lg 2 p 4;
lg 2 p 4, 7, 8, 9 ja
lg 1 järgi.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti põhikaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 30.12.2006.a ja lõpp on 30.04.2009.a. Kinnipidamisasutuses Fjodor Titovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav viibib nii vahistatuna kui vastuvõtuosakonnas lukustatud kambris, kus puuduvad võimalused õppida ja osaleda sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on 7-korral distsiplinaarkorras karistatud ja lisaks on kinnipeetava suhtes pooleli 1 distsiplinaarmenetlus. Vabanemisel naaseb elama abikaasa juurde töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna isik on 7korral kriminaalkorras karistatud, kannab 3. korda reaalselt vanglakaristust ning on 6-korral vangistuses karistatud distsiplinaarkorras. Samuti oli tal enne vangistust probleeme narkootikumide tarbimisega. Seega F. Titov ei sobi kriminaalhooldusele määramiseks vastavalt
. Fjodor Titov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta vabastamist elektroonilise valve alla, kuna isik on 7 korda kriminaalkorras karistatud ning vangistuses viibib 3. korda. Vanglas on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning osa karistustest on senini kehtivad. Kaitsja leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. F. Titovil on vabaduses olemas nii töökoht kui ka eriala. Leiab, et vabastamine on mõistlik, kuna isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabastamiseks: alaline elukoht, abikaasa toetus. Isiklikud dokumendid on vormistamisel ning ta ei ole 2 aastat narkootikume tarvitanud. Soovib elada seaduskuulekalt ja hüvitada hagisid. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et F. Titov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F. Titovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 7-korral kriminaalkorras karistatud, kannab reaalselt vanglakaristust 3.korda. Lisaks on vangistuss 7korral karistatud distsiplinaarkorras ja 1 distsiplinaarmenetlus on veel pooleli. Samuti oli tal enne vangistust probleeme narkootikumide tarbimisega. Arvestades F. Titovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.