Väärteoasi nr 4-08-3038 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juunil 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-08-3038 Kohtunik Loretta Pikma kirj

§ 74

´19 lg 1 alusel määrati rahatrahv 205 trahviühikut summas 12300 krooni ja LS § 74´19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Aleksei Sinjov, isikukood 38002282221, töökoht: xxx, elukoht: xxx Juhindudes VTMS §120, § 132 p 2, §134,§ 135 kohus Kaebuse esitaja OTSUSTAS: Rahuldada osaliselt Aleksei Sinjovi kaebus Ida Politseiprefektuuri 11.03.2008 otsusele väärteoasjas nr 2440,08,002316,

§ 74

´19 lg 1 alusel määrati rahatrahv 205 trahviühikut summas 12300 krooni ja LS § 74´19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda: Mõista Aleksei Sinjovile LS § 74´19 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut s.o 9000 krooni ja mõista Aleksei Sinjovile lisakaristus LS § 74´19 lg 2 järgi s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Ida Politseiprefektuuri arvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas märkides kohustusliku viitenumbri

1. Maksekorraldus rahatrahvi tasumise kohta esitada koheselt Viru Maakohtu kantseleisse Järveküla tee 30 Kohtla-Järve. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 22.08.
2. Kohtu poolt uuritud tõendid ja järeldused. Aleksei Sinjovi kohta koostati väärteoprotokoll AB nr.976039 selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes 23.02.2008 kell 23.50 Kohtla-Järve linnas Tervise tänaval, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 ja pani seega toime Liiklusseaduse 74-19 järgi kvalifitseeritava väärteo. Ida Politseiprefektuuri 11.03.2008 otsusega väärteoasjas karistas kohtuväline menetleja Aleksei Sinjovi Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel rahatrahviga 205 trahviühikut s.o 12300 krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. 01.04.2008 esitas Aleksei Sinjov kaebuse kohtuvälise menetleja 11.03.2008.a. otsuse peale, milles palus alandada temale määratud trahvisummat ja tühistada lisakaristus- mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Aleksei Sinjov(tlk.19) ja Ida Politseiprefektuuri kohtuväline menetleja (tlk.23) andsid nõusoleku väärteoasja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Väärteoasja materjalides menetlusaluse isiku, Aleksei Sinjovi ülekuulamise protokolliga(tlk.3) on tõendatud, et A.Sinjov tunnistas, et ta oli tarvitanud õlut ja ta peatati politseipatrulli poolt mootorsõiduki juhtimisel. Alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga või mõõteriista kasutamise protokolliga on tõendatud, et Aleksei Sinjovil tuvastati 23.02.2008 kell 23.50 indikaatorvahendiga Lion 500 alkoholijoove 0,44 mg/l . Vereproovis alkoholisisalduse määramist A.Sinjov ei soovinud. Tunnistaja SS (tlk.9-10) ütlustega on tõendatud, et 23.02.2008 kell 23.50 peatati sõiduauto Audi 80 reg nr. 222 AXR, mille roolis oli A.Sinjov. Kontrollimisel selgus, et juht oli alkoholijoobes. Juht selgitas, et ta oli tarvitanud alkoholi ja tal oli vaja auto garaaži ajada. Juht tunnistas oma süüd täielikult. Õiendiga tlk.15 on tõendatud, et A.Sinjovil ei ole kehtivaid karistusi väärtegude eest. XXX kirjaga(tlk.3-4) on tõendatud, et A.Sinjov töötab ettevõttes elektrikuna ja peab täitma autojuhi kohustusi igapäevaselt ja tema töötasu suurus on alla 8 tuhande krooni kuus. Ida Politseiprefektuuri kirjaga tlk.23 palub kohtuväline menetleja jätta A.Sinjovile mõistetud karistus muutmata. Kohus leidis, et A.Sinjovi kaebus tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevalt. Rahuldada osaliselt Aleksei Sinjovi kaebus Ida Politseiprefektuuri 11.03.2008 otsusele väärteoasjas nr 2440,08,002316,

§ 74

´19 lg 1 alusel määrati rahatrahv 205 trahviühikut summas 12300 krooni ja LS § 74´19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda: Mõista Aleksei Sinjovile LS § 74´19 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut s.o 9000 krooni ja mõista Aleksei Sinjovile lisakaristus LS § 74´19 lg 2 järgi s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. A.Sinjovil puduvad kehtivad karistused väärtegude eest, millest võib järeldada, et isik on käitunud seni seaduskuulekalt ning tema rikkumise eest on seetõttu võimalik määrata karistus Liiklusseaduse § 17-19 lg 1 sanktsiooni keskmises määras. Kohus märgib vastavalt kohtuvälise menetleja seisukohale, et riigi suhtumine alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisse peab olema karm, mistõttu ei ole eelnimetatud tahtlikult toimepandud õiguserikkumiste toimepanemise eest põhjendatud kohaldada karistust sanktsiooni minimaalmääras. Kohus vähendab siiski A.Sinjovile mõistetud rahatrahvi suurust sanktsiooni keskmise määrani, arvestades tema süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja senist korrektset käitumist liikluses. Kohus ei nõustu A.Sinjovile kohtuvälise menetleja poolt LS § 74-19 lg 2 alusel mõistetud lisakaristuse täieliku tühistamisega. A.Sinjovil eelnevate rikkumiste puudumist arvestades, peab kohus võimalikuks vähendada temale kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud lisakaristuse tähtaega ühe kuu võrra. Kohus, koheldes kõiki samalaadseid rikkujaid liikluses võrdselt ei pea põhjendatuks eelistuse andmist ka isikutele, kelle põhitöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega. Just igapäevaselt mootorsõiduki juhtimisega seotud tööülesandeid täitvad isikud on kohustustud eelkõige ise rangemalt ja kriitilisemalt suhtuma alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhitmisse ja välistama täielikult oma poolt sellised õiguserikkumised, et mitte seada ohtu eelkõige oma elu ja tervist aga ka enda ja oma pereliikmete materiaalse olukorra stabiilsust. Avalikkusele on üldteada fakt, et liiklusalaste rikkumiste eest ettenähtud karistused on suhteliselt karmid. Õiguskuuleka käitumise korral on aga eelnimetatud karmide karistuste kohaldamine liikleja suhtes välistatud. Kohtunik Loretta Pikma