jaanuari 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Danguole vanemabi Kalju Kutsar Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav Danguole Popova Popova kaitsja vandeadvokaadi isikukood: 46303045728 elukoht: XXX XX töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar. Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
alusel loeti mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.01.200606.01.2006, s.o 2 päeva ning mõisteti D. Popovale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.
Popova ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tartu Maakohus arutas D. Popova süüdistust
ajavahemikul 04.03.2005–22.11.2005 omandas ja valdas E.T. poolt toime pandud kuritegude tulemusena saadud vara, s.o raha summas 4 065 775 krooni, mis on suur ulatus ja mille E.T. kandis üle D. Popova Hansapangas olevale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX . Raha sai E.T.
§-s 376 lg 1 sätestatud kuritegude toimepanemise tulemusena, mille toimepanemises on E.T. Tartu Maakohtu 27.03.2007 otsusega süüdi tunnistatud. E.T. saadud raha kandis D. Popova osaliselt edasi enda Lätis asuvale arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX , võttis sularahas välja ning konverteeris selle arvel valuutat. D. Popova poolt E.T. saadud vara omandamise, valdamise, tehingute ja toimingute sooritamise tagajärg oli selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. D. Popova ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on D. Popova süü tõendatud AS Hansapank poolt väljastatud pangakonto väljavõtetega, millest nähtub, et ajavahemikul 04.03.2005-14.11.2005 kandis E.T. arvelduskontolt nr XXXXXXXXX D. Popova arvelduskontole nr XXXXXXXXXX raha kogusummas 4 065 775 krooni. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonidest nähtub, et D. Popova deklareeris 1999. aastal oma sissetulekuks 13 750 krooni, 2000. aastal 18 050 krooni, 2001. aastal 17 279.40 krooni ning 2004. aastal 31 140 krooni. A.P. deklareeris 1999. aastal oma aastaseks sissetulekuks 14 150 krooni, 2000. aastal 20 870 krooni, 2001. aastal 20 529 krooni, 2002. aastal 25 332 krooni ning 2003. aastal 15 945 krooni. AS-st D , mille juhataja ja aktsionär on A. P. ja nõukogu liige on D. Popova, ei ole 1999. kuni 2002. aasta majandusaasta aruannete kohaselt dividende välja makstud ega suuremates summades laenu antud.
§-s 394 sätestatud rahapesu koosseisu kohaldamiseks nõutavat eelkuritegu tõendab Tartu Maakohtu 27.03.2007 otsus nr 1-06-7361, mille kohaselt on E.T. tunnistatud süüdi
lg 1 ning
Kohtuotsus jõustus 21.05.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on vajalik tuvastada, et ta oli teadlik, et talle üle antud vara on saadud kuritegelikul teel ning tema tegevuse (raha omandamine, valdamine, kasutamine) eesmärgiks või tagajärjeks oli vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Eestis kehtiv seadusandlus ei nõua oma varade regulaarset deklareerimist. D. Popova pangakonto väljavõttest nähtub, et 2005. a algusest kuni märtsini on D. Popova teinud korduvalt oma arvelduskontolt deposiitkontole ja tagasi ülekandeid 1,7-2 miljoni krooni suurustes summades, lisaks sellele on arvelt võetud ning arvele sisse makstud märkimisväärses koguses sularaha. D. Popova on 23.02.2005 kandnud oma arveldusarvelt deposiitarvele 2 335 857.70 krooni ning samal päeval deposiidilt tagasi 3 2 335 740.91 krooni. Samasuguseid kandeid on süüdistatav teinud ka nii eelnevatel kui ka järgnevatel päevadel. Süüdistatav on selgitanud, et tegemist oli lühiajaliste deposiitidega, millelt oli võimalik teenida intressi ning sularaha puhul valuuta ostmisele-müümisele suunatud operatsioonidega. Eeltoodust nähtub, et D. Popova kasutuses oli pidevalt vähemalt 2 miljoni krooni ulatuses rahalisi vahendeid isegi pärast seda, kui ta oli andnud E.T. laenu. Kuna nimetatud summa on olnud tema arvel juba aastaid, siis ei pidanudki see kajastuma tuludeklaratsioonides. Seega ei vasta kogutud tõenditele järeldus, et D. Popoval polnud laenude andmiseks vajalikku raha. D. Popova on selgitanud, et E.T. ei võlgnenud talle korraga süüdistuses nimetatud rahasummat 4 065 775 krooni, vaid tegemist oli korduvate laenudega, mida pidevalt ka tagastati. D. Popova on kirjeldanud taoliste võlasuhete kujunemise käiku ning selgitanud põhjusi, miks ta ei vormistanud võlakirju. Samuti ei saa hagi õigeksvõtt kostja poolt tähendada seda, et tegemist olnuks teeseldud tehinguga. Võlasuhte olemasolu oli tõendatud D. Popova pangakonto väljavõtetega ning E.T. tunnistas neil asjaoludel hagi täielikult. E.T. kuuluv OÜ E. üüris ruume OÜ-le D kuuluvas hoones ning süüdistatav oli veendunud, et E.T. ettevõte tegeleb legaalse äritegevusega. Tõendeid, mis viitaksid D. Popova seotusele E.T. poolt toime pandud kuritegudega, ei ole. Riigikohtu 27.06.2007 otsuses nr 3-1-1-34-05 on märgitud, et rahapesu koosseisu realiseerimiseks peab vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel olema kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskne osa. Asjaolust, et E.T. võis tasuda oma võlgu ebaseaduslikul teel saadud rahaga, ei saa automaatselt tuleneda, et D. Popova pani sellist raha vastu võttes toime
Tehes ülekandeid D. Popova arvele ei varjanud E.T. raha tegelikku omanikku. E.T. pangakonto väljavõttest nähtub, et enne D. Popovale ülekannete tegemist on E.T. teinud oma pangaarvele sularaha sissemakseid. Ta tegi 03.03.2005 sularaha sissemakseid kokku 152 400 krooni ulatuses, millest kandis järgmisel päeval D. Popova pangaarvele 150 000 krooni. Taolisi sularaha sissemakseid on E.T. teinud kuni 2005 novembrini kokku enam kui 4 miljoni krooni eest. Sularaha päritolu ning tegeliku omaniku väljaselgitamine võib olla raskendatud või isegi võimatu. Tehes sularaha sissemakse oma arvele muutis E.T. raha liikumise jälgitavaks ning määratles pangaasutuse jaoks ennast antud rahasumma omanikuna. Raha ülekande tegemine D. Popova pangaarvele ei aidanud mingil viisil varjata raha tegelikku omanikku ega päritolu. Kui D. Popova andis E.T. sularaha laenuks, siis oli sisuliselt taastunud sama olukord, mis enne pangaülekannete tegemist, s.t. E.T. kasutuses oli sularaha, kuid erinevalt esialgsest olukorrast oli raha liikumine ning omanik tuvastatav. Eeltoodust järeldub, et ühelt pangaarvelt teisele ülekannete tegemine ei varja mingil viisil raha omanikku ega päritolu. Seega ei olnud süüdistatava tegevuse eesmärgiks ega tagajärjeks raha tegeliku omaniku ja päritolu varjamine ning tema käitumises puudub
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Kaitsja apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt D. Popova õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt. Väidetavalt maakohus analüüsis vaid D. Popova süüd kinnitavaid tõendeid ning jättis tähelepanuta neis sisalduvad vastuolud, rikkudes sellega KrMS § 312 p 1 ja 2 nõudeid. Apellatsioonis leitakse, et otsuses toodud tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt ei ole arusaadav ega jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. Apellatsioonis väidetakse, et maakohtu järeldused ei põhine uuritud tõenditel, 4 sest ei ole tuvastatud, et D. Popova oli teadlik, et talle üle antud vara on saadud kuritegelikul teel ning et tema tegevuse eesmärgiks või tagajärjeks oli vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Erilist tähelepanu palutakse pöörata sellele, et tegemist oli E.T. ja D. Popova vaheliste laenusuhetega. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud väidetega. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste ümberhindamist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (III kd lk 131-134). Eeltoodut analüüsides ringkonnakohus leiab, et kohtuotsus vastab KrMS § 312 p 1 ja 2 nõuetele, sest on esitatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendused, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Seejuures on otsuses põhjendatud, miks D. Popova ütlused loeti mitteusaldusväärseks ning miks E.T. ja D. Popova vahel puudus võlaõiguslik suhe (III kd lk 133-134). Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Otsuses on antud ka hinnang kaitsja taotlusele D. Popova õigeks mõista, mis esitati kohtulikes vaidlustes (III kd lk 90-91 ja 119-121). Sama taotlust korratakse ka apellatsioonis (III kd lk 144-147), kus leitakse, et D. Popovale esitatud süüdistus ei ole tõendatud. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis kinnitavad D. Popovale esitatud süüdistust. Nendeks on maakohtus uuritud kirjalikud tõendid (III kd lk 89), milliste analüüs on toodud kohtuotsuses (III kd lk 131-134). Ringkonnakohus nõustub tõendite analüüsiga ja ei pea vajalikuks seda korrata. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on ühekülgselt tõendeid hinnanud. Asjaolu, et kaitsja pole rahul maakohtu hinnanguga kriminaalasjas esitatud tõenditele, ei tähenda tõendite ühekülgset hindamist, sest maakohus hindas tõendeid nende kogumis, andes sealhulgas hinnangu (III kd lk 132-133) ka kaitsja seisukohtadele asjas esitatud tõendite osas. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis toodud väitega, et maakohus vääralt kohaldas materiaalõigust. Selleks ei anna alust apellatsioonis toodud viide Riigikohtu otsuse nr 3-1-134-05 punktile 25, mille kohaselt rahapesu koosseisu realiseerimiseks peab vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel olema kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskne osa. Apellatsiooni kohaselt asjaolust, et E.T. võis tasuda oma võlgu ebaseaduslikul teel saadud rahaga, ei saa automaatselt tuleneda, et D. Popova pani sellist raha vastu võttes toime rahapesu. Väidetavalt D. Popova ei teadnud, et E.T. kandis talle üle kuriteo läbi saadud raha. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-34-05 punktile 26 kui vara ebaseadusliku päritolu ja eelkuriteo toime pannud isiku varjamine ei ole kuritegelikul teel saadud varaga tehtavate toimingute eesmärgiks, vaid tagajärjeks, peab rahapesu toimepanijal sellise tagajärje suhtes olema vähemalt kaudne tahtlus. Maakohus on tuvastanud (III kd lk 133-134) D. Popova käitumises vähemalt kaudse tahtluse esinemise talle süüks pandud rahapesu toimepanemisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega subjektiivse külje koosseisu tuvastamise kohta. Eeltooduga on ümber lükatud kaitsja väide, et maakohus jättis käsitlemata D. Popova süü tuvastamise seisukohalt määrava tähtsusega asjaoluna selle, kas ta oli teadlik E.T. ebaseaduslikust tegevusest ning mis oli D. Popova tegevuse eesmärk ja/või tagajärg. Vastavalt süüdistusele D. Popova poolt E.T. saadud vara omandamise, valdamise, tehingute ja toimingute sooritamise tagajärg oli selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine. Maakohus selle ka tuvastas (III kd lk 134) ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seejuures maakohus põhjendas, miks ta ei loe usaldusväärseks D. Popova väiteid, et tegemist oli pideva mitmeid kordi kuus toimunud raha laenamistega (III kd lk 133). Ringkonnakohus märgib, et maakohtu põhjendus on 5 kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-74-05 punktis 15 toodud seisukohaga, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-74-05 punkt 21 kohaselt rahapesu kui kuriteo eesmärk on varjata nii-öelda rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, see on asjaolu, et nimetatud isik käsutas vara ka enne selle näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et E.T. poolt tema kuritegude tulemusena saadud sularaha korduv muundamine arveldusrahaks ja sellega D. Popova poolt oma arveldusarvel tehingute tegemine on käsitletav rahapesuna. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et tehes ülekandeid D. Popova arvele ei varjanud E.T. raha tegelikku omanikku, kuna enne D. Popovale ülekannete tegemist tegi ta oma pangaarvele sularaha sissemakseid. Sellega E.T. muutis raha liikumise jälgitavaks ning määratles pangaasutuse jaoks ennast antud rahasumma omanikuna. Ringkonnakohus märgib, et rahapesu mõistesse kuulub ka raha muundamine ja ülekandmine. Kandes kuriteo läbi saadud sularaha algul oma pangaarvele ja sealt edasi D. Popova arveldusarvele, muundas E.T. sularaha arveldusrahaks ja varjas sellega raha päritolu. D. Popova omakorda kandis selliselt saadud raha osaliselt edasi enda Lätis asuvale arveldusarvele, võttis sularahas välja ning konverteeris selle arvel valuutat. Eeltoodu näitab, et E.T. poolt kuriteo läbi saadud sularahaga tehti läbi mitmeid pangaoperatsioone varjamaks raha tegelikku omanikku ja selle ebaseaduslikku päritolu. Ringkonnakohus leiab, et rahapesu ei välista see, et E.T. näitas end pangale raha omanikuna ja muutis raha liikumise pangakontol jälgitavaks. Oluline on, et raha oli E.T. saadud kuriteo läbi ja seda taheti nii-öelda puhtaks pesta, milleks tehtigi E.T. ja D. Popova vahel süüdistuses näidatud tehinguid. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 6 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.