← Eesti

4-08-3554\3

Väärteoasi nr 4-08-3554 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Kohtunik Katre Poljakova Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2008.a. Tallinnas Väärteoasja number 4-08-3554 Väärteoasi Mihhail Luvištšuk poolt esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komisaar R. Tänak poolt 29.01.2008.a. tehtud otsuse peale väärteoasjas nr. 2314,07,007962; Menetlustoiming Esitatud kaebuse tähtaja ennistamata jätmise määrus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 118 lg 2 p 1 kohus m ä ä r a s:
  2. Jätta Mihhail Luvištšuk poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
  3. Jätta Mihhail Luvištšuk poolt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus läbivaatamata, kaebus tagastada Mihhail Luvištšuk’ile.
  4. Kohtumäärus teha teatavaks kaebuse esitajale, kaebuse esitaja lepingulisele esindajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale alates päevast, mil puudutatud isikud said või pidid vaidlustatavast kohtumäärusest teada saama. Asjaolud ja menetluse käik: 14.04.2008.a. esitas Mihhail Luvištšuk esindaja Hillar Jürgens Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissar R. Tänak poolt 29.01.2008.a. tehtud otsuse peale väärteoasjas nr. 2314,07,007962, millises kaebuse esitaja esindaja taotles kohtult kohtuvälise menetleja poolt 29.01.2008.a. tehtud otsuse tühistamist, uue määruse tegemist ja kohtulahendi tegemist kaebaja poolt trahvisumma 1800,00.- krooni tagastamise kohta, seoses sellega, et kohtuväline menetleja, vaatamata ebaloomulikult pikale menetlemise ajale (16.08.2006.a. kuni 29.04.2008.a.) ja korduvatele seisukohtade muutmisele (väärteomenetluse lõpetamine 12.04.2007.a.) ei ole suutnud liiklusõnnetuse kõiki asjaolusid vajaliku adekvaatsusega ega piisava põhjalikkusega välja selgitada, millest on ilmselt tingitud ekslik kui mitte öelda valedel asjaoludel põhinev, menetleja subjektiivsele isiklikule arvamusele tuginev, Eesti liikluskorraldusele ja liikluskultuurile sugugi mitte kaasaaitav järeldus, samuti seoses sellega, et liiklusõnnetuse põhjustas selles osalenud mootorrattajuht K. Pikkof, kelle poolt liiklusõnnetuse kohta antud seletuses ja tehtud skeemis esinevad vasturääkivused ja märgatavad loogikavead, mis teevad antud seletuse mitteusutavaks. Kaebus esitaja veendumuse kohaselt on liiklusõnnetuse kohta olemasolevate materjalide põhjal võimalik anda adekvaatne ja õiglane hinnang liiklusõnnetuse toimumise põhjuse ning tegeliku süüdlase kohta. Kohus, kontrollis kaebuse esitaja Mihhail Luvištšuk esindaja Hillar Jürgens poolt esitatud kaebust, ning jõudis 20.06.2008.a. järeldusele, et kuivõrd kaebus ei olnud kohtule esitatud tähtaegselt, siis vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 118 tuli jätta esitatud kaebus käiguta ning kohus koostas märgitud kuupäeval sellekohase kohtumääruse, milline edastati menetlusosalistele. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud tõenditest nähtus, et Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissar R. Tänak koostas 29.01.2008.a. väärteoasjas nr. 2314,07,007962 otsuse selle kohta, et Mihhail Luvištšuk 16.08.2006.a. kell 13:28 Mustamäe linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas, Kadaka tee Mustamäe tee ristmiku juures juhtis mootorsõidukit, enne parempöörde sooritamist ei suundunud aegsasti parempoolse sõidutee ääre lähedale vältimaks sellega sinna vaba ruumi jätmist teisele sõidukile (ka mootorrattale), pööret sooritades keeras ette temast paremal asuvale mootorrattale, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju IT OÜ’le ning OÜ M , rikkudes sellise tegevusega Liikluseeskirja § 97 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja määras Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel Mihhail Luvištšuk’ile karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses s.o. 1800.- krooni. Kohtuväline menetleja selgitas koostatud otsuses menetlusalusele isikule - Mihhail Luvištšuk’ile, et nende poolt tehtud otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli märgitud 14.02.2008.a. Samuti oli väärteootsuses nr. 2314,07,007962 märgitud, et kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei esita otsuse peale kaebust ja rahatrahvi ei ole tähtaegselt täies ulatuses tasutud, pööratakse otsus VTMS § 203 lg 2 sätestatud korras täitmisele. Väärteootsuses oli märgitud, et, kui kaebust ei esitata, siis otsus jõustub 15.02.2008.a. Kohus juhtis koostatud kaebuse käiguta jätmise kohtumääruses Mihhail Luvištšuk tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja oleks pidanud kohtule esitama kaebuse hiljemalt 14.02.2008.a., kuid tegi seda alles 14.04.2008.a. Kohtule esitatud tõenditest nähtus ja kohus märkis, et kaebuse esitaja esindaja Hillar Jürgens oli küll saanud vaidluse all oleva väärteootsuse kätte 01.04.2008.a., kuid see ei oleks pidanud olema takistuseks kaebuse esitajal esitama tähtaegselt kohtule kaebust vaidlustamaks kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust väärteoasjas nr. 2314,07,
  5. Samuti märkis kohus kohtumääruses puudusena ära, et kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses ei taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, ega põhjendanud, mis asjaolud tingisid kaebuse hilisema esitamise kohtule. Kohus selgitas, et VTMS § 114 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Eeltoodud puuduste ilmnemise tõttu jättis kohus Mihhail Luvištšuk poolt esitatud kaebuse käiguta ning andis menetlusalusele isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning seda kuni
  6. juulini 2008.a. 09.07.2008.a. esitas kaebuse esitaja esindaja Hillar Jürgens Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja Mihhail Luvištšuk poolt esitatud kaebuse kohtumenetlusse võtmiseks st. 20.06.2008.a. kohtumääruses märgitud puuduste kõrvaldamiseks. Kohtule esitatud taotluses kaebaja lepinguline esindaja asus seisukohale, et kaebuse mittetähtaegne esitamine kohtule oli tingitud eelkõige kaebaja inimliku eksituse, eksimise ja arusaamatusega ning viimase menetluskeele ebapiisavast valamisest tingitud asjaolude mitteadekvaatse tõlgendamise ja käsitlemisega. Kohtu seisukoht: Kohus tutvunud kaebuse esitaja lepingulise esindaja Hillar Jürgens Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 09.07.2008.a. esitatud taotlusega kaebuse esitamise tähtaja ennistamise ja kaebuse kohtumenetlusse võtmise osas asub seisukohale, et esitatud taotlus ei ole piisavalt põhjendatud ega asjakohane ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt tuleb ka kõnealuse taotluse menetlemisel tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda KrMS § 172 lg 1, mille kohaselt kohus määrusega ennistab mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja. Käesoleval juhul ei saa kohus pidada kaebuse esitaja esindaja poolset kaebuse mittetähtaegse esitamise tähtaja ennistamise aluseks olevaks mõjuvaks põhjuseks kaebaja inimlikku eksimust ja viimase menetluskeele ebapiisavat valdamist ning sellest tingitud asjaolude mitteadekvaatset tõlgendamist ja käsitlemist. Riigikohus oma varasemates lahendites (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas 31-1-77-98 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03) on märkinud, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Riigikohus eelpool nimetatud lahendites on märkinud, et sellise mõjuva põhjusena vaadeldakse nii isikuväliseid asjaolusid – loodusõnnetus, transpordi – või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolusid – raske ajutine haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. KrMS § 172 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Käesoleval juhul asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja esindaja poolseid seisukohti ja põhjendusi selle kohta, miks kaebuse esitaja ei esitanud kaebust tähtaegselt ebapiisavaiks, ning tõendamatuiks ning kontrollimatuiks ennistamaks kaebuse esitamise tähtaega. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt maakohtunik teeb kaebuse läbivaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ja tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast kõne all oleva seaduse § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotluse ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Katre Poljakova /allkiri/ kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.