4-08-5404\1

Väärteoasi nr 4-08-5404 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-5404 (2315,07,005169) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Alkoholiseaduse § 70, KarS § 218 lg 1, Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Eduard Kožurin (ik: 38908170303, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Ljahhovets RESOLUTSIOON
3. Eduard Kožurin KarS § 63 lg 1 alusel süüdi tunnistada Alkoholiseaduse § 70, KarS § 218 lg 1 ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. Eduard Kožurinile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee
5. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.10.
6. Juhul, kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistus pööratakse täies ulatuses täitmisele ning karistuse kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest.
7. Eduard Kožurinilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 990 (üheksasada üheksakümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Eduard Kožurin, 4-08-5404, joobe tuvastamise tasu“.
8. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
9. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.08.
10. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 29.04.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 993010 selles, et samal päeval kella 22.43 ajal peeti Mustakivi 13 asuvas kaupluses Prisma kinni Eduard Kožurin, kes väljus kaupluse müügisaalist, möödudes kassadest ja jättis tasumata kauba eest hinnaga 159 krooni, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Samal päeval koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et kinnipeetud Eduard Kožurinil tuvastati alkoholijoove 0,80 mg/l, millega pani Eduard Kožurin toime Alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärteo. Eduard Kožurin toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1741/563 nähtuvalt tuvastati 30.04.2008 kell 06.30 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli koostamisel on menetlusalune isik märkinud, et varastas, kuivõrd tahtis juua ning narkootilist ainet tarvitas umbes kuu aega tagasi. 09.05.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 921457 selles, et samal päeval kella 20.30 ajal leiti Maleva põik 3A juurest Eduard Kožurin, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1925/168 nähtuvalt tuvastati 10.05.2008 kell 07.10 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas narkootilist ainet. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et varsti läheb tehnikumi teisele kursusele, suvel töötas abitöölisena. Maikuus kui ärkas, halvasti mäletab, koos poistega suitsetas midagi, siis mäletab arsti. Vana sõber sai välja, lollusest võttis pudeli, olid joonud. Narkootilist ainet tarvitas. Mõnikord kohtub sõpradega, kostitatakse. On võtnud laenu et trahve maksta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid ei ole oma mõju avaldanud ja need on senini tasumata. Kuivõrd lühemaajalised arestid ei ole mõju avaldanud, tuleks kohaldada pikemaajalist aresti. Episoodides eest 7 ja 5 päeva, kokku 12 päeva ning välja tuleks mõista ka joobe tuvastamise kulu. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Peale selle on väärteoasja materjalidega tuvastatud, et menetlusalune isik viibis kaupluses, so avalikus kohas alkoholijoobe seisundis, millega rikkus ühiskondlikku moraalitunnet ja inimväärikust, mistõttu on ta toime pannud AS § 70 ettenähtud kuriteo. Samuti peeti ta kinni kauba varguselt kauplusest, millega pani menetlusalune isik toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on tasumata. Sellele vaatamata on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul ka legaalne sisetulek, seega võimalus rahatrahve tasuda. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahvi tasuda ja määratud trahvid ei ole saavutanud oma eesmärki. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb kohaldada aresti keskmises määras, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik