1-08-9659\2

1-08-9659 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9659 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Hans Sirkase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Hans Sirkas (ik: 36203220291; viibib XxxVanglas) RESOLUTSIOON Jätta Hans Sirkas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XxxVangla esitas 23.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Hans Sirkase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Hans Sirkas on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.04.2008.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 20.10.2007.a ja lõpp on 19.10.2008.a. 2 H. Sirkase kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab laotöölisena. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna xxx, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu H. Sirkase vangistusest tingimisi vabastamisega, kuna isikul ei ole kindlat elukohta, lähedasi, mis võib kaasa tuua uute kuritegude toimepanemist. Hans Sirkas taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ta on viibinud kokku 27 aastat vangistuses ning vabaduses oldud perioodid on väga lühikesed. Kinnipeetava käitumise järgi saab järeldada, et kriminaalne käitumismuster on temale omane, see on elustiil ning teda mõjutada sellest loobuma ei ole võimalik. Ka ei ole ta vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides, et maandada uute kuritegude riski. Prokurör seisukohal, et ta ei sobi käitumiskontrollile ja ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et H. Sirkas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H. Sirkase isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ta on viibinud kokku 27 aastat vangistuses ning vabaduses oldud perioodid on väga lühikesed. Kinnipeetava käitumise järgi saab järeldada, et kriminaalne käitumismuster on temale omane, see on elustiil ning teda mõjutada sellest loobuma ei ole võimalik. Ka ei ole ta vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides, et maandada uute kuritegude riski. Kohus seisukohal, et ta ei sobi käitumiskontrollile. Arvestades H. Sirkase poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik