Tunnistada kaebaja Zinaida Haltsoneni õiguse rikkumine 28.04.2008 teostatud menetlustoimingute ( ütluste olustikuga seostamine) läbiviimisel.
sätestatud uurimistoimingütluste seostamine olustikuga- mille käigus kriminaalmenetluses tunnistajatena ülekuulatud Eesti Energia AS-i töötajad selgitasid ja täpsustasid kuriteosündmusesse puutuvaid asjaolusid kohapeal.
ettenähtud uurimistoiming- ütluste seostamine olustikuga- ei eelda prokuröri või menetleja poolt määruse koostamist, ega prokuröripoolse loa andmist uurimistoimingu läbiviimiseks. Samuti ei osutunud tõele vastava kaebaja väide politseiametniku poolt tema solvamise ja laimamise osas. 4. 19.06.2008 laekus Riigiprokuratuuri Zinaida Haltsoneni kaebus, milles kaebaja vaidlustab ringkonnaprokuratuuri määruse. Kaebaja hinnangul on ringkonnaprokuratuuri määrus „ Õigusvastane, kuna sellel on kajastatud ebaseaduslikke, olematuid asju ja valeandmeid ning ei ole mitte paljasõnaline vaid kubiseb fakti- ja kirjavigadest ning on koostatud ühepoolselt ja erapoolikult“. Kaebaja on endiselt seisukohal, et 28.04.2008 tungisid politseiametnikud ja Eesti Energia töötajad ebaseaduslikult tema eravaldusse. Samuti arvab kaebaja, et eelnimetatud isikutega oli kaasas ka Sergei Travnikov´i nimeline isik, kuna „… on väga hästi kursis toimunuga“. Riigiprokuratuuri 21.07.2008 määrusega jäeti kaebaja kaebus rahuldamata. Riigiprokuratuuri prokuröri abi Meelis Sentifol, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja Zinaida Haltsoneni kaebusega, leidis, et ringkonnaprokuratuuri seisukoht menetlustoimingute seaduslikkuse hindamisel on õige ja põhjendatud. Riigiprokuratuur ei tuvastanud kõnealuse kriminaalasja menetlemisel ega kaevatava määruse koostamisel menetlusnõuete ega kahtlustatava õiguste rikkumist. Kaebuse esitaja ei nõustunud Riigiprokuratuuri seisukohaga ja esitas 13.08.2008 Viru Maakohtu eeluurimiskohtunikule kaebuse riigiprokuröri määruse peale. Kaebuse esitaja ei ole nõus riigiprokuratuuri määrusega, kuna tema poolt 18.06.2008 esitatud kaebusele sai lahendi alles kätte 04.08.2008 lihtkirja teel. Kaebuses kaebaja selgitab, et Riigiprokuratuur püüab Viru Ringkonnaprookuratuuri ebaseaduslikku tegevust, olematuid asju ja valeandmeid tõena kajastada. Riigiprokuratuur ja Viru Ringkonnaprokuratuur väidavad, et ta oli eelnevalt teadlik planeeritavast menetlustoimingust 28.04.2008, mis on vale. Maakohtu seisukoht 3
lg.1 ja 2 kohaselt vaatab kohus esitatud kaebuse läbi 30 päeva jooksul selle esitamisest kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta on see esitatud. Eeluurimiskohtunik, analüüsinud kaebuse motiive kogumis Riigiprokuratuuri 21.07.2008 määruse põhistuste ja kriminaalasja nr 07244000083 materjalidega asub seisukohale, et Zinaida Haltsoneni kaebus kuulub rahuldamisele. 28.04.2008 menetlustoimingu läbiviimisel on rikutud Zinaida Haltsoneni õigust kodupuutumatusele ja kuna õiguse rikkumist ei saa enam tagantjärele kõrvaldada, tuleb piirduda õiguse rikkumise tunnistamisega
Kaebuse läbivaatamiseks välja nõutud kriminaaltoimikust nr 07244000083 nähtub: 29.07.2004 ja 11.01.2007 algatati KarS § 216 alusel kriminaalmenetlus Eesti Energia AS avalduse alusel, kus viimane teatas, et Ida-Virumaal A.vallas K. külas tarbitakse omavoliliselt elektrienergiat. 28.12.2004 on Zinaida Haltsonenile, elukoht K. küla, A. vald Ida-Virumaa, esitatud kahtlustus KarS § 216 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et ajavahemikul 26.02.2001 kuni 08.03.2004 on Ida-Virumaal, A. vallas K. külas ebaseaduslikult lülitatud energia tarbimisvõrku. Tekitatud kahju 13453,77 krooni (lk 29-30). 30.01.2007 esitati Zinaida Haltsonenile kahtlustus KarS § 216 lg 1 järgi selles, et tarbib oma elukohas omavoliliselt elektrienergiat ning lülitab ebaseaduslikult elektriühenduse tarbimisvõrku. Kahju 23049,44 krooni (lk 57-58). Ütluste ja olustiku seostamise protokollist 28.04.2008 (lk 79-80) nähtub, et 28.04.2008 algusega kell 11.10 K. küla A. vallas viis läbi ütluste ja olustikuga seostamise Ida Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Jõhvi kriminaaltalituse politseiinspektor Iris Arge-Lepalind, uurimistoimingus osales politseijuhtivinspektor Jevgeni Kutšin ja isik, kelle ütlusi seostati tunnistaja J. P.. Sündmuskohal osutas tunnistaja Zinaida Haltsoneni talu hoovile ning selgitas, et tegu on selle sama territooriumiga, kus 26.02.2004 ja 08.03.2004 avastas ta kontrolli käigus ebaseadusliku elektriühenduse lülitamise tarbimisvõrku. Edasi siseneti talu hoovi ja liiguti talu sissepääsu juurde. Poolakese osutas käega talu taga asuva tühermaa suunas ning selgitas, et selles suunas tuleks liikuda, jõudmaks elektriliinini, millega oli ühendatud 2004.a. ebaseaduslikult kaabel. Edasi liiguti elektriliinide juurde, Poolakese osutas käega postile, mille kohta selgitas, et just selle koha peal oli 2004.a. ühendatud kaabel, mis jooksis antud posti ja Zinaida Haltsoneni maja vahel. Fototabel nr 1 fotodel 1,2,3,4,5,6 (lk 82-87) näidatakse ära ülalnimetatud sündmuste käiku. Kohus märgib, et olukord oligi juba ühel korral fikseeritud, nimelt 26.02.2004 vastava aktiga, samuti juhtmete ühendamine, piosti asukoht, liinide paiknemine oli fikseeritud ka fotodega (toimik lk 6- 13). Akti koostamisel viibisid tunnistajatena Z. Haltsoneni poeg ja ema. Kohus märgib, et kriminaalmenetluses on muuhulgas lubatud kasutada tõenditena ka järelevalvemenetluses saadud andmeid juhul, kui need ei ole vastuolus krimimnaalmenetluses aktsepteeritavate tõendite kogumise normidega. Kohus ei süvene asjaoludesse, mille esinemisel on energia müüjal õigus siseneda võrgustikuga liitumispunkti paika. Ilmselt see on tagatud Elektrituruseadusega ning räägitakse läbi elektri müügilepingu sõlmimisel ( elektri müügilepingu koopia toimikus puudub! senini). Kohus soovib edastada menetlejale sõnumi, et isiku õiguse riivamisel ( antud juhul kodupuutumatuise õiguse riivamisel) tuleb arvestada selle riivamise prorortsionaalsuse ja selge vajadusega. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist 28.04.2008 (lk 88-90) nähtub, et 28.04.2008 algusega kell 11.28 Kõveriku küla Avinurme vallas viis läbi ütluste ja olustikuga seostamise Ida Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Jõhvi kriminaaltalituse politseiinspektor Iris Arge-Lepalind, uurimistoimingus osales politseijuhtivinspektor Jevgeni Kutšin ja isik, kelle ütlusi seostati tunnistaja Sergei Gurejev. Sündmuskohal osutas tunnistaja talu territooriumile ning selgitas, et 4 selles talus elab Zinaida Haltsonen ja, et 22.12.2006 kontrolli käigus avastas ta koos Peeter Slavskiga antud territooriumil ebaseadusliku elektrienergia tarbimisvõrku lülitamise. Seejärel siseneti talu hoovi ja S.Gurejev osutas talule ning selgitas, et just nimelt selle taluga oli kaabel, mis jooksis ebaseaduslikult elektriliinideni, ühendatud. Edasi tegi Gurejev ettepaneku liikuda maja taga asuva tühermaa suunas. Tühermaale mindi peale seda koos Gurejeviga, kes osutas elektriliinidele ja postile ning selgitas, et just selle postiga ja seda mööda jooksva elektriliiniga oli 22.12.2006 ühendatud Z.Haltsoneni majast kaabel. Fototabel nr 2 fotodel 1,2,3,4,5,6,7 (lk 91-97) näidatakse ära ülalnimetatud sündmuste käiku. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist 28.04.2008 (lk 98-100) nähtub, et 28.04.2008 algusega kell 12.00 Kõveriku küla Avinurme vallas viis läbi ütluste ja olustikuga seostamise Ida Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Jõhvi kriminaaltalituse politseiinspektor Iris Arge-Lepalind, uurimistoimingus osales politseijuhtivinspektor Jevgenin Kutšin ja isik, kelle ütlusi seostati tunnistaja Peeter Slavski. Sündmuskohal osutas tunnistaja käega Z.Haltsoneni maja hoovi suunas ja selgitas, et just sellel territooriumil avastas ta 22.12.2006 ebaseadusliku elektrienergia tarbimisvõrku lülitamise koos Sergei Gurejeviga. Edasi siseneti antud talu hoovi Slavski osutas käega talu suunas. Liiguti talu peaukse ette. Peale seda osutas Slavski talu tagahoovi suunas ning selgitas, et selles suunas jääb elektriliin, millega 22.12.2006 oli ebaseaduslikult Z.Haltsoneni poolt kaabel ühendatud. Edasi liiguti maja taha, Slavski osutas tühermaale ja sellele asuvale elektriliinile. Antud elektriliini juurde liiguti. Slavski osutas liinile ja selgitas, et just selle posti juures oli ebaseaduslik elektriühendus, kaabli abil, mis jooksis antud elektriliini ja Z.Haltsoneni maja vahel. Fototabel nr 3 fotodel 1,2,3,4,5,6 (lk 101-106) näidatakse ära ülalnimetatud sündmuste käiku. Kohus märgib, et 22.12.2006 asetleidnud elektri tarbimise olukord jällegi oli fikseeritud 22.12.2006 koostatud aktiga, mille juures viibis tunnistajana P. Slavski. Akti juurde on lisatud ja fotod ( toimik lk 44-48). Ka sel juhul kohus osutab oma ülaltoodud arvamusele, antud 26.02.2004 fakti fikseerimise kohta. Riigiprokuratuuri seisukoha kohaselt menetlustoimingu käigus ei rikutud kellegi õigusi ega Kriminaalmenetluse nõudeid. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et Riigiprokuratuur oma määruses ei ole hinnanud Kriminaalmenetluse seadustiku ja Põhiseaduse koostoimet.
lg 1 kohaselt tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mälevõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades.
lg 1 kohaselt ütluste seostamisel olustikuga tehakse ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale ettepanek selgitada ja täpsustada kuriteosündmusse puutuvaid asjaolusid kohapeal ja seostada ütlused sündmuskoha olustikuga. Sama seaduse § 79 lg 2 kohaselt, kui kohtueelses menetluses on vaja olustikuga seostada mitme isiku ütlused, tehakse seda iga isikuga eraldi. Kohus märgib, et
puhul on tegemist üldise normiga, mille kohaldamisel tuleb arvestada teistes seadustes ning Põhiseadustes sisalduvate piirangutega. Teisisõnu, vale on prokuratuuri seisukoht, et
§-le 79 viidates võib siseneda isiku tahtevastaselt tema valdusse ( ruumi, korterisse …) teise isiku ütluste olustikuga seostamiseks. 5 Elektrituruseadus ja Majandus ja kommunikatsiooniministri 15.mail 2007 määrus nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ja ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord“ ( edaspidi määrus nr 34) ei tulene, et elektri müüjal oleks õigus siseneda tarbija valdusse. Kuid Määrus nr 34 § 3 kohaselt akti koostaja võib kohe katkestada ebaseadusliku võrguühenduse. Ilmselt selline küsimus on müügilepingu tingimuste seas. Isegi kui valdusse sisenemine on läbi räägitud lepingu tingimustena, ei laiene see kriminaalmenetluse läbiviimisele, sest kriminaalmenetluses puudub isikul kohustus soodustada tõendite kogumisele, mis võivad olla teda süüstavad ( enesemittesüüstamise privileegi teooria kriminaalmenetluses). Põhiseaduse § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse § 33 ütleb, et kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Riigiprokuratuuri väide, et kaebaja oli eelnevalt teadlik tema elukohaks oleva maja õuel planeeritavast menetlustoimingust ja, et kogu menetlustoimingu läbiviimise ajal viibis kaebaja faktiliselt menetlustoimingu juures, kuid keeldus agressiivses vormis temale tehtud ettepanekutest oma õiguste teostamiseks, on kaheldav. Kaheldav on ka see, et kaebajale selgitati kohapeal menetlustoimingu eesmärki ning selle läbiviimisega seonduvat. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Zinaida Haltsonen viibiks menetlustoimingute läbiviimisel ja annaks menetlejale nõusoleku oma valdusse sisenemiseks. „Kuna vaatamata selgitustele kaebaja keeldus alusetult politseiametnikke maja õuele lubamast, olid politseiametnikud ning nendega kaasasolnud menetlustoimingust osavõtjad sunnitud ületama maja ümbritseva tara, et pääseda piirkonda, mille olustik on lahutamatult seotud menetleva kriminaalasjas esemeks oleva kuriteo sündmuse asjaoludega.“ Kohtu hinnangul on menetleja teod lubamatud ja selliste menetlustoimingutega ilmselgelt rikuti kaebaja põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele (Põhiseaduse (PS) § 33). Kohus leiab, et teise isiku ütluste olustikuga seostamine ei saa toimuda muu isiku valduses ilma selleta, et valdaja oleks andnud menetlejale nõusoleku oma valdusse sisenemiseks. Selline menetlustoiming ei saa olla läbi viidud vägisi ja jõuga. 28.04.2008 läbiviidud menetlustoimigud ja toimingute läbiviimise viisi ( üle piirdeaia ja tara ronimine) ei saa pidada proportsionaalseks isiku toimepandule. Isikule on esitatud kahtlustus teise astme kuriteo toimepanemises, mille esimene episood leidis aset aastal 2004 veebruaris !!!, teine episood detsembris 2006, ja menetleja ei näidanud piisavalt usinust kriminaalasja menetlemisel – see on senini menetluses ja menetluse lõpuleviimist ei ole ette näha, samal ajal toimikus on materjale vaevalt 105 (!!!) lehekülge, see on üle 4 aasta kestel toimunud uurimine. Samuti ei saa pidada nende menetlustoimingute läbiviimine ilmselt vajalikuks. Piisav oleks tunnistajate detailne ülekuulamine ja võib olla elektriliinide, liitumispunkti ja elektriseadmete paiknemise skeemide toimikusse lisamine. KOHTU MEETMED 6 Lähtudes ülaltoodust, tuleb tunnistada menetleja poolt 28.04.2008 läbiviidud tunnistajate J. P. ja S.G. ( lk 79-80 ja 88-89) osavõtul menetlustoimingute ( ütluste olustikuga seostamine) läbiviimisega Zinaida Haltsoneni õiguste rikkumist. Eeluurimiskohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.