4-07-4083\5

4-07-4083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-4083 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
3. novembril 2007.a. Väärteoasi Kalev Mikkus kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla PO otsusele väärteoasjas nr.2230,07,001576 19.07.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Kalev Mikkus, kaitsja Maano Saareväli kohtuvälise menetleja esindaja juhtivkonstaabel Anti Šapkin Peitre. RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 2– Rahuldada kaebus osaliselt. Lääne Politseiprefektuuri Rapla PO otsus väärteoasjas nr. .2230,07,001576 19.07.2007.a. jätta muutmata põhikaristuse osas, kuid muuta LS § 74-19 lg.2 - lisakaristuse osas s.t. jätta kohaldamata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
4. novembril 2007.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Lääne Politseiprefektuuri Rapla PO otsusele väärteoasjas nr. 2230,07, 001576 19.07.2007, millega karistati Kalev Mikkust liiklusseaduse § 74-19 lg.1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku suuruses summas s.o 9000 krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. Rikkumine leidis aset 23..06.2007.a. Raplamaal Märjamaa vallas, Märjamaa- Koluvere tee 7l kilomeetril , kus Kalev Mikkus juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Selle tegevusega rikkus Kalev Mikkus LE § 76 p.1 nõudeid. Kalev Mikkus esitas kaebuse Harju Maakohtule Lääne PP Rapla PO otsusele väärteoasjas nr. 2230,07,001576 19.07.2007 ning taotleb kaevatava otsuse muutmist ja tema teo kvalifitseerimist LS § 74-35 lg.1 järgi ning samuti lisakaristuse mitte kohaldamist.Kaebaja väitel on kohtuväline menetleja ebaõigelt kohaldanud materiaalõigust- kaebaja süütegu tulnuks kvalifitseerida LS § 74-35 lg.1 järgi., ka ei vasta määratud karistus süüteo asjaoludele ning kohtuväline menetleja on vaid osaliselt kohaldanud KarS § 56 sätteid. Toimikus sisalduva joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt on indikaatorvahendi Envitec Alcoquant 6020 näidu kohaselt kaebaja väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,3 mg/l. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a. määruse nr. 120 „ Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ (edaspidi : joobe tuvastamise kord) § 19 lg.1 p.1 kohaselt on väljahingatavas õhus 0,24 mg/l suuruse alkoholikoguse puhul, kui ei esine kehaliste ja psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumist, tegemist alkoholi tarvitamise tunnustega, mis ei kvalifitseeru joobeseisundina. Kaebaja puhul kasutatud alkomeeter oli indikaatorvahend ega võimalda seetõttu täpselt määrata alkoholikogust väljahingatavas õhus. Seega võis näit 0,3 mg/l kohta olla suurem või väiksem. Väiksem näit võib välistada joobeseisundi koosseisu. Joobeseisundi tuvastamisel on tuginetud isiku nõustumisele joobeseisundi tuvastamise tulemusega. Samas ei ole kohtuväline menetleja arvestanud asjaoludega, mis võisid isikut mõjutada nõusolekut andma. Eelnevalt oli kaebajal käes lõhkenud valgustusraketiks peetud õppegranaat, mis vigastas kaebaja kätt, silmi ja kuulmist. Võimalik, et kaebaja oli mingi aeg teadvuseta. Kaebaja usaldas ja arvestas politsei kinnitusega joobeseisundi esinemise kohta ega pidanud samasuguse otsuse saamiseks vajalikuks pöörduda meditsiinilisse ekspertiisi. Samas on kaebuses ära toodud ka alternatiivnõue, kui kohus leiab, et K.Mikkuse tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-19 järgi. Teisel juhul on taotluseks karistuse kergendamine ja lisakaristuse kohaldamata jätmine. Kohtuväline menetleja -Lääne PP esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme . Kohtuvälise menetleja poolt oli karistamisotsuse tegemise aluseks protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütlused, menetlusaluse isiku vastulause, koopia patsiendi kaardist ja töövõimetuslehest.Kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus kaebuse rahuldamisega kaebuses toodud esmasel põhjusel. Samas ei vaidle kohtuväline menetleja vastu karistuse kergendamisele rahatrahvi vähendamise osas, kuid leiab, et lisakaristuse kohaldamine oli vajalik.. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kaitsja, kohtuvälise menetleja -Lääne PP esindaja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele õiguserikkumise ümberkvalifitseerimise osas.. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid Kalev Mikkus’e poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused ,kes ei eita alkoholi tarvitamist enne autorooli istumist. Nagu nähtub protokollist joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, nõustus Kalev Mikkus kohapeal joobe tuvastamise tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest . Isiku väide selle kohta, et oli seoses temaga varem juhtunud õnnetuse tõttu ( käes lõhkenud õppegranaat) olukorras, kus ei tajunud kõike toimuvat adekvaatselt , on asjakohatu. Isik, kes oli enda sõnade kohaselt raskelt vigastatud, (nägemine taastus ajapikku, oli mõni aeg teadviusetu, ei kuulnud hästi ning käsi valutas väga kõvasti) , istus sellele vaatamata autorooli, et sõita suvilast koju . Isiku väited selle kohta, et levi puudumise tõttu ei saanud abi kutsuda, ka ei usalda ta kiirabi töötajaid, ei ole tõsiselt võetavad. Istudes alkoholi tarvitanuna ja vigastatuna autorooli, käitus Kalev Mikkus vastutustundetult ning nii enda kui kaasliiklejate tervist ohtu seades. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74- 19 lg.1 ja lg.2 alusel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ) piires Kohtuväline menetleja on tuvastanud KarS § 57 karistust kergendava asjaoluna kahetsuse , karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kõiki teo toimepanemise asjaolusid ja menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid arvestades - varasemad liiklusalased õigusrikkumised puuduvad, kuigi isik omab juhilube ja sõidustaaži peaaegu 30 aastat , elab Märjamaal ja viimane töökoht oli Tallinnas ,õigusrikkumine on pigem juhuslikku laadi , kui tahtlik tegevus. Isik kahetseb juhtunut sügavalt, ta on isik, kes on elanud senini täiesti seaduskuulekat elu. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et isiku suhtes võib erandina jätta kohaldamata lisakaristuse s.o. juhtimisõiguse äravõtmine . Põhikaristusena määratud rahatrahv 9000 krooni on LS § 74-19 lg.1-s ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning selle kergendamiseks puudub õiguslik alus. Kohtunik