Obsah (5)

§ 72§ 66§ 56§ 63§ 57

4-08-5359 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2008. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-08-5359 (2602,08,008573) kirjalikus menetluses Kohtu

§ 72alusel.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 Asjaolud Jörgen Looti karistati Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 13.05.2008.a. otsusega LS § 7419 lg. 1 alusel rahatrahviga 235 trahviühikut, s.o. 14100 krooni ja LS § 7419 lg. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Jörgen Loot 22.04.2008.a. kell 09.50 Tartu linnas, Tartu maakonnas, Turu tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes. Samuti juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (joobeseisundi tuvastamise protokoll, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ülekuulamise protokoll). 02.05.2008.a. on menetlusalune isik esitanud Lõuna Politseiprefektuurile seletuskirja, milles väärteo toimepanemist ei vaidlustada. Seletuskirjas selgitatakse väärteo toimepanemise asjaolusid, tunnistatakse oma süüd ning palutakse kergemat karistust. Menetlusalune isik on esitanud Lõuna Politseiprefektuurile taotluse, milles palub võimalusel juhtimisõiguse säilitamist. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1; § 126 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7419 lg 1; § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse põhjenduste kohaselt olukorras, kus igal aastal hukkub sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumise, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Karistust raskendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoprotokoll nr AB 937880 on koostatud 22.04.

1. a. Tartus, Turu tänaval kell 09.50 vanemkonstaabel Gunnar Rätsepuu poolt. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Jörgen Loot mootorsõidukit alkoholijoobes. Mootorsõiduki sõidukiiruseks fikseeritud asulas liiklusmärgi 50 km/h mõjualas kiirusega 76 +/- 3 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Mõõdetud seadmega Laser 213,6 m kauguselt. Isik tuvastati juhiloa alusel. Väärteoprotokollis nr AB 937880 on menetlusalune isik andnud järgmised ütlused: tutvunud protokolliga. Ei soovi õigustada sellist rikkumist. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Joobe tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati indikaatorvahendiga LION S – L2 nr. 95/917 22.04.
2. a. kell 09.50 Jörgen Lootil reaktsiooni näit punane. Samuti indikaatorvahendiga ALCOQUANT 6020 nr. A102533 näit 0,43 mg/l. Tuvastamise tulemuseks on märgitud alkoholijoove. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres loobus menetlusalune isik, kinnitades seda oma allkirjaga. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme protokolli järgi tuvastati kiirusmõõteseadmega UltraLyte LTI UX 018460 22.04.2008.a. kell 09.50 Jörgen Looti juhitud auto sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 23 km/h. Seadme lugem on 76 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h. Seade on testitud 22.04.2008.a. kell 06.40 ja on töökorras. Tunnistaja A M 22.04.
3. a. ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt teostas tunnistaja 22.04.2008.a. Tartu linnas liiklusjärelvalvet ning seisis Turu tänaval, Sepa ja Ringtee vahelisel lõigul Tartu Vangla vastas. Mõõdeti sõidukite sõidukiirust, mis liikusid Ringtee tänava poole. Kella 09.50 ajal peatas tunnistaja kontrollimiseks sõiduauti BMW 525 registreerimisnumbriga XXX XXX. Eelnevalt oli ta fikseerinud sõiduki sõidukiiruseks 76 +/-3 km/h. Mõõdetav mootorsõiduk liikus 2 mõõtmise ajal teises sõidureas, ning kiirus fikseeriti seadmega Laser 213,6 m kauguselt mõõtmiskohast. Kontrollimise käigus lasti juhil puhuda Lion SL-2de, millel süttis punane märgutuli (joove). Puhumist kontrolliti digitaalse alkomeetriga, mille tulemuseks osutus puhumisel 0,43 mg/l kohta. Tunnistajale oli selge, et juht Jörgen Loot on alkoholijoobes. Juht tunnistas oma rikkumist ja oli tuvastatud joobenäiduga nõus. Loot Jörgen väitis, et oli eile õhtul joonud alkoholi ja nüüd oli hommikul vaja sõita. Sõiduk pargiti samas olevasse parklasse. Juhile koostati väärteoprotokoll. Loot Jörgen ei nõudnud meditsiinilist ekspertiisi. 22.04.
4. a on koostatud vanemkonstaabel Gunnar Rätsepuu poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt tuleb kõrvaldada Jörgen Loot sõiduki juhtimisest alates 22.04.08 kell 09.50 kuni kainenemiseni LS § 201 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis. Korrakaitseosakonna andmetel on 12.06.2008.a. seisuga Jörgen Looti suhtes alustatud 1 väärteomenetlus, mis on lahendatud 13.05.2008.a. otsusega ja mille peale esitatud kaebust kohus lahendab. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 29.05.2008.a. esitas Jörgen Loot Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 13.05.2008.a. väärteoasjas nr. 2602,08,008573 tehtud otsuse peale, millega palub otsuse osalist tühistamist lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt sõitis ta 22.04.08 Turu tn. oma sõiduautoga Ringtee tn. poole, kui teda peatas liikluspolitsei patrull. Patrulli mõõtmeseadmega oli fikseeritud tema liikumiskiiruseks 76 km/h, mille järgi ületas kaebaja sõidukiirust vähemalt 23 km/h. Patrullautos protokolli vormistamise ajal tehtud „puhumis-test“ tuvastas joobeks 0,
5. Kaebuse esitaja ei soovi kuidagi õigustada alkoholi tarvitamist ega jääknähtudega autorooli istumist, kuid väidab, et veebilehel www.alkomeeter.com olevatel andmetel on 0,20-0,49 alkoholi tarvitanud, kuid joobe kliiniliste tunnusteta. Turu tänaval liikus Jörgen Loot kaasa liiklusvooluga (ca 65 km/h) ning ca 300 m enne peatamiskohta tegi kaebuse esitaja manöövri, mille käigus kiirendas pisut, et mööduda vasakul sõitvast veokist ning reastus vasakpoolsesse sõiduritta ning aeglustas taas. Eelmisel õhtul oli kaebuse esitaja enda sõnade kohaselt tarvitanud perekondlike sündmustega seoses pisut alkoholi (ca 100g 40% + energiajook Traffik). Kuna tarbitud alkohol õhtul ei tekitanud tuntavat joovet ning ka hommikul ei tundnud ta ennast kuidagi teisiti kui igal hommikul, siis otsustas Jörgen Loot istuda autorooli. Kaebaja väidete kohaselt tarvitab ta alkoholi väga harva ja seetõttu ei olnud ta soetanud endale alkomeetrit ja kasutas autokoolis saadud tabelit, mis aitab arvestada, kui palju alkoholi põletab organism mingi aja jooksul. Tabeli andmetel oleks ta pidanud kaine olema, kuid kardetavasti alkoholile lisatud energiajook muudab tabeli kasutuks. Kaebuse esitaja on alati olnud (v.a. see üks kord) eeskujulik liikleja ning kinnipidanud kõigist eeskirjadest ja headest liiklustavadest. Teadlikult joobes sõidukit juhtinud ei ole ta kunagi, pidades seda täiesti lubamatuks ning vastutustundetuks. Jörgen Loot on nüüdseks soetanud endale ka alkomeetri, et välistada edaspidi selline lubamatus. Kaebuse esitaja on kaasomanik TÜ Galuto’s (äriregistri kood 11437651), kus ta tegeleb müügiga ning kliendisuhete hoidmise ning loomisega ja kauba kohale toimetamisega. Liikumine sõiduautoga on tööks hädavajalik. Mainitud firma on võtnud pangalaenu, mille tagatiseks on pandud kolmandate isikute kinnisvara. Olukord, kus kaebaja ei suuda tööd jätkata, on ohustatud firma pankrotistumine ning kolmandate isikute kinnisvara panga kasuks mahamüümine. Kahjuks puudub firmal hetkel võimalus palgata inimest, kes võtaks kohustused üle. Kaasomanik Tanel Kosk tegeleb aga firmas programmeerimisega ja temal pole võimalik ajapuuduse tõttu võtta endale kaebuse esitaja kohustusi. 3 Jörgen Loot rõhutab ka asjaolule, et tal on kaks ülalpeetavat – abikaasa ja poeg. Kuigi abikaasa käib tööl, ei ole tema palgast piisav äraelamiseks. Kaebuse esitaja tunnistab, et on toime pannud rikkumise ning sellele peavad järgnema ka vastavad sanktsioonid. Kaebaja rõhutab asjaolule, et ta oli ekslikult veendunud joobeseisundi puudumises ning ei pannud seda rikkumist toime teadlikult ega tahtlikult. Kaebuse esitaja palub kergemat karistust ning lubab, et sellised rikkumised ei kordu. Kaebuse esitaja ei taotle rahatrahvi vähendamist kuid palub väga säilitada tema juhtimisõigus. Samuti palub Jörgen Loot arvestada kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku süü tunnistamist ja karistuse määramisel võtta arvesse tema kohustused firma ja oma pere ees. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu Jörgen Looti kaebusega 13.05.2008.a. väärteoasja otsuse nr. 2602,08,008573 kergema karistuse kohaldamisega. 22.04.2008.a. kell 09.50 juhtis Jörgen Loot Tartu linnas Turu tänaval mootorsõidukit olles alkoholijoobes, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Juhi joove tuvastai indikaatorvahendiga LION S-L2 nr. 95-917, mille tablool peale puhumist süttis ja jäi põlema punane märgutuli FAIL, mis näitab väljahingatavas õhus suuremat alkoholi sisalduse olemasolu kui seadusega lubatud. Kontrollides juhi joovet seadmega Alcoquant nr. A102533 kuvas peale puhumist selle tabloole näit 0,43 mg/l, kerge alkoholi joove. Kohtuväline menetleja selgitab, et 0,43 mg/l ei ole sama mis 0,43 promilli. Võrdluseks promillidega, peaks 0,43 mg/l korrutama kahega ja saame 0,86 promilli. Mootorsõiduki juhtimine on alkoholijoobes keelatud. Joobeseinudi tuvastamise protokollis kinnitab Jörgen Loot oma allkirjaga, et ta nõustub tuvastamise tulemusega ja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres loobub. Ka sõidukiiruse ületamine on väga raske rikkumine. Antud kohas raskendavad olukorda ka reguleerimata ülekäigurajad. Aastal 2007 hukkus meie teedel liiklusõnnetuste läbi 196 inimest, millest ligi 25% oli joobes juhtide süül. Väga palju mõjutab liiklusõnnetuse teket lubatud sõidukiiruse ületamine. Ei saa öelda, et just üks konkreetne joobes juht võib põhjustada liiklusõnnetuse aga joobes inimese reaktsioon on aeglasem ja kordinatsioon häiritud, samuti võib joobes inimene ümbritsevat keskkonda tajuda erinevalt kainest inimesest. Need tegurid on sõiduki juhtimisel ülimalt olulised ja nende tegurite muutuste tõttu võib joobes juht põhjustada liiklusõnnetuse. Kohtuvälise menetleja sõnade kohaslet ei sa võidelda ainult liiklusõnnetuse tagajärgedega, vaid peab ennetama, et joobes inimene ei läheks autot juhtima. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist ühe raskema liiklusalase väärteoga, millega on pandud ohtu nii juhi enda kui ka teiste liiklejate elu ning tervis. Siia lisandub veel sõidukiiruse ületamine. Karistused antud tegude eest on kehtestatud seadusega. LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Lisakaristusena LS § 7419 lg 2 sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Sõidukiiruse ületamine LS § 7422 lg 2 rahatrahv kuni 3000 krooni, LS § 7422 lg 4 lisakaristusena eriõiguse äravõtmine kuni kolmeks kuuks. Karistamisel on arvestatud rikkumise raskust. Kohtuväline menetleja on rakendanud kergemat sanktsiooni – rahatrahv. Tarhvi tasumisel nõustutakse

§ 66lg 2, 3 kohaldamisega.

Antud karistus peab mõjutama Jörgen Looti tahet, käitumist ja mõtlemist edaspidiseks – mitte toime panema Liikluseeskirja rikkumisi. Kohtuväline menetleja taotleb jätta kaebus tahuldamata ning väärteoasja otsus nr. 2602,08,008573 muutmata. 4 Kohtu järeldused. Kohus lahendab Jörgen Looti kaebuse kohtuvälise menetleja 13.05.2008. a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Kohus hindas tõendeid kogumis ja jõudis järeldusele, et menetlusaluse isiku süü omaksvõtt nii alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisel kui ka kiiruse ületamisel on tõendatud kohtuvälise menetleja kogutud ja eelpool kirjeldatud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja ütlustega. Alkoholijoobes juhtimine, millega kaasnes LE § 76 p. 1 rikkumine, ja lubatud sõidukiiruse ületamine, millega kaasnes LE § 126 p. 3 rikkumine, toimus väärteootsuses märgitud ajal, kohas ja ulatuses. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel. Jörgen Looti alkoholi joove ja juhitud mootorsõiduki kiirus on mõõdetud testitud ja töökorras mõõteseadmetega. Kaebuse esitaja väidab, et tegu oli toime pandud tahtmatult. Kaebuse esitaja väidab, et ta ei olnud teadlik, et ta sõidab alkoholijoobes, kuna kasutas alkoholi mõõtmise tabelit enda kontrollimiseks pärast eelmisel õhtul alkoholi tarvitamist. Ta oleks pidanud kaine olema. Jörgen Loot rikkus LE § 76 p 1 sellega, et juhtis sõiduautot joobeseisundis. LS § 20 lg. 4 järgi alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Vastutus kaasneb LS § 7419 lg 1 järgi. Sõites kiirusega, mis ületab liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruset 20-40 km/h võrra rikkus Jörgen Loot LE § 126 p 3, millega kaasneb vastutus LS § 7422 lg 2 järgi. Jörgen Looti väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhikaristusega LS § 7419 lg 1 järgi 235 trahviühiku ulatuses, mis on tunduvalt üle keskmise määra. Lisakaristus on LS § 7419 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine määratud 4 kuud. Vaatamata kohtuvälise menetleja otsuses tehtud viidetele

§-dele 56 lg. 1 ja 63 lg. 1, on karistus määratud ainult LS § 7419 lõigete 1 ja 2 järgi.

§ 56lg.

1 sätestab karistamise aluse süü olemasolul.

§ 63

sätestab põhikaristuse kohaldamise mitme süüteo korral.

§ 63lg.

1 järgi kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kui üks tegu vastab mitmele eri süüteokoosseisule, on tegemist süütegude ideaalkogumiga. Ideaalkogumi korral mõistetakse üks karistus. Kuna Jörgen Loot juhtis autot alkoholijoobes ja samal ajal ületas lubatud sõidukiirust, tuli talle karistus määrata nii mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes LS § 7419 lg. 1 järgi kui lubatud sõidukiiruse ületamise eest LS § 7422 lg. 2 järgi, kuid mõista karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, antud juhul LS § 7419 sanktsiooni alusel. Kohtuväline menetleja on siinkohal karistuse määramisel arvestanud rikkumist LS § 7422 järgi, kuid ei ole seda karistuse määramisel näidanud. Sellise järelduse teeb kohus asjaolust, et karistus on määratud ainult raskeimat sanktsiooni sisaldavale paragrahvile viidates. Põhjendamata on karistuse määramise resolutsioonist LS § 7422 lg. 2 väljajätmine. Seepärast ei ole otsus selge ka see asjaolu, kas lisakaristus on määratud ainult LS § 7419 lg. 2 järgi või ka LS § 7422 lg. 4 järgi. Lisakaristuse määramine on menetleja õigus, mitte kohustus.

§ 56

kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide selles, et lisakaristus võib kaasa tuua firma pankrotistumise, töökaotuse ja raskused perekondlikus elus. Lisakaristuse määramine sõltub rikkumise raskusest ja süü suurusest. Väärteomenetluses järgneb karistus ka ettevaatamatusest toimepandud rikkumise korral. Jörgen Lootil puudus tahtlus alkoholijoobes autot juhtida. Kohtuväline menetleja on karistanud Jörgen Looti põhikaristusega tunduvalt üle keskmise määra, samuti lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmisega üle miinimummäära. Tahtluse astet 5 arvestades ei ole süü liikluseeskirjade rikkumises suur. Kaebuse esitaja ei ole palunud põhikaristuse vähendamist. Sellega ta on väljendanud oma teo suhtes kahetsust. Puhtsüdamlik kahetsus on

§ 57lg.

1 p. 3 järgi karistust kergendav asjaolu. Seletuskirja kirjutamisega 30.04.2008.a. kohtuvälisele menetlejale andis ta enne otsuse tegemist teada oma seisukoha. Kohtuvälise menetleja otsuses on karistust põhjendatud vaid üldpreventiivsete eesmärkidega. Jörgen Loot on varem karistamata isik. Sellest järeldub tema liikluseeskirjade rikkumise juhuslik laad. Süüdlase isikut arvestades on tema suhtes eripreventiivse eesmärgi saavutamine võimalik põhikaristusega üle keskmise määra. Karistuse suurust arvestades ei saa seda pidada proportsionaalseks väärteo süü astmega. See asjaolu annab aluse lisakaristuse tühistamiseks. Lisakaristuse tühistamine tahtluse astet ja süü suurust arvestades ei kahjusta õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtunik Ene Muts 6