Ärakiri 4-08-5504 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-5504 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbiva

) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1 800 krooni s.o 30 trahviühikut ja

§ 7422

lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja menetlusalune isik Tanel Laos, isikukood 38401264720, elukoht *, töökoht * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Jätta Tanel Laos kaebus rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 20.05.
2. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,002337 muutmata.
3. Täpsustada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega alljärgnevalt – juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast.
4. Saata kohtuotsuse ärakiri T. Laos’ele ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus 1 Ärakiri 4-08-5504 Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 20.05.
5. a otsusega väärteoasjas nr 2570,08,002337 karistati T. Laos’t Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 rikkumise eest – 27.04.
6. a kell 17.45 Lääne maakonnas Risti vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee
7. km, liikudes Risti suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 29 km/h võrra, sõites kiirusega 123 +/- 4 km/h. T. Laos pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi

) § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on menetlusaluse isiku kahetsus. Väärteo eest on T. Laos’ele karistuseks määratud rahatrahv 1 800 krooni s.o 30 trahviühikut ja

§ 7422lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

Kaebus 03.06.

1. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tanel Laos kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,08,
2. Kaebaja vaidlustab väärteootsuse määratud lisakaristuse osas. T. Laos leiab, et temale koostatud otsus väärteoasjas on ülekohtune, kuna võib juhtimisõiguse puudumisel kaotada töökoha ja rahatrahvi maksmine muutub võimatuks. Sellest tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada tema juhtimisõiguse peatamine ja nõustub suurema rahatrahviga. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 04.06.
3. a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 13.06.
4. a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Menetlusalune isik kihutades maanteel, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 123 +/- 4 km/h, pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on eelnevalt toime pannud sarnase väärteo, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Arvestades kahetsust, teo ohtlikkust ja eelnevat sarnast rikkumist valiski kohtuväline menetleja põhikaristuseks rahalise karistuse 1 800 krooni ja lisakaristuse juhtimisõiguse peatamise näol minimaalmääras 1 kuu. Kaebuses märgib Tanel Laos, et on nõus pigem suurema rahatrahviga ning palub tühistada juhtimisõiguse peatamine. Kohtuvälise menetlejana leian, et karistus peab täitma oma eesmärki ning rikkuja nõusolek selle määramisel ei ole vajalik. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Antud juhul leidis kohtuväline menetleja, et selleks on nii põhi kui ka lisakaristus. Kohtuvälise menetlejana jääb korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman väärteoasjas nr 2570,08,002337 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 1 800 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse peatamisega 1 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,08,002337 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja tunnistajate kutsumist kohtuistungile ei pea vajalikuks ning kohtuistungil osaleda ei soovi. Kohtu seisukoht 2 Ärakiri 4-08-5504 Vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 7422

lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile väärteoasja toimikus /edaspidi VTT/ tl 1 kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker II MDR S.N.: AS003621 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-07/00118), mida testiti 27.04.

1. a kell 17.30 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta ilmastikuga ning kuival teekattega teel. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 123 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 4 km/h, seega ületas T. Laos’e poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit ja T. Laos on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust VTT tl 1 pöördel. Samuti tõendab lubatud sõidukiiruse ületamist menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (VTT tl 2) 27.04.
2. a T. Laos’e poolt antud ütlused toime pandud väärteo kohta: „Sõitsin, ilus ilm, tee oli hea ja ei jälginud spidomeetrit. Tunnistan oma viga ja kahetsen toimunut.“ Ka kaebuses ei vaidlusta T. Laos seda, et ta sõitis väärtootsuses näidatud kiirusega. Kohus on seisukohal, et mootorsõiduki juht peab olema alati tähelepanelik, et täita kõiki talle, kui suurema ohu allika valdajale õigusaktidega pandud kohustusi. Seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi T. Laos’e poolt on toime pandud kaudse tahtlusega, kuna sõiduki juhina pidi ta hoolega jälgima teed ja mootorsõiduki kiirust, seda aga ei teinud ja seega kui ta juhina ei jälginud sõidukiirust, pidas ta võimalikuks, et ületab lubatud sõidukiirust. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Tanel Laos on Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud T. Laos’e poolt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanek - Liikluseeskirja § 124 p 2 rikkumine, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Seega pani T. Laos toime

§ 7422

lg 2 ettenähtud väärteo.

§ 7422lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku (edaspidi Kar

S) § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.

§ 7422

lg 4 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada § 74 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. T. Laos’t on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest

7422 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 1 800 krooni ja

§ 7422lg 4 alusel lisakaristusega – juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. 3 Ärakiri 4-08-5504 KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis T. Laos puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on T. Laos tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 6-7 on T. Laos liiklusalaste väärtegude eest karistatud: 03.01.2006 Lääne Politseiprefektuuri poolt

§ 742

alusel (omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest) rahatrahviga 3 000 krooni; 04.02.2008 Lääne Politseiprefektuuri poolt

§ 7422lg 2 alusel rahatrahviga 1 560 krooni.

Viimasena nimetatud väärtegu on samalaadne käesoleva väärteoasja menetluse esemeks oleva väärteoga ja selle eest määratud karistus rahatrahvi näol ei ole suutnud T. Laos’t mõjutada õigusekuulekale käitumisele, siis leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on käesoleval juhul vajalik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kaebuse esitaja palub tühistada juhtimisõiguse peatamine, kuna vastasel korral võib ta kaotada oma töökoha ja rahatrahvi maksmine muutub võimatuks. Kohus on seisukohal, et kuna T. Laos näol on tegemist isikuga, kellel on juba enne käesoleva väärteo toimepanemist kehtiv karistus mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, ei saa pidada põhjendatuks lisakaristuse vähendamist või tühistamist seoses asjaoluga, et juhtimisõigust on vaja säilitada töökohustuste täitmiseks. Lisaks oli T. Laos’el väärteo toimepanemise ajal teada asjaolu, et ta vajab juhtimisõigust seoses töökohustuste täitmisega – seega oleks menetlusalune isik pidanud oma käitumise tagajärgedele mõtlema enne väärteo toimepanemist. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud karistuse kohaldamise alustest ja T. Laos’e karistamine 30 trahviühiku ulatuses s.o 1 800 krooniga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks on põhjendatud. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema käesoleva otsuse jõustumisest. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 20.05.2008. a otsus väärteoasjas nr 2570,08,002337 tuleb jätta muutmata ja T. Laos kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 3 ning Liiklusseaduse §-st 7422 lg 2 ja 4. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4