1-08-9507 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9507 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Katrin – Jana Vaab Prokurör Eneli Pau Kaitsja Vladimir Sadekov Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Vadim Šerstnjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vadim Šerstnjov (isikukood: 37410190341; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vadim Šerstnjov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Vadim Šerstnjovi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 2 Xxx Vangla esitas 18.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Šerstnjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vadim Šerstnjov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.10.2006.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2; § 414 lg 3 p 1, 2; § 418 lg 1 järgi. Kars § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud ja 21 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistus hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 11.03.2004.a ja lõpp on 01.09.2010.a. V. Šerstnjovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas õpib arvutiteenindust ja osales sotsiaalprogrammis. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama elukaaslase juurde ning töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub V. Šerstnjovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on olemas elu- ja töökoht ning perekonnapoolne toetus. V. Šerstnjov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuna kinnipeetav on korduvalt toime pannud narkootikumidega soetud kuriteod, mis oma asjaoludel on äärmiselt rasked. Tegemist on isikuga, kes oma materiaalse heaolu nimel on valmis seadma ohtu teiste isikute elu ja tervise. Kinnipeetav on ka ise narkomaan, mis suurendab uute, aga eriti samalaadsete raskete kuritegude toimepanemise riski märgatavalt. Vangistuses ei ole ta käitunud eeskujulikult ning ka eelmisel aastal rikkus distsipliini. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ka varasemad kriminaalhoolduse perioodid ei ole tema puhul olnud tulemuslikud – ta on korduvalt eiranud käitumiskontrolli nõudeid. Arvestades kuriteo raskust, isiku varasemat käitumist vabaduses, kriminaalhoolduse tulemuslikkust uute kuritegude ära hoidmisel ning kinnipeetava mõjutamisel, käitumist vangistuses, leiab prokurör, et vabastamine oleks ennatlik ja ei toeta taotlust. Kaitsja toetab vabastamist. Leiab, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud ja mõistlik, kuna isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabastamiseks. Viimase 1,5 aasta kestel ei ole tal režiimirikkumisi, ta tegi enda jaoks vastavad järeldused. Isik õppis vanglas arvutikursustel. Taotleb kinnipeetava vabastamist ning määrata talle vajalikud kohustused. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Šerstnjovi ja prokuröri arvamused, leiab, et V. Šerstnjov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Šerstnjovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest ning tema vastavust nendele tingimustele peab näitama tema käitumine vanglas. Esitatud materjalidest nähtub, et V. Šerstnjov ei ole vangistuse ajal olnud hõivatud töötamisega, küll aga osales arvutiteeninduse õppel ning sotsiaalprogrammis „Paarisuhte hoidmine ja taastamine“. Karistust 3 kandes on ta toime pannud 3 distsiplinaarrikkumist. V. Šerstnjov on kriminaalkorras karistatud 5-korral. Teda on karistuse kandmisest vabastatud tingimisi katseajaga, kuid tema ärakandmata karistus pöörati täitmisele, kuna ta jätkas kuritegude toimepanemist tingimisi katseajalal, millest järeldub, et võimalus kanda vabaduses karistust ei olnud V. Šerstnjovi puhul piisavaks mõjutajaks teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja samas stiimuliks seaduskuulekale teele asumisel. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Arvestades V. Šerstnjovi poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades V. Šerstnjovi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib V. Šerstnjovi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.