) § 7422 lg 2; § 741 lg 1 ja § 7462 lg 2 rikkumise eest. 16.01.2008.a kella 19.10 ajal juhtis eriveost, autorongi sõidukiirus 63+-3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus eriveose veol 25 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, registrimass suurem kui kerghaagisel, ei olnud esitada õigeid sõidumeeriku salvestuslehti. Karistatud on teda rahatrahvidega
lg 2 alusel 25 trahviühikuga, s.o 1500 krooni ja
Kaebaja taotlus Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et vaidlustab otsuse kõikide paragrahvide osas. Otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Pukseerimine ja haagise vedu on erinevad toimingud, reguleeritud erinevate seadusandlike aktidega, seega ei saa üheaegselt esineda mõlema tegevuse tunnused. Pukseerimisel ei ole nõutav E kategooria juhtimisõigus. Kuna tegevus on kvalifitseeritud pukseerimisena, siis
TSM määruse nr 51 § 25 rakendamine ei ole antud juhul õigustatud, kuna seade ei vasta TSM määruse nr 51 § 2 p 3 toodud kirjeldusele. Juhinduda tuleb § 8 p 1 nõuetest. Heedrikäru kuulub registreerimisele koos kombainiga ning on ette nähtud heedri toimetamiseks töökohale. Kuna valmistaja tehas on kehtestanud nimetatud seadme maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, siis kiiruse ületamine, mis oleks kvalifitseeritav
Kaebuse esitaja taotleb kohtuistungit. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse kohta Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Otsus ei kuulu muutmisele ega tühistamisele. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tegemist oli eriveosena pukseeritava seadmega ja sellisel autorongi juhtimiseks on vajalik CE kategooria juhtimisõigus. Pukseeritav seade ei kuulu eraldi haagisena registreerimisele, vaid see on ettenähtud kombaini transpordiasendis liiklemiseks. Kuna seade ei kuulu registreerimisel, siis on maksimaalne sõidukiirus kuni 25 km/h ning tal peab olema ka aeglase sõiduki tunnusmärk Eriveosena pukseeritava veose sõidukiirus ei ole reguleeritud valmistaja tehase poolt, vaid seda reguleerib TSM määrus nr 51, milles on § 25 lg 1 alusel liikumiskiiruseks autorongile kuni 25 km/h. Ainult registreerimise puhul saaks ARK lubada suuremat liikluskiirust. Sellisel juhul peab olema haagisel ka registrinumber ja sõlmitud liikluskindlustuse leping. Heedrikäru on haagis, kuna ta on ettenähtud mootorsõidukiga haakes liiklemiseks. Kombaini heeder kaalub 1450 kg. Ta ei ole kerghaagis. CE kategooriaga võib juhtida autorongi, mille veduk on C kategooria auto ja mille haagise registrimass on suurem kui kerghaagisel. A. Mägil CE kategooria puudus. Pukseerimise mõiste liiklusseaduses ja –eeskirjas puudub. Liikluseeskiri kirjeldab üksnes mootorsõiduki pukseerimist. Haagise veo puhul ei ole tegemist pukseerimisega. Pukseeritavaks seadmeks loetakse heedrikäru seetõttu, et ta ei kuulu registreerimisele. Kuna heedrikäru on massilt suurem kui kerghaagis, siis on vajalik vedamiseks väljaõpe. Väljaõpe sellise autorongi juhtimiseks ongi CE kategooria juhtimisõiguse omandamine. Kohtuistungil menetlusalune isik jääb kaebuse asjaolude juurde. Politsei vastus ei ole muutnud seisukohta. Heedrikäru pole suuremõõteline veos ega raskemõõtmeline, seega pole kohane rakendada vastavat eeskirja. Põllumasinad võivad liikuda kiirusega 50 km/h. Nii on lubatud traktorit juhtida koos haagisega kiirusel 50 km/h, selleks ei ole vaja E kategooria tunnistust. Kohtuväline menetleja jääb otsuse õigsuse juurde. Samuti kirjalikus vastuses toodu juurde, mida selgitab üle. Valmistajatehas ei saa reguleerida, millise kiirusega riigis sõidetakse. Lähtuda tuleb ikka TMS määruse nr 51 §-st 25 lg 1 kui tegemist on eriveosega. Ei olnud registreerimist ega kindlustust. Kiirus ei või olla suurim kui 25 km/h. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vaidlustamist on leidnud kolmest väärteost kaks tegu, mis on eriveose-autorongi juhtimine 2 ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta (
lg 1) ja lubatud sõidukiiruse ületamine (
lg 2).
lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Karistatakse rahatrahviga 50 trahviühikut. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile on olnud sõidukiiruseks 63 km/h (tl 17). Selle eriveose korral oli aga lubatud sõidukiirus 25 km/h. Valmistajatehas ei saa reguleerida kasutatavat kiirus. Seda reguleerib teede- ja sideministri määrus nr 51 § 25 lg 1. Tõendamist on leidnud lubatud sõidukiiruse ületamine 35 km/h võrra. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo
lg 2 järgi.
lg 1 näeb ette karistuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt. Karistuseks on rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest. Liikluseeskirja järgi on CE kategooria juhtimisõigus vajalik autorongi puhul, mille veduk on C kategooria auto ja haagise registrimass on suurem kui kerghaagisel. Kerghaagise registrimass ei või ületada 750 kg liikluseeskirja järgi. Heeder aga kaalub 1450 kg (tl 21). Seega ei ole tegemist kerghaagisega. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. Vastavat juhtimisõigust ei ole tõendatud.
lg 2 näeb ette mehaanilise ja digitaalse sõidumeeriku salvestuslehe ning juhikaardi kasutamise nõuete rikkumise eest karistuse füüsilisel isikule rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Ka see väärtegu on leidnud tõendamist. Juhil ei olnud kõiki salvestuslehti esitada nagu EMÜ 3821/85 järgi on juht kohustatud esitama. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tegemist on olnud
§-de 741 lg 1; 7422 lg 2 ja 7462 lg 2 rikkumisega. Väärteod on õieti kvalifitseeritud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus ei ole neid tuvastanud. Menetlusalune isik on talle süüks arvatavate väärtegude toimepanemises süüdi. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis menetlusaluse isiku puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest ei ole menetlusalune isik tunnistanud oma süüd ega kahetsenud toimepandut politseiasutuse ega kohtumenetluse ajal. Karistust raskendavad asjaolud puudusid. Rahatrahvid on määratud keskmises määras. Õigustatud on ühe karistuse määramine raskema rikkumise eest, sest mõlemad on toime pandud sõidu alustamisega ja kestsid kontrollimiseni. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.