1-08-9588\4

1-08-9588 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9588 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretär Olga Štšeglova Prokurör prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Rene Reinola tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Rene Reinola (isikukood: 37608054228; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Rene Reinola tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.07.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Reinola tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rene Reinola mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 15.10.2007.a kohtuotsusega nr.1-07-10136 KarS §184 lg 1 järgi ja karistati 1aastase vangistusega ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10.10.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 17.03.2007.a ja lõpp on 02.10.2009.a. 1 Viru Vangla arvestusel, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.11.2008; elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 24.06.
2. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabanemise võimalus tekkis Rene Reinolal kui 1.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 24.06.2008 ( 17.03.2007 pluss 1/2 karistusajast 1 aasta 3 kuud 7 päeva). Rene Reinola kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal Rene Reinola kasuliku tegevusega hõivatud ei ole olnud. Saabudes Viru Vanglasse avaldas soovi töötamiseks. Enne vangistus vahetas 4-5 töökohta, eriala ei oma. Elas ema juures xxx. Kinnipeetav vangistuse jooksul on 1 korda karistatud distsiplinaarkorras. Enne vangistust on ta korduvalt karistatud kriminaalkorras ning uue kuriteo pani toime katseajal. Kinnipeetav ei väljenda agressiivsust, probleeme eelistab lahendada rahumeelselt. Tunnistab tehtud vigu ja väljendab motivatsiooni hoiduda edaspidi seaduserikkumistest. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Rene Reinola tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla leides, et see on ennatlik kuna kinnipeetav kannab vangistust korduvalt ning on juba olnud katseajal 3 korda, kuid ei suutnud täita kontrollnõudeid ja pani toime uusi kuritegusid. Rene Reinola taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla, mille kohta on isiklikus toimikus vastav avaldus (lk 29). Süüdimõistetu avaldas, et tema ellusuhtumine on muutunud vangistuse ajal, tal on kindel soov elada seadusekuulekalt. Tema viimane kuritegu oli tõesti seotud narkootikumide omandamisega. Ta omandas neid enda jaoks raske isikliku põhjusel, nüüd kahetseb seda sügavalt. Ta on suhelnud emaga telefonitsi, kes kinnitas talle, et kriminaalhooldusametnik on nende juures käinud ja ta andis oma nõusoleku poja vabastamisele ja elektroonilise seadme paigaldamiseks. Distsiplinaarkaristus on tema poolt vaidlustatud, see on halduskohtus, otsust veel ei ole. Prokuröri hinnangul on Rene Reinola tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla otstarbekas. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu ema kirjalikku nõusolekut ei ole ning tööandja garantiikiri on puudustega, võib isikut siiski vabastada ja määrata talle kohustused. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Rene Reinola ja prokuröri arvamuse, leiab, et Rene Reinola tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Rene Reinola isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on varem kohtulikult korduvalt, 4 korral kriminaalkorras karistatud, reaalse vangistusega 2 korda. Karistusregistri teatisest (is toimik lk 6-9) nähtub, et varem on Rene Reinola toime pannud varavastased, avaliku korra rikkumisega seotud kuriteod, samuti korduva auto juhtimise joobeseisundis mille eest kandis tingimusliku ja viimati Pärnu 07.04.2004 kohtuotsuse alusel reaalset karistust 1 aasta 6 kuud vangistust. Harju Maakohtu 09.08.2006 kohtumäärusega vabastati R. Reinola ennetähtaegselt 1-aastase katseajaga. Viimase esimese astme narkokuriteo pani toime veebruaris-märtsis2007 ehk katseajal ja see oli enimohtlik kui varasemad toimepandud 2 kuriteod. Peale selle, kriminaalhooldaja ettekandest (isiklik toimik lk 36-39) nähtub, et katseajal Rene Reinola rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi, jätkuvalt pani toime süütegusid. See näitab, et Rene Reinola käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Vanglas viibides ei ole Rene Reinola üles näidanud paranemise teele asumist. Tal on 1 distsiplinaarkaristus, määratud 18.01.2008 – 3 ööpäeva kartserit tingimisi katseajaga 6 kuud mis on seotud tõsise korra rikkumisega (omas keelatud eset- isevalmistatud mobiiltelefoni akulaadijat), millistes väljendub süüdimõistetu lugupidamatus vanglareeglite järgimise vastu. Andmeid, otsus karistuse määramise kohta on edasi kaevatud, isiklikus toimikus ei ole. Vangistuse ajal Rene Reinola kasuliku tegevusega hõivatud ei ole olnud. Saabudes Viru Vanglasse avaldas soovi töötamiseks, mis on positiivne faktor, kuid puuduvad andmed selle kohta, kas ta reaalselt asus tööle. Kõik see näitab, et vangistuse ajal ei ole Rene Reinola oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Vabanedes ei ole Rene Reinolal kindla töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid andmeid ( tööandja garantiikirja), et süüdimõistetu vabanemisel oleks talle tagatud kindel töökoht. Isiklikus toimikus lk 33 olevat „garantiikirja“ ei saa pidada kohtus kasutamisele lubatud tõendiks – puuduvad tööandja rekvisiidid, kuupäev, kirja välja andnud isiku allkiri. Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetul on pereliikmete tugi pigem nõrk, sest süüdimõistetu on ka varemgi toime pannud süütegusid ka katseaja kestel ja ema mõju poja käitumisele oli nullilähedane. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et ennetähtaegsel vabastamisel augustis 2006 Rene Reinolale juba oli antud võimalus paraneda ja tõestada tema soovi elada seaduskuulekalt, kuid ta ei suutnud hoiduda süütegude toimepanemisest, täita kontrollnõudeid ja kohustusi ning temale varem määratud tingimuslik karistus oli pööratud reaalsele täitmisele. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtuks elektroonilise valvesse tõsiselt ega suudaks korralikult täita nõutavaid tingimusi. Samuti kohus märgib, et kohtu-ega isiklikus toimikus puudub nõutav koos süüdistatavaga elavate täiskasvanute isikute allkiri elektroonilise seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et isik võib minna elama ema juurde xxx, kuid kohus märgib, et ema kirjalik nõusolek elektroonilise seadme paigaldamiseks puudub. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „ Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg 2 p 5 kohaselt, süüdimõistetuga koos elavate täisaeliste isikute kirjalik nõusolek elektroonilise seadme kohaldamiseks on seadmete paigaldamiseks eeltingimuseks. Arvestades Rene Reinola poolt toimepandud kuritegude ohtlikust ja asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Rene Reinola tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. 3 Inna Kirsipuu Kohtunik 4