lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil:xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1 Kohaldada Jan Kuriku suhtes vastavalt
lg 2 p 2,4,5,7,8 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; 3) pöörduda narkooloogi juurde 1 (ühe)kuu jooksul pärast vabanemist ning vajadusel läbida ravikuur; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega katseaja jooksul; 5) osaleda kriminaalhooldusametniku pakutud sotsiaalabiprogrammides. Katseaja alguseks lugeda Jan Kurik vabastamise kuupäeva. Jan Kurik vabastada määruse jõustumisel. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 19.08.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jan Kuriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jan Kurik mõisteti süüdi Viru Maakohtu 15.03.2007 kohtuotsusega
MS § 238 lg 2 alusel vähendati Kurikule mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti kandmiseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestati vahi all pidamine alates 07.02.2006 kuni 06.07.2006, s.o 4 kuud 29 päeva, lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 1 päev vangistust. Karistusaja algus 15.03.2007. Viru Maakohtu 04.12.2007 kohtuotsusega tunnistati Jan Kurik süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust.
detsember 2005, s.o. 2 päeva ja alates 29.09.2006 kuni 03.12.2007, s.o 1 aasta 2 kuud 4 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 kuu 24 päeva vangistust. Karistusaja algus 04.12.2007. Viru Maakohtu 31.12.2007 kohtumäärusega mõisteti Jan Kurikule liitkaristus
Nimetatud määrusega suurendati Jan Kurikule Viru Maakohtu 04.12.2007 otsusega ärakandmisele kuuluva karistuse (1 kuu ja 24 päeva vangistust) Viru Maakohtu 15.03.2007 otsusega ärakandmisele kuuluva karistuse (1 aasta 11 kuud 1 päev vangistust) võrra ning tema ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti 2 aastat 25 päeva vangistust alates 15.03.2007. Karistuse kandmise algus 15.03.2007 ja lõpp 09.04.2009. Viru Vangla arvestusel, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 31.07.2008.
lg 2 p 1 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis Jan Kurikul kui 1.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetul isikul pärast 2/3 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 31.07.2008 (15.03.2007 pluss 2/3 karistusajast 1 aasta 4 kuud 16 päeva). Jan Kuriku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on teda 3 korral distsiplinaarkorras karistatud. Enne vangistust töötas ametlikult firmas xxx. Omab elektriku ja pagari eriala. Vanglas ei tööta, sissetulek puudub. Võimalusel toetab 2 rahaliselt naine. Peale vabanemist on garanteeritud töökoht firmas K. G.. Peale vabanemist soovib elama asuda naise (G. K.) ja tütre (E. K.) juurde. Kinnipeetava sõnul tarvitas vabaduses alkoholi mõõdukalt, on kanepit proovinud ja amfetamiini nuusutanud. Väidetavalt on narkootikume tarvitanud viimati 2001.a. Kinnipeetav on kinnine, kergesti ärrituv, ei ole kompromissialdis.Kriisi või stressi situatsioonis võib kasutada agressiivset käitumist. Isikul on oht kaotada enesekontroll. Probleemide eest põgeneb narkootikumide tarvitamisega. Otsene oht teiste isikute elule on minimaalne. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on võimalik süüdimõistetut vanglast vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada, kuid uue kuriteo toimepanemise risk Jan Kuriku poolt on veel olemas (kriminaalkorras karistatud 9 korda), kuid on alust arvata, et kriminaalhoolduse jooksul teostatav töö J.Kurikuga ja talle kohustuste määramine vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Kriminaalhooldusametnik leiab, et süüdimõistetu määramisel kriminaalhooldusele tuleks tema suhtes määrata kohustused –kahe nädala jooksul pärast vabanemist asuda tööle või võtta end arvele Ida-Viru Tööturuametis, kahe nädala jooksul pöörduda narkoloogi poole ja läbida ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale selle kohta tõendid, osaleda sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik pakub, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja registreerida kriminaalhooldusosakonnas esimese kolme kuu jooksul iga nädal. Jan Kurik taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta kahetseb oma kuritegu. Talle on garanteeritud töökoht A. K. juures. Tal on elektriku ja keevitaja erialad. Peale vabanemist ta võib minna elama oma abikaasa juurde, tahab kasvatada oma tütart. Kaitsja toetab vabastamist, sest kõik tingimused isiku seadusekuulekaks käitumiseks on loodud: kindel elukoht, töökoht, abikaasa toetus. Prokuröri hinnangul on Jan Kuriku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Vaatamata vangistusele eelnenud käitumisele, on isikul tugev motiveeritus asuda paranemise teele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Jan Kurik tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine võimalik.
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jan Kuriku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on varem karistatud kriminaalkorras 8-l korral aastast 1998, sealhulgas ka varavastaste kuritegude eest, muuhulgas ka reaalse vabagusekaotusega. Aastal 2007 karistati ta esimese astme narkokuriteo eest. Süüdimõistetu kannab praegu vangistust varguse ja narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on süüdimõistetu käitunud aastaid mitteseadusekuulekalt. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust. Omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, 26.05.2008 andis üle suitsupaki toidujagajale. Tegemist on kergema 3 laadi rikkumisega. Õiendist (vangla toimik 2.osa lk 110) nähtub, et kinnipeetavale on koostatud 21.07.2008 ettekanne, selle kohta, et kinnipeetav rippus korvpalliväljaku piirdeajal ja püüdis teha venitusharjutusi. Antud rikkumise kohta seletuste andmisest kinnipeetav keeldus. See näitab, et vangistuse ajal ei ole J.Kurik oma käitumist ega mõtteviisi lõplikult muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Vangistatu käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus ( Riigikohtu lahend 3-11-96-06, p 8.1). Jan Kurikul on kehtiv isiksusttõendav dokument – isikutunnistus kehtivusega kuni 2013 aastani. Samuti J.Kurik on EV kodanik, millega seoses tema võimalused tööturul on avaramad ja töökoha saamine on lihtsam ( ei ole vaja taotleda elamis- ja tööluba). Vabanedes on Jan Kurikul kindel elukoht xxx linnas, aadressil xxx ja lähedaste (abikaasa) toetus, mis ei välista see uute süütegude toimepanemise ohtu, sest varasemad karistused ei ole talle piisavalt õpetuslikud olnud ega hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Samas kohtule on esitatud MTÜ xxx taotlus, milles taotletakse isiku vabastamist, kuna süüdimõistetu abikaasa G. K. teeb MTÜ-ga koostööd juba 2 aastat, MTÜ on nõus abistama Kuriku peret. Samuti kohtule on esitatud tööandja garantiikirja, et OÜ K. ( juhataja A. K.) võtab Jan Kuriku tööle pärast vabastamist. Juunis 2005 vabanes J. Kurik vanglas ja veebruaris 2006 pani toime uue narkootikumidega seotud kuriteo. Kohtuotsuse koopiast lk 23 nähtub, et isiku valduses oli 14 tabletti fenozepmi ja 6,3 g amfetamiini. Kohus leiab, et tegemist ei ole eriti märkimisväärse aine kogusega. Süüdimõistetu tunnistas kohtus, et ta tarvitas narkootikume ise. Seega, tema osalemine narkotikumide levitamisel ja edasiandmisel on madala tähtsusega. Kohus tuleb järeldusele, et isiku väljavaated tulevikusse, tema võimalused vabaduses asuda tööle ja üritada veel kord asuda seadusekuulekale elule kaaluvad üle tema käitumist enne vangistust ja vangistuse ajal. Riskide maandamiseks tuleb isikule mõista lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kohtulikult karistatud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammides, pöörduda narkoloogi juurde ja vajadusel läbida ravikuur, asuda tööle. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Inna Kirsipuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.