MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, kandmisele kuulub vangistus 4 kuud.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks 08.01.2007.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Süüdi tunnistati
, § 202 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 3 järgi ja loeti
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, kandmisele kuulub 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.01.2007.a mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu võrra ja kandmisele kuulub 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 31.05.2007.a ja lõpp on 23.11.2009.a. J. Mägi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses resotsialiseeriva tegevusega ei ole hõivatud. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama ema juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Mägi vangistusest tingimisi vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on Xxx Vanglas tema suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristusi. Korduvad karistused viitavad väljakujunenud käitumismustrile. Ka kinnipidamiskohas on ta jätkanud käitumist, mille kaudu on näidanud, et sisuliselt ei ole ta valmis seaduskuulekaks eluks. Jüri Mägi taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on 9-korral kriminaalkorras karistatud, korduvalt viibinud ka vangistuses. Isik vangistuse ajal ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, ei ole töötanud ega õppinud. Vangistuse ajal on isikut kriminaalkorras karistatud. Prokuröri arvates ei ole õigustatud ega põhjendatud J. Mägi vabastamine üle aasta enne vangistuse lõppemist, eriti selles valguses, et isik on toimepannud kuriteo katseajal ja tema vabanemist ei toeta ka kriminaalhooldaja. Kaitsja toetab vabastamist, leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna isikul on vabaduses täidetud kõik tingimused tema vabastamiseks. Ta on olnud üle 1 aasta vanglas ja tegi enda jaoks vastavad järeldused. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et J. Mägi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Mägi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 9-korral kriminaalkorras karistatud, korduvalt viibinud ka vangistuses. Isik vangistuse ajal ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, ei ole töötanud ega õppinud. Vangistuse ajal on isikut kriminaalkorras karistatud. Kohtu arvates ei ole õigustatud ega põhjendatud J. Mägi vabastamine üle aasta enne vangistuse lõppemist, eriti selles valguses, et isik on toimepannud kuriteo katseajal ja tema vabanemist ei toeta ei kriminaalhooldaja ega ka prokurör. 3 Arvestades J. Mägi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.