lg 2 p 4;
lg 2 p 4, 7, 8, 9 ja
lg 1 järgi.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti põhikaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 30.12.2006.a ja lõpp on 30.04.2009.a. 2 Kinnipidamisasutuses F. Titovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav viibib nii vahistatuna kui vastuvõtuosakonnas lukustatud kambris, kus puuduvad võimalused õppida ja osaleda sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, 2008.a jooksul 6-korral. Vabanemisel naaseb elama abikaasa juurde . Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik ei sobi kriminaalhooldusele määramiseks vastavalt
Prokurör ei toeta vabastamist kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Vangistuses on ta korduvalt rikkunud distsipliini. Kui isik ei suuda juba vanglas käituda kuulekalt, siis puudub igasugune alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses ning kriminaalhooldus ei ole sellisel juhul tulemuslik. Kinnipeetavat iseloomustatakse materjalides negatiivselt. Sellest kõigest teeb prokurör järelduse, et ta ei sobi käitumiskontrollile ning vabastamine oleks ennatlik. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et F. Titov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F. Titovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Vangistuses on ta korduvalt rikkunud distsipliini. Kui isik ei suuda juba vanglas käituda kuulekalt, siis puudub igasugune alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses ning kriminaalhooldus ei ole sellisel juhul tulemuslik. Kinnipeetavat iseloomustatakse materjalides negatiivselt. Arvestades F. Titovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.