lg 1 järgi ja karistati 4 aasta 6 kuulise vangistusega ning
lg 2 kohaldamisega suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 10.06.2003 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat 5 kuud ja 18 päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise algus oli 22.11.2004.a ja lõpp on 10.05.2010.a. Viru Vangla arvestusel, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.07.2008; elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 16.08.2007.
lg 2 p 1 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis Robert Gribovskil kui 1.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 2/3 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 14.07.2008 ( 22.11.2004 pluss 2/3 karistusajast 3 aastat 7 kuud 22 päeva). Robert Gribovski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole, vangistuse ajal osales ta sotsiaalprogrammides, omandas eriala. Sooritatud kuritegu kahetseb ning on püüdnud mõtestada kuriteoni viinud asjaolusid ning teinud juhtunust järeldusi. Kinnipeetava vabanemisega on ohustatud eraisikud. Oht võib seisneda uute varavastaste kuritegude sooritamises ning vägivalla kasutamises. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Viru Vangla taotlust Robert Gribovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks leides, et see annaks talle võimaluse tõestada tema soovi elada seadusekuulekalt. Süüdimõistetul on tugev pereliikmete toetus. Peale vabanemist võib ta asuda tööle OÜ T. G.. Isik on osalenud sotsiaalprogrammis Conviktus. Robert Gribovski taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Oktoobris 2007 arutati Harju Maakohtus tema vabastamine elektroonilise järelvalve alla, sellest keelduti. Kohus märkis, et tuleks osaleda sotsiaalprogrammis. Ta osaleski programmis Conviktus kuni ta oli teisse vanglasse üleviidud. Mais 2008 edastas ta vangla sotsiaaltööajale korraliku garantiikirja, milles OÜ T. G. garanteeris talle töökohta. See on ettevõte, mis tegutseb sadamas. Samuti vangla tegeles talle tööloa vormistamisega, see peaks olema teoks saadud. Kaitsja avaldas, et vaatamata teatud puudustele, võib tema kaitsealust enne tähtaega vabastada. Tema majanduslik olukord on tagatud reaalse töökoha olemasoluga, ja ei pea tekkima probleeme tööloa saamisega peale vabanemist. Kaitsealuse käitumine vanglas näitab, et karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud. Ta on võimeline kontrollida oma käitumist, sellele osutab ka fakt, et isikul ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. . Prokuröri hinnangul on Robert Gribovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine otstarbekas. Vaatamata küsitavustele, mis tekkisid materjalide uurimisel, et puudub tööandja garantiikiri, puuduvad andmed, et isikul on tööluba, toetab ta ikka isiku vabastamist, sest tema väljavaated tulevikusse on ilmselt positiivsed. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Robert Gribovski, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et Robert Gribovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik.
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Robert Gribovski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Süüdimõistetu on varem kohtulikult korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalse vangistusega 2 korda. Karistusregistri teatisest (is toimik lk 4-5) nähtub, et varem on Robert Gribovski toime pannud vara- ja isikuvastase kuriteo, röövimise, mille eest kandis ka reaalset pikaajalist 7-aastast karistust. Vabanes juunis 2001 ja juunis 2003 oli süüdi tunnistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest, karistuseks 1 aasta 3-aastase katseajaga. Viimase esimese astme narkokuriteo pani toime novembris 2004 ehk katseajal ja see oli enimohtlik kui varasemad toimepandud kuriteod – narkootikumide käitlemisega seotud kuritegu, mis ohustab kogu ühiskonda. Isiku juures avastatud narkootikumide kogused on muljetavaldavad - 13 g amfetamiini, 72 g MDMA, 22 g heroiini, 269 g amfetamiini, 6 g kokaiini ja 340 g hašišit. See näitab, et R. Gribovski puhul on tegemist isikuga, kelle tegevus võib ohustada rahvatervist väga tõsiselt. Antud kriminaalasi oli arutatud kokkuleppemenetluses, mis näitab, et tegemist oli niigi teatud kompromissiga karistuse määra osas. See näitab, et Robert Gribovski käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Vanglas viibides asus Robert Gribovski paranemise teele. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Ämari erinevates vanglates viibides ta töötas ja õppis. Omandatud on erialad. Puuduvad andmed selle kohta, kas Viru Vanglasse on ta hõivatud kasuliku tegevusega või mitte. Tema käitumine vanglas on eeskujulik, mis on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel olulise tähendusega. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Robert Gribovskile enama parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid andmeid, et peale vabanemist oleks isikule tagatud kindel töökoht. Materjalide juures puudub OÜ T. G. garantiikiri isiku tööle võtmiseks. Samuti, kontrollides isiku dokumente, tuvastas kohus, et R. Gribovski, kes on välismaalane, omab küll kehtivat isiksust tõendavat dokumenti ( pass ja ID- kaart), samuti elamisluba kehtivusega kuni 12.12.2008, samas aga ei ole tal tööluba, mis välistab isiku tööle võtmist peale vabanemist. Töökoha puudumine on aga uute kuritegude toimepanemisele soodustav faktor.
lg 3 seab isiku vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamise tingimuseks ka toimepandud kuriteo ja selle asjaoludega arvestamise. Kohtul on õigus keelduda ennetähtaegsest vabastamisest toimepandud kuriteo raskuse motiivil. Tutvunud kohtuotsusega, mille alusel kannab R. Geibovski karistust, leiab kohus, et võttes arvesse R. Gribovski poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja tagajärgi ( erinevate narkootiliste ainete suures koguses omandamine ja hoidmine) poleks ühiskonna silmis R. Gribovski praeguse seisuga ennetähtaegne vabastamine õiglane ja põhjendatud. Karistusaja lõpuni on veel piisavalt aega – umbes 1 aasta 8 kuud. Vaatamata sellele, et vabanedes Robert Gribovskil on kindel elukoht ja lähedaste toetus, ei välista see uute süütegude toimepanemise ohtu sest varasemad karistatused ei olnud talle õpetuslikud ega hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et Robert Gribovskile juba oli antud võimalus paraneda ja tõestada tema soovi elada seaduskuulekalt, kuid ta ei suutnud hoiduda süütegude toimepanemisest, täita kontrollnõudeid ja kohustusi ning temale varem määratud tingimuslik karistus oli pööratud reaalsele täitmisele. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtuks kriminaalhooldusesse tõsiselt ega suudaks korralikult täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Arvestades Robert Gribovski poolt toimepandud kuritegude ohtlikust ja asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Robert Gribovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Inna Kirsipuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.