lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Janar Ülperi suhtes vastavalt
lg 2 p 1,4,7 järgmised kohustused: 1) hüvitama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud igakuiselt summas vähemalt 500 (viissada) krooni, katseaja jooksul. 1 2) otsima endale töökoha või võtta end arvele tööturuametis hiljemalt ühe kuu jooksul vabanemisest; 2) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega katseaja jooksul ilma kriminaalhooldusametniku loata; Katseaja alguseks lugeda Janar Ülperi vabastamise kuupäev. Janar Ülper vabastada määruse jõustumisel. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.08.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janar Ülper´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Janar Ülper mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 13.12.2007.a kohtuotsusega
lg 2 p 4,5,7,8 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi ning karistati
alusel 2- aastase vangistusega.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.06.2007, 21.06-17.07.2007 ja 14.15.08.2007 s.o 1 kuu 1 päev ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.09.2007.a ja lõpp 24.08.2009.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.09.2008 (Viru Vangla esitatud materjalides märgitud 24.08.2008); elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 15.05.2008 (Viru vangla esitatud materjalides märgitud 24.04.2008).
lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 09.09.2008 (26.09.2007 pluss 1/2 karistusajast 11 kuud 14 päeva). Janar Ülperi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav viibib vangistuses esmakordselt, varasemalt pole teda kriminaalkorras karistatud, samas kannab kinnipidamuslikku karistust süstemaatiliste samaliigiliste kuritegude eest (vargused). Tunnistab oma süüd ja mõtlematust kuritegude toimepanemisel ja usub, et edaspidi ei lase ennast negatiivses suunas mõjutada. Enesehinnang näib olevat ebaadekvaatne ja kõrgem just nende seltskonnas, kes hindavad ühiskonnas mitte üldtunnustatud väärtusi. On vägagi mõjutatav teiste poolt, raskusi esineb teistele ära ütlemisega. Tõenäoliselt pani antud kuriteod toime vaid selleks, et teistele meeldida ja et mitte olla neid nõrgem, aram. Eesmärgid ja ootused tuleviku suhtes mõnevõrra ebarealistlikud. Raskusi esineb põhjus-tagajärg seoste loomisel. Loodab suuresti kasuisa ja vanaema abile. Vabanemisel soovib elama asuda vanaema, V. S. juurde. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Janar Ülperi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks leides, et arvestades kinnipeetava noorust (17.09.2008 saab 20 aastaseks) ja esmakordset vanglakogemust, võib tema ennetähtaegse vabastamisega kaasnevast kriminaalhooldusest olla rohkem kasu isiku resotsialiseerumisel ja ühiskonda taas integreerumisel, kui seda on isiku edasisest vabaduskaotusliku karistuse kandmisest. 2 Janar Ülper taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Peale vabanemist asuks ta elama vanaema juurde. Tal on 8 klassi haridust, kuid ta peab vajalikuks kõigepealt tööle minna. Kaitsja toetas kaitsealuast ja leidis, et on olemas kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetul on kindel elukoht. Vangistuse ajal tema käitumine on laitmatu, rikkumisi ei ole. Prokuröri hinnangul süüdimõistetu on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Isiku käitumine vangistuse ajal on positiivne. Ta on karistatud esmakordselt. Samuti süüdimõistetul on lähedaste toetus, mis kindlasti aitab teda peale vabanemist olukorraga kohaneda ja elada edaspidi seadusekuulekalt. Lisakohustuseks tuleb määrata asuda tööle ja hakata hüvitama kurirteoga tekitatud kahju. Samuti tuleks määrata kohutuseks mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldisametniku loata. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Janar Ülperi tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Janar Ülperi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ning samuti ka lähedaste toetus. Süüdimõistetu on 1 korral kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab samuti esimest korda. Reaalsest vangistusest on ta ära kandnud juba 11 kuud 14 päeva. Enne vangistust oli karistatud väärteokorras 1 korral rahatrahviga 180 krooni, mis on tasutud. Vanglas süüdimõistetut distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Uute kuritegude sooritamise riskide maandamiseks tuleb määrata lisakohustused – asuda tööle, hüvitada kahju ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega on Janar Ülper aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et J.Ülperi tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on J.Ülperil olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa Janar Ülperi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata Janar Ülperi püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka kriminaalhooldaja ja prokurör. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Inna Kirsipuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.