4-08-7060\1

Väärteoasi nr. 4-08-7060 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aulike Salo Määruse tegemise aeg ja koht 08.september 2008.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-7060 Vaidlustatud määrus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 09.07.2008.a. kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise määrus väärteoasjas nr. 2302,08,017612 Menetlusosalised kaebuse esitaja Erki Külvi kohtuväline menetleja Korrakaitseosakond Asja läbivaatamine Põhja Politseiprefektuuri kirjalikus menetluses RESOLTUSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 3 p 1, § 191 p 12, § 199 lg 4, kohus määras: Jätta rahuldamata Erki Külvi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Avariitalituse komissar Rene Birk’i poolt 09.07.2008.a. väärteoasjas nr. 2302,08,017612 tehtud määrusele. Kohtumäärus jõustub 08.09.2008.a. ega ole edasikaevatav. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Erki Külvi esitas 11.04.2008.a. Põhja Politseiprefektuurile avalduse, mille kohaselt ajavahemikul 31.03.2008.a. kuni 07.04.2008.a. toimus Tallinnas, Energia 3 asuva maja juures liiklusõnnetus, mille käigus tekitati liikluskahju tema kasutuses olevale sõiduautole xxx, reg. märgiga xxx. Avaldaja kahtlustab, et vigastused võivad olla tekkinud sõiduauto xxx, reg. märgiga xxx, liikumise tagajärjel. Viimati nimetatud sõiduki omanik NSeitab osalust väidetavas liiklusõnnetuses ning tema sõnade kohaselt pärinevad temale kuuluval sõidukil olevad vigastused 2007.a. augustikuust. Menetluse käigus saadeti liiklusõnnetuse materjalid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi liiklustrassoloogia ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr. LT-12708/2251 10.06.2008.a kohaselt võivad sõiduauto Xxx reg. märgiga xxxesistange vasakpoolsel küljel esinevad kontaktjäljed olla tekkinud kontakti tagajärjel sõiduauto Xxxreg. märgiga xxx esistange vasaku nurgaga, kuid liiklusõnnetuse tekkemehhanismi ei ole võimalik tuvastada üksnes sõidukitel esinevate vigastuste põhjal. Kuna menetluse käigus kogutud tõendite alusel ei olnud võimalik tuvastada, kumma sõidukijuhi tegevuse tagajärjel toimus kõnealune liiklusõnnetus, siis lõpetas Põhja PP avariitalituse menetlusteenistuse vanemkonstaabel Annely Loik 18.06.2008.a. määrusega väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. 03.07.2008.a. esitas Erki Külvi kohtuvälise menetleja juhile kaebuse, milles vaidlustas väärteomenetluse lõpetamise määruse ning ekspertiisi tulemuse, kuna ekspertiisi käigus ei ole hinnatud piisavalt saadud andmeid. Lisaks ei selgitatud kaebuse esitajale enne ekspertiisi tegemist, et autode defektide järgi ei ole võimalik avarii süüdlast kindlaks teha. 09.07.2008.a. määrusega jättis kohtuvälise menetleja juht Rene Birk Erki Külvi poolt kohtuvälise menetleja 18.06.2008.a. määrusele esitatud kaebuse rahuldamata, kuna kogutud tõendite alusel ei ole olnud võimalik tuvastada liiklusõnnetuse põhjustanud isikut ja seetõttu on väärteomenetluse lõpetamise määrus koosatud õigesti. 21.07.2008.a. esitas Erki Külvi Harju Maakohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Avariitalituse komissar Rene Birk’i poolt 09.07.2008.a. väärteoasjas nr. 2302,08,017612 tehtud määrusele. Kohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada vaidlustatud määrused ning taotleb menetluse jätkamist. Kaebuse kohaselt on rikutud Erki Külvi õigust saada teada, kes põhjustas talle tekitatud kahju. Menetluse käigus ei ole tehtud piisavalt tööd leidmaks avarii põhjustajat ning ekspertiisi käigus ei ole hinnatud piisavalt saadud andmeid. Talle ei selgitatud enne ekspertiisi, et autode defektide järgi ei ole võimalik avarii süüdlast kindlaks teha, vaid öeldi, et kui teine oletatav osapool ei tunnista juhtunut, tuleb teha ekspertiis. Ekspertiisi eest tasu võtmine ei ole põhjendatud ning tema teadmiste ja kogemuste kohaselt on eksperdile esitatud andmete järgi võimalik avarii põhjustaja kindlaks teha. Ekspertiis on teostatud puudulikult ja ekspert oleks võinud teostada täiendavaid toiminguid selgitamaks välja avarii süüdlase. Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. VTMS § 78 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitaja väide, et on rikutud tema õigust saada teada kahju tekitaja, ei ole asjakohane. Väärteomenetluses tehtud toimingud on õiguspärased ning nende tegemisega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Kohus ei nõustu kaebuses toodud väitega, et kohtuväline menetleja on uurinud liiklusõnnetuse asjaolusid ebapiisavalt. Kohtuväline menetleja algatas väärteomenetluse Erki Külvi avalduse alusel, on koostanud liiklusõnnetuse akti, viinud läbi liiklustehnilise ekspertiisi, üle kuulanud tunnistaja ja jõudnud järeldusele, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest ei ole võimalik kedagi vastutusele võtta. Kuigi kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ei ühti, ei anna see veel alust väita, et kohtuväline menetleja on oma tööd teinud mittenõuetekohaselt. Kaebuse esitaja palub jätkata menetlust liiklusõnnetuse süüdlase kindlakstegemiseks. Kohtuväline menetlus viidi läbi selleks, ei välja selgitada, kes on süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Kohus peab vajalikuks märkida, et seda, kas mõne isiku tegevuses on süüteokoosseis või mitte, saab hinnata kogutud tõendite alusel üksnes väärteoasja menetleja, olgu siis kohtuväline menetleja või kohus. Kuigi Erki Külv väidab, et sõiduauto Xxxomanik NSei oska oma sõiduki vigastuste päritolu kommenteerida, kuid need olevat tekkinud viimaste nädalate jooksul, siis väärteotoimikus olevad materjalid viimati nimetatud kaebuse esitaja sõnu ei kinnita. Küll on aga NS tunnistajana üle kuulatud ning tema ütluste kohaselt on temale kuuluva sõiduauto XXX, reg. märgiga xxx, vigastused pärit 2007.a. augustikuust ning parkides autot Energia tn 3 asuva maja juures ei ole olnud tema sõiduautol kokkupuudet teiste sõidukitega. Antud väärteoasjas ei ole olnud võimalik kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega liiklusõnnetuse põhjustajat kindlaks teha. Väärteoasjas kogutud tõendid on vastuolulised; tunnistajaid, kes saaksid anda täiendavat informatsiooni toimunu kohta, ei ole; olemasolevad võimalused tõendite kogumiseks on ammendatud, mistõttu lõpetas kohtuväline menetleja väärteomenetluse. Kaebuse esitaja arvamus, et ekspertiis on teostatud puudulikult ning täiendavate toimingutega oleks olnud võimalik välja selgitada avarii süüdlane, ei ole põhjendatud, kuivõrd liiklustehnilise ekspertiisi eesmärgiks ei ole süüdlase välja selgitamine. Süüdlase väljaselgitamine ning õigusliku hinnangu andmine tema käitumisele on kohtuvälise menetleja pädevuses. Kuna kohtuväline menetleja leidis, et ei ole piisavalt tõendeid, et üheselt öelda, kes liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi on, siis lõpetas ta menetluse otstarbekuse kaalutlusel. Vanemkonstaabel Annely Loik on 18.06.2008.a. määruses seda ka piisavalt põhjendanud. Seega on kohtuvälise menetleja tegevus seaduslik ning talle ei saa ette heita seda, et ta on süüteoasja menetlemise lõpetanud VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning seda mitte edasi menetlenud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd kohtuväline menetleja on läbi viinud kõik vajalikud toimingud ja määruses oma seisukohti ka motiveerinud, siis ei ole ametnik menetlusõigust rikkunud. Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kuna kohus ei tuvastanud isiku õiguste rikkumist ja kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud materiaalõiguse ja protsessiõiguse norme, siis väärteomenetluse lõpetamise määrus 18.06.2008.a. ning kohtuvälise menetleja juhi määrus 09.07.2008.a. on seaduslikud ning Erki Külvi kaebus ei kuulu rahuldamisele. Aulike Salo Kohtunik