4-08-448\6

4-08-448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-448 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Tatjana Talja juuresolekul Kohtuistungi aeg
3. mai ja
4. juuni 2008.a. Väärteoasi Jevgeni Semjonov´i (isikukood 35410240232, elukoht XXX) kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse osakonna 02.01.2008.a. otsusele väärteoasjas nr.2314,07,038222 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Jevgeni Semjonov, kaitsja Indrek Sirk Kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Reidi RESOLUTSIOON
5. Kaebus rahuldada.
6. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse osakonna 02.01.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,07,038222 Jevgeni Semjonov´i süüditunnistamises Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi.
7. Lõpetada väärteoasja nr. 2314,07,038222 menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu Jevgeni Semjonov´i teos. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
8. juunist 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi Edasikaebamise kord kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Jevgeni Semjonov esitas kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse osakonna 02.01.2008.a. otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,038222, millega karistati kaebuse esitajat Liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses s.o. 1 800 krooni. Samuti mõisteti nimetatud otsusega kaebuse esitajalt välja menetluskulu (ekspertiisi maksumus) 2100 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema 02.09.2007.a. kell 00.46 Tallinnas Mustamäe tee 16 maja juures, juhtides sõiduautot Mercedes Benz, registreerimismärgiga 869AVG, ei veendunud enne manöövri sooritamist (reastus ümber teisest reast üle esimese rea bussipeatusesse) selle ohutuses ja keeras ette mööda esimest rida otse liikunud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju V B’ile ja J R’ile. Nimetatud teoga rikkus kaebuse esitaja LE § 91 nõudeid. Jevgeni Semjonov palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteoasja menetlus. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole toime pannud LS § 7417 lg 1 täheldatud väärtegu. Kaebuse esitaja selgitab, et ta sõitis Mustamäe teel suunaga kesklinna poole teisel sõidurajal ja nägi Marja bussipeatuses tütarlast, kes peatas taksot. Vaadates tahavaatepeeglisse, nägi kaebuse esitaja, et tagapool kõrvalreas sõitnud sõiduauto on vähemalt 50 m. kaugusel. Kaebuse esitaja lülitas sisse suunatule, ning reastus esimesse sõiduritta, kus jäi seisma. Sõidutee äärde bussipeatusesse sõita ei õnnestunud, kuna taksot peatanud tütarlaps oli astunud juba bussipeatuse sõiduritta. Olles peatunud, vaatas Kaebuse esitaja tahavaatepeeglisse, kust märkas, et tagantsõitva Opeli juht ei kavatsegi temast mööduda või pidurdada ning vajutas tugevamalt piduripedaalile. Järgnes löök. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on hinnanud tõendeid vääralt ja seetõttu teinud valed järeldused, leides, et liiklusõnnetuse põhjustas kaebuse esitaja. On vastuvaieldamatult tõendatud, et kaebuse esitaja asus ümberreastumise alguse hetkel A J juhitud sõiduautost Opel Vectra eespool. Kaebuse esitaja lülitas sisse suunatule ja sooritas sujuvalt ümberreastumise ning seejärel peatus samuti sujuvalt. Seetõttu ei saanud kaebuse esitaja peatumine tulla üllatusena A J’ile. Nii kaebuse esitaja kui ka tunnistaja S D on andnud ütlusi, mille kohaselt oli Opel Vectra ajal, mil kaebuse esitaja ümber reastus, kaebuse esitaja sõiduautost.50-60 meetri kaugusel. Eksperdi poolt antud arvamuse kohaselt oleks A J saanud vältida kokkupõrget, kui sõidukite vahemaa oleks suurem kui 34,5 m. A, J andis ütlusi, mille kohaselt ta vaatas umbes 2 sekundit taksot peatanud tütarlast. Seega arvestades kaebuse esitaja ja tunnistaja S D ütlusi, oli A J’il lubatud kiirusega sõites võimalik peatuda enne kaebuse esitaja sõiduautot. Kuna ta seda ei suutnud, oli kiirus kas suurem kui lubatud 50 km/h või oli tema tähelepanu hajumine pikem kui 2 sekundit ja A J tegeles sõiduki juhtimise ajal toimingutega, mis segasid juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. Kaebuse esitaja leiab, et politsei on lugenud tema tegevust ümberreastamisena ühelt sõidurealt teise. Nimetatud seisukoht on kaebuse esitaja sõnutsi vale, kuna liiklusõnnetuse toimumise ajaks oli lõpetatud ja selle manöövri sooritamiseks oli kaebuse esitajal eesõigus. Kaebuse esitaja heidab ette, et kohtueelne menetleja ei ole andnud hinnangut A J käitumisele . Kaebuse esitaja on seisukohal, et just A J tegevus eespool liikuvale sõidukile tee mitteandmisel ja sõidukiiruse valel valikul põhjustas liiklusõnnetuse. Sealjuures oli liiklusõnnetuse toimumist soodustav tegur A J poolt LE § 65 nõuete rikkumine, s.o juhtimist ja liikluskeskkonna tajumist segava toiminguga tegelemine. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna esindaja leidis, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Jevgeni Semjonovi tegu on õigesti kvalifitseeritud . Kohtuvälise menetleja sõnutsi on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja juhitud sõiduk keeras A J juhitud sõidukile ette ja peatus äkitselt. Lisaks peatus kaebuse esitaja sõiduk esimesel rajal, mitte bussipeatuses. Kaebuse esitaja väide, et tagaliikuv sõiduauto oli ümberreastumise hetkel vähemalt 50 meetri kaugusel, ei vasta tõele, kuna tahavaatepeeglist ei ole võimalik taga asetsevate objektide kaugust kindlaks määrata. Teisele sõidukijuhile on J.Semjonovi manööver ootamatu ja tal ei olnud võimalik liiklusõnnetust vältida. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja , kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, tunnistajate A J ja S D kohtuistungil antud ütlused ,tutvunud väärteotoimiku kirjalike materjalidega leidis, et Jevgeni Semjonov´i kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuses kajastuv rikkumise kirjeldus ei vasta tegelikkuses toimunule .J. Semjonovile on süüks pandud see, et tema juhtides sõidukit, enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette mööda esimest rida otse liikunud sõidukile. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega selle kohta, et liiklusõnnetus toimus pärast seda, kui ta oli talle etteheidetava manöövri – ümberreastumise – juba lõpetanud ja peatunud. Nii kaebuse esitaja kui tunnistaja S D on nii kohtueelsele menetlejale (väärteo tl 14ja tl 21) kui kohtuistungil (kaebuse toimiku tl 17p ja tl 23-23p) andnud ütlusi selle kohta, et sel ajal, kui kaebuse esitaja märkas tunnistajat ja alustas ümberreastumist, oli tagumise sõiduauto kaugus kaebuse esitaja sõiduautoni 50-60 meetrit. Kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlused haakuvad sündmuskoha vaatlusel (väärteotoimiku tl 1-13) tuvastatuga. Sündmuskoha vaatluse skeemist ja fotodest nähtuvalt on kahjustatud sõiduautot Mercedes Benz tagaosa ja sõiduauto Opel Vectra esiosa täies pikkuses, mis viitab tagant otsasõidule, millest järeldub üheselt, et sõiduauto Mercedes Benz reastus ümber, olles sõiduautost Opel Vectra ees. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebuse esitaja juhitud sõiduauto oli etteheidetava manöövriümberreastumise- lõpetanud ja sooritanud ümberreastumise LE kohaselt. Kohtuväline menetleja pole ümber lükanud kaebuse esitaja väidet selle kohta, et ümberreastumisel oli sõidukite vahe vähemalt 50 meetrit. Ekspertiisiakti (väärteotoimiku tl 24-26) lõpposas antud eksperdi järeldusest nähtuvalt oli Opel Vectra juhil võimalik liiklusõnnetust ära hoida juhul, kui liiklusohu ilmnemisel asunuks tema juhitud sõiduauto kokkupõrkekohast kaugemal kui 34,5 m. Antud eksperdi järeldust ei saa aga tõlgendada faktina, et A J asus liiklusohu tekkimisel lähemal kui 34,5 m. Liiklusohu tekkimine kui objektiivne asjaolu ja liiklusohu tajumine on erineva tähendusega mõisted, liiklusohu tekkimine ei pruugi lõppeda liiklusõnnetusega, kui isik täidab LE § 65 ja 123 nõudeid, st. kohandab oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees ja ei tegele juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastatud selliseid objektiivseid takistusi, mis ei oleks võimaldanud A J’il märgata tema ees sõitva sõiduauto ümberreastumist või pidurdamist. Ülaltoodud põhjustel kuulub väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt. Kohtunik