Obsah (8)

§ 76§ 75§ 78§ 65§ 209§ 184§ 202§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2008. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-9919 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oids

§ 76

lg 4 alusel määrata Raigo Liivoja katseaja pikkuseks ärakandmata karistusaja ulatus, s.o kuni 11.10.2009. a. Kohustada Raigo Liivojat katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 75

lg 2 p-de 1, 2, 4, 7 ja 8 alusel määrata Raigo Liivojale katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
3. 2 nädala jooksul alates vabanemisest asuda ametlikult tööle võtta end Tööturuameti Tartumaa osakonnas töötuna arvele;
4. asuda alates tööle asumisele järgnevast kuust igakuiselt heastama kuriteoga tekitatud kahju vähemalt 15% ulatuses Raigo Liivoja netopalgast;
5. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Määrus Raigo Liivoja suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Raigo Liivoja katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Raigo Liivoja karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista KrMS § 180 alusel Raigo Liivojalt kaitsjatasu - menetluskulu 330(kolmsada kolmkümmend ) krooni ja 40 senti riigieelarvesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEBEesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Vabatahtliku täitmise aeg 30 päeva. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 05.12.
2. a otsusega tunnistati R. Liivoja süüdi karistusseadustiku (edaspidi

) § 202 lg 2 p 2 järgi ning põhikaristuseks mõisteti temale 4 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 31.08.2006.

a kohtuotsusega mõistetud karistuse, s.o 3 aasta 5 kuu vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuse kogumi eest 3 aastat ja 6 vangistust. Kohtuotsus jõustus 13.12.

1. aastal. Tartu Maakohtu 12.02.
2. a määrusega jäeti R. Liivoja vabastamata vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määrus jõustus 25.02.
3. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.04.
4. a ja lõppeb 11.10.
5. a. 2

§ 76

lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt kaks kolmandikku karistusajast ära kandnud 05.08.

1. a. R. Liivoja on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral:
2. 21.01.
3. a Tartu Linnakohtu poolt kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 139 lg 2 p-de 1, 3 järgi 4 (neli) kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu pikkuse katseajaga;
4. 29.03.
5. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3, KrK § 197 lg 2 p 2 ning KrK § 185 lg 2 järgi 1 (üks) aasta 4 (neli) kuu pikkuse vabadusekaotusega, mis liideti Tartu Linnakohtu 21.01.
6. a otsusega mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 5 (viis) kuu pikkune vabadusekaotus;
7. 30.11.
8. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3; KrK § 197 lg 2 p-de 1, 2 ning KrK § 186 järgi KrK § 40 lg 1 alusel 2 (kaks) aasta 2 (kaks) kuu pikkuse vangistusega;
9. 05.09.
10. a Valga Maakohtu poolt

§ 209lg 2 p 1 järgi 1 (üks) aasta pikkuse vabadusekaotusega; 5. 24.05.2004. a Tartu Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi

§ 65lg 1 alusel 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega; 6.

31.08.2006. a Tartu Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p2 ja

§ 202

lg 1 järgi

§ 64

lg 1 alusel 3 (kolm) aasta 5 (viis) kuu pikkuse vabadusekaotusega, karistus liidetud Tartu Maakohtu 05.12.

1. a otsusega mõistetud karistusega; Väärteokorras on R. Liivoja varem karistatud üheksal korral. Kriminaalhooldaja nõustub R. Liivoja ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldaja arvates tuleks R. Liivojale määrata käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada sõltuvusaineid; kahe nädala jooksul alates vabanemisest asuda ametlikult tööle või võtta end arvele Tööturuameti Tartumaa osakonnas; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta ning osaleda sotsiaalabiprogrammis juhul, kui kriminaalhooldusametnik seda pakub. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu R. Liivoja seletuste kohaselt on ta oma vigadest õppinud ja soovib edaspidi õiguskuulekalt elada. Ta on nõus kriminaalhooldaja poolt katseajaks taotletavate kohustustega ja usub, et on võimeline neid kõiki täitma. Prokuröri nõustub R. Liivoja ennetähtaegse vabanemisega ja R. Liivojale katseajaks kriminaalhooldaja poolt nimetatud kohustuste panemisega. Kohtuniku seisukoht R. Liivoja mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike kuritegude toimepanemises, millest üks oli esimese astme kuritegu. Enne 01.06.
2. a kehtinud vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt edastas vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 2 punkti 1 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast

-i § 76 lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. 3

§ 76

järgne vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seatud sõltuvusse kogu mõistetud karistusajast, s.o karistusajast, mis R. Liivoja puhul hõlmab lisaks Tartu Maakohtu 05.12.

1. a otsusega mõistetud lõplikule ärakandmisele kuuluvale liitkaristusele (3 aastat 6 kuud) ka Tartu Maakohtu 31.08.
2. a otsusega karistusaja hulka arvatud eelvangistuses viibitud aega 12.07.2005-01.08.2005 (s.o 21 päeva). Eelnimetatud otsustega R. Liivojale mõistetud kogu karistusajaks oli 3 aastat 6 kuud ja 21 päeva vangistust, millest vähemalt kaks kolmandikku on kantud pärast 2 aasta 4 kuu ja 14 päeva möödumist. Enne 2 aasta 4 kuu ja 14 päeva lisamist karistusaja algusele, s.o 12.04.2006, tuleb sellest maha arvata eelvangistuses viibitud (21 päeva). Seega tekkis R. Liivojal tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 05.08.
3. a (Tartu vangla on selleks kuupäevaks ekslikult märgitud 12.08.
4. a). Seega on olemas formaalne alus R. Liivoja vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R. Liivojale on vangistuse kandmise ajal Tartu Vanglas määratud kahel korral distsiplinaarkaristus, kuid käesolevaks ajaks on need oma kehtivuse kaotanud. R. Liivoja iseloomustab positiivselt see, et ta on otsustanud vanglas viibides oma aega mõistlikult sisustada, töötades ASs Eesti Vanglatööstus detailipesijana. R. Liivoja on oma tööga tublisti toime tulnud. Eeltoodu annab alust uskuda, et R. Liivoja võimeline õiguskuulekalt elama. R. Liivoja on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kusjuures R. Liivoja poolt viimati toimepandud kuriteod on oma olemuselt varasematest rohkem ühiskonnaohtlikud. Samas ei ole R. Liivoja suhtes varem käitumiskontrolli kohaldatud, mistõttu kohus usub, et läbi selle on võimalik pakkuda R. Liivojale sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ja toetust, samas tagades ka kontrolli R. Liivoja tegemiste üle. R. Liivoja on vangistuses viibimise ajal säilinud head suhted tema ema I. Liivojaga, kes on valmis teda toetama. R. Liivojal on kokkulepe OÜ-ga x, kus talle on lubatud ametlikku tööd umbes 10 000 krooni suuruse palgaga. Kuna R. Liivoja omab töökogemust, siis on kohtul alust uskuda, et R. Liivoja on tekkinud tööharjumus ja ta on motiveeritud ametlikult tööle asuma. Lisaks on R. Liivojal olemas kindel elukoht ema I. L. juures. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et R. Liivoja on enda vigadest õppinud ja soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu, mistõttu tuleb talle anda veel üks võimalus, tõestamaks, et ta on muutunud. Seega vabastab kohus R. Liivoja temale Tartu Maakohtu 05.12.2006. a otsusega mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkuse liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg 4 kohaselt tuleb R.

Liivoja katseaja pikkuseks määrata ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 11.10.2009. a. Katseaega tuleb

§ 78lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest.

Katseajal allutatakse R. Liivoja

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Kuna R. Liivojal on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarbimisega, leiab kohus, et R. Liivoja on isik, kellele tuleb lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele

§ 76

lg 4 ja § 75 lg 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. R. Liivoja on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest koos teiste isikutega, mis kinnitab asjaolu, et R. Liivoja on teiste poolt kergesti mõjutatav. Seega paneb kohus R. Liivojale

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. R. Liivoja paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus R. Liivojat

§ 75

lg 2 p 4 4 alusel 2 nädala jooksul alates vabanemisest asuma ametlikult tööle või võtma end Tööturuameti Tartumaa osakonnas töötuna arvele.

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustab kohus R.

Liivoja alates tööle asumisele järgnevast kuust asuma igakuiselt heastama kuriteoga tekitatud kahju. R. Liivoja poolt hüvitatava kahjuhüvitiuse suurus peab olema vähemalt 15% tema netopalgast. R. Liivoja paremaks sotsialiseerimiseks ühiskonnas kohustab kohus § 75 lg 2 p 8 alusel teda osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalsetes programmides. Kui R. Liivoja katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus

§ 76lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka juhul, kui R.

Liivoja paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Kohtunik 5