematult 9 tundi, on põhjendatud M. Sihver`i taotlus temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamiseks. Kohus arvestas seisukoha võtmisel nii kaebuse esitaja isikut, tema varasemaid rikkumisi kui ka antud rikkumise tõsidust ja mahtu. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist sellisel määral ohtliku rikkumisega kui seda oleks olnud M. Sihver`i poolt kehtestatud nõuete rikkumine väärteoprotokollis märgitud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt M. Sihver`ile määratud karistust on võimalik vähendada 35 trahviühikuni, so 2100 kroonini. Kohus, lähtudes Karistusseadustiku § 56 lg 1, leiab, et antud suuruses karistus on piisav konkreetse õiguserikkumise toimepanemise eest mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ning menetlusaluse isiku karistamine sanktsiooni maksimummäära lähedases määras ole vajalik. Samuti märgib kohus, et kuivõrd kohus vähendab kaebuse esitajale menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi poole ulatuses, ei kuulu M. Sihver`i taotlus rahatrahvi ajatamiseks rahuldamisele. Anu Tammeniit Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.