§-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
lg 2 alusel eksperdi ülekuulamise surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 509 sisu selgitamiseks, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt
§-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonides ei ole sisuliselt esitatud uusi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt U. Lehe õigeksmõistmist. Ringkonnakohus 5 leiab, et uuteks tõenditeks ei saa lugeda taotlust asitõendiks oleva pruuni värvi jope osas läbi viia ekspertiis tuvastamaks võimalike verejälgede esinemist jopel ning eksperdi kohtusse kutsumist kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 509 selgitamiseks, sest neid tõendeid (asitõendit ja ekspertiisiakti) maakohtus uuriti. Asitõendiks olevat pruuni värvi jopet maakohtus 08.02.2007 istungil vaadeldi ja seejärel kaitsja taotles jopega seoses DNA ekspertiisi määramist. See taotlus rahuldati ja anti aega vastavate küsimuste esitamiseks kuni 15.02.2007 (IV kd lk 173174). Selleks tähtajaks ekspertiisi määramiseks vastavaid küsimusi maakohtule ei esitatud ning 31.05.2007 laekus kohtule U. Lehe avaldus, et ta loobub kaitsja taotlusest ekspertiisi määramiseks (IV kd lk 176). Järgmine maakohtu istung toimus 03.10.2007 ja U. Leht kinnitas, et ei taotle jope osas ekspertiisi määramist (IV kd lk 189). Seetõttu maakohus vastavat ekspertiisi ka ei määranud. Sellele vaatamata kaitsja oma kohtukõnes märkis, et nimetatud jope osas pole teostatud mingeid ekspertiise ja seega ei ole peetud vajalikuks kontrollida U. Lehe versiooni teistest isikutest, kes võisid viibida kuriteokohal (IV kd lk 195). Täpselt sama väide sisaldub ka kaitsja apellatsioonis (V kd lk 15). Maakohus avaldas ja uuris (IV kd lk 189 pöördel) ekspertiisiakti nr 509 ning selle pinnalt mingeid taotlusi ei esitatud. Kuigi maakohtus U. Leht loobus jope osas ekspertiisi taotlusest ja akti nr 509 suhtes täiendavate selgituste saamisest, esitas ta sellekohased taotlused oma apellatsioonis (V kd lk 7-8 ja 10). Kontrollimaks apellantide väidet, et tapmise võisid toime panna teised tuvastamata isikud, ringkonnakohus rahuldas taotlused määrata sündmuskoha lähedalt leitud asitõendiks oleva maakohtus vaadeldud pruuni värvi jope suhtes sellelt võimalike verejälgede esinemise tuvastamiseks DNA ekspertiis ja kutsuda ringkonnakohtu istungile ekspertiisiakti nr 509 sisu selgitamiseks vastav ekspert. Millist tõenduslikku väärtust nende taotluste rahuldamine andis, seda ringkonnakohus käsitleb hiljem tõendite analüüsi käigus. Apellatsioonides palutakse erilist tähelepanu pöörata väidetavatele vastuoludele tunnistajate A.K. , V.A. , Z.S. , I.L. , A.M. ütlustes. Kaitsja leiab, et maakohus on alusetult kõrvale jätnud tunnistaja T.G. ütlused. Kontrollimata on jäetud, mis asjaoludel olid tunnistajate V.O. ja R.S. käed vigastatud. Kaitsja apellatsioonis viidatakse ka väidetavale kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vastavat tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud väitega ja ei tuvastanud antud asjas kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste ümberhindamist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (IV kd lk 214-219). Seejuures on otsuses antud hinnang kaitsja taotlusele U. Leht õigeks mõista, mis esitati kohtulikes vaidlustes (IV kd lk 192-196 ja 206). Sama taotlust korratakse uuesti kaitsja apellatsioonis (V kd lk 12-18), kus leitakse, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik, maakohus on tõendeid ühekülgselt süüdistuse kasuks hinnanud ja on kõrvale jätnud kõik süüdistatavat õigustavad tõendid. Kaitsja leiab, et ülekaalus on tõendid, mis kinnitavad süüdistuse tõendamatust. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohus on tõendeid ühekülgselt hinnanud ning pole käsitlenud süüdistatava vastuargumente. See on ümber lükatud otsuses kajastatud tõendite analüüsiga, millest nähtuvalt maakohus on käsitlenud süüdistatava vastuväiteid ning on neile andnud hinnangu (IV kd lk 215-218). Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis kinnitavad U. Lehele esitatud süüdistust. Asjaolu, et apellandid pole rahul maakohtu hinnanguga kriminaalasjas esitatud tõenditele, ei tähenda tõendite ühekülgset süüdistuse kasuks hindamist, sest maakohus hindas (IV kd lk 214) tõendeid nende kogumis, andes sealhulgas hinnangu ka süüdistatava ja tema kaitsja seisukohtadele asjas esitatud tõendite 6 osas. Sellega maakohus järgis
lg 2 nõudeid, mille kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Alljärgnevalt ringkonnakohus käsitleb veelkord tõendeid, milledele viidatakse apellatsioonides. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (IV kd lk 61-64) tunnistaja A.K. kohtus U. Lehega 04.11.2005 õhtul sellel tänaval kus J.L. elab. Küsimusele, mis kell see kohtumine toimus, on tunnistaja algul vastanud, et „pool 9“, seejärel küsimusele, kas see on täpselt, et „ei oska öelda“ (IV kd lk 61) ning seejärel kaitsja küsimusele, et mis kell see oli, et „õhtu poole, pimedas“ ja täpset kellaaega ei oska öelda (IV kd lk 62-63). Tunnistaja oli koos teiste poistega (V.A. , S.K. jt) ja nad ütlesid U. Lehele midagi ning selle peale U. Leht, kellel oli nuga käes, jooksis neile järgi. Poisid jooksid eest ära V.A. maja hoovi, kuna kartsid U. Lehte, sest tal oli nuga peos. Seejärel tunnistaja läks tänaval istuva U. Lehe juurde. A.K. on edasise sündmuste käigu kohta andnud järgmisi ütlusi: „Läksin Urmase juurde ja küsisin, kas ta mäletab mind. Urmas vastas, et mäletab küll. Ta ütles, et tal jooksis naine ära ja ühe inimese tapsin ära“ (IV kd lk 62). Kaitsja küsimustele vastates A.K. jäi selle juurde, et U. Leht ütles talle, et oli inimese ära tapnud. Tunnistaja uskus U. Lehe juttu, sest U. Lehel oli nuga käes (IV kd lk 63). A.K. rääkis seejärel U. Lehe käest kuuldust ka hoovis oodanud tunnistaja V.A. le. V.A. on andnud A.K. käest kuuldu kohta maakohtus järgmisi ütlusi: „Ta ütles, et Urmas rääkis, et paha päev täna, tapsin inimese ja minu juurest jooksis naine ära“ (IV kd lk 65). Maakohus on märkinud (IV kd lk 216), et kohtule pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud alaealised tunnistajad valetavad ning põhjust, miks nad seda tegema peaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, sest ka ringkonnakohtule ei esitatud ühtegi veenvat tõendit, miks nimetatud tunnistajate ütlustes oleks alust kahelda. Need ütlused on küll kaudsed tõendid, kuid nad sobituvad kogumisse teiste maakohtu otsuses käsitletud (IV kd lk 216-217) tõenditega ja kinnitavad U. Lehele esitatud süüdistust. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (IV kd lk 128-140) tunnistaja Z.S. on andnud ütlusi, et U. Leht tuli 04.11.2005 kella 20 paiku tema korteri ukse taha ja rääkis, et ta naine (J.L. ) on ära jooksnud ning lubas naise, muti (N. Leht) ja kassi maha lüüa (IV kd lk 138). Maakohus on võrrelnud tunnistajate Z.S. ja A.K. ütlusi ning jõudnud järeldusele (IV kd lk 216), et need ütlused on omavahel haakuvad. Kella 20 paiku rääkis U. Leht Z.S. le, et naine jooksis minema ning lubas naise ja naise ema (N. Leht) maha lüüa. Kella 20.30 paiku rääkis U. Leht A.K. le, et tal oli halb päev, sest naine jooksis ära ja et ta tappis ühe inimese. Maakohus on tulnud järeldusele, et on ebausutav, et nimetatud tunnistajad olid suutelised eeltoodud asjaolud üheaegselt välja mõtlema. Ringkonnakohus leiab, et kuigi apellandid väidavad, et Z.S. ja A.K. ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks, on nende väide jäänud paljasõnaliseks. Maakohus on põhjendanud (IV kd lk 216), miks nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda ning on välja toonud teised tõendid, mis kinnitavad nimetatud tunnistajate ütlusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et ka Z.S. ütlused on üheks kaudseks tõendiks, mis kinnitavad U. Lehele esitatud süüdistust. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (IV kd lk 121-124) tunnistaja I.L. on andnud ütlusi, et 04.11.2005 kella 21 paiku ta tuli koos oma emaga mööda X tänavat ja kuulis, et aknad läksid kuskil katki. Tunnistaja ütluste kohaselt: „Mingi mees tuli vastu, lükkas mu ema ja siis läksime karvupidi kokku. Oli väike sõnavahetus ja tõuklesime, siis läksime lahku ja jätkasin ema saatmist. Kui tõuklesime, kukkus tal midagi kõlinal maha, kuid ma ei näinud, mis see oli“ (IV kd lk 121-122). Tunnistaja ei tea, kas see oli U. Leht, kellega ta tõukles, sest tänaval oli pime. Kui kokkupõrge lõppes, siis see tõukleja läks mööda X tänavat alla staadioni suunas (IV kd lk 122-123). Maakohus on leidnud (IV kd lk 217), et selle tunnistaja ütlusi kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokollid, mille kohaselt X juures asuva kõnnitee äärest leiti halli värvi teravaotsaline metallist nuga ning X asuva maja X tänava poolse külje I korrusel paikneval aknal puuduvad aknaklaasid ja klaasikilde on ka akna all tänaval. Tänaval lebavad 7 klaasikillud on kohati määrdunud verekahtlase ainega ja veri klaasikillul kuulub eksperdiarvamuse kohaselt U. Lehele. Maakohus leidis (IV kd lk 218), et I.L. ütlusi kinnitab ka tunnistaja A.M. Ringkonnakohus nõustub sellega, sest kohtuistungi protokolli kohaselt (IV kd lk 155-156) A.M. kuulis kella 21 paiku aknaklaasi purunemist ja sellele järgnenud meeste omavahelist sõnelemist, kusjuures ühes mehes tundis ta hääle järgi ära U. Lehe. Tänav oli pime, kuid mööda sõitva auto tulede valgusel ta nägi, et meestest veidi eemal seisis ülekäigukohal ka üks naine (I.L. ema). U. Leht on ka ise kinnitanud (IV kd lk 157), et kui ta aknast välja ronis, siis kohtas tänaval üht meest ja naist. Ringkonnakohus leiab, et ka tunnistajate I.L. ja A.M. ütlused kaudsete tõenditena kinnitavad U. Lehele esitatud süüdistust. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide väitega, et tunnistajate A.K. , V.A. , Z.S. , I.L. ja A.M. ütlused olevat omavahel niivõrd vastuolulised, et see seab nende usaldusväärsuse kahtluse alla. Ringkonnakohus ei tuvastanud nende tunnistajate ütlustes selliseid vastuolusid. Ainuke erinevus on kellaaegade täpsus kronoloogilises mõttes, kuid ringkonnakohtu arvates see on seletatav sügisese õhtuse ajaga, kusjuures mingil ajal oli ka elektrikatkestus. Täpset kellaaega ei oska näiteks öelda ka tunnistaja T.V. , kelle auto U. Leht peatas ja kes seejärel helistas politseisse. Kohtuistungi protokolli kohaselt (IV kd lk 47-48) T.V. kella 21.00-21.30 vahel sõitis autoga mööda X tänavat ning X ja X ristis üks mees, kelleks hiljem osutus U. Leht, hüppas tema auto kapotile. Tunnistaja tegi auto akna lahti ja U. Leht ütles, et on toimunud mõrv. Selle peale tunnistaja helistas politseisse. Seda kinnitab teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (I kd lk 1), mille kohaselt T.V. helistas politseile 04.11.2005 kell 21.42 ja teatas mõrvast. Peale seda saabus sündmuskohale politsei. Politseinikust tunnistaja M.U. on kohtuistungi protokolli kohaselt (IV kd lk 59-61) andnud ütlusi, et nad sõitsid hoovi ja ta nägi, kuidas trepikojast tuli välja U. Leht. Ta ei väljunud mitte sellest trepikojast, kust laip leiti, vaid sama maja viimasest trepikojast. Paar sekundit hiljem väljus sealt ka tunnistaja Z.K. (S. ), kuid politseid nähes läks kohe tagasi. U. Leht ütles politseinikele, et ei saa korterisse sisse ja seal on ämm ära tapetud. Tänaval oli näha, et aken oli seestpoolt katki löödud, seal oli palju klaasikilde ja veretilkade rida viis ristmikuni välja. Ristmikul tuli politseinike juurde T.V. , kes ütles, et ristmikul oligi U. Leht tema auto kinni pidanud ja seejärel T.V. helistas politseisse. U. Leht rääkis politseinikele, et aknast olid välja tulnud kaks võõrast meest, U. Leht oli nendega kakelnud ja siis need mehed jooksid ära. Üldiselt aga U. Leht ajas seosetut juttu, karjus ja laamendas ning ta viidi kainenema. Tunnistaja Z.S. ütlustest nähtub (IV kd lk 131, 134), et U. Leht käis tema korteri ukse taga peale kella 21 ja kutsus vaatama, et mis tema ämmaga on tehtud. Tunnistaja läks U. Lehega kaasa, kuid õues nägi politseid ja läks tuppa tagasi. See on kooskõlas M.U. ütlustega, kes nägi Z.S. t trepikojast väljumas ja seejärel kohe sinna tagasi minemas. Ringkonnakohus leiab, et kell pidi siis olema rohkem kui 21.42, sest siis sai politsei teate. Kuna eelnevalt oli U. Leht peatanud T.V. i auto, siis sai ta alles seejärel käia Z.S. ukse taga. Maakohus on lugenud tunnistaja T.G. ütlused mitteusaldusväärseks nendes sisalduvate kõrvaldamatute vastuolude tõttu (IV kd lk 219). Kaitsja leiab, et need on alusetult kõrvale jäetud ja T.G. ütlustest nähtub üheselt, et ajal, mil pandi toime N.L. tapmine, viibis N.L. korteris mees, kelleks ei olnud U. Leht. Kaitsja väite kohaselt kinnitavad ka tunnistaja Z.S. ütlused, et N.L. elukohas viibisid tapmise toimepanemise ajal tuvastamata isikud, kindlasti aga mitte U. Leht. Nimelt Z.S. märkas, et kella 21-21.30 ajal oli N.L. juures pime ja vaikne, enne seda kuulis ta võõraid vene hääli, kes karjusid, U. Lehe häält aga kuulda ei olnud. Ringkonnakohus kontrollis selle väite kinnituseks tunnistaja Z.S. sellekohaseid ütlusi maakohtus. Kaitsja küsimustele on Z.S. vastanud (IV kd lk 131-132) järgmiselt: Peale viit õhtul te N. juures ei käinud? Ei, nägin ainult pimedust. Kuidas sellest aru saada? 9 poole 10 ajal oli pime N. juures. 8 Mis asjaoludel märkasite? Sest vaikus oli. Kus te nägite seda? Kuulda oli, karjed olid. Mis kella paiku? Väga hilja, mingid võõrad vene hääled, ei pööranud erilist tähelepanu, mingi jooming oli. Ütlesite, et võõrad hääled? Jah. Kuidas aru saite? Ma ise ka ei tea, karjuti, meeshääled. Oli ka Urmase häält kuulda? Urmase häält üldse ei kuulnud. Saite aru, palju seal inimesi oli? Ei, kus ma tean. Ütlete, et lärmi on kuulda kui midagi toimub, kui klaasi lõhutakse, on ka kuulda? Ei ole. Miks? Sest see jääb nurga taha. Kas teil on ühine sein ka? Ei. Ringkonnakohus leiab eeltoodud ütlusi analüüsides, et tunnistaja nägi, et N.L. korter oli kella 21-21.30 ajal pime ning mingil ajal oli ta kuulnud võõraid vene hääli, jooming oli ning U. Lehe häält ta ei kuulnud üldse. Ringkonnakohtu arvates sellised ütlused küll kuidagi ei kinnita väidet, et N.L. tapsid tundmatud mehed ja et U. Leht sel ajal kui N.L. tapeti, ei viibinud selles korteris. Ainult mingite häälte kuulmine olukorras, kus korteritel pole ühist seinagi ja asjaolu, et N.L. korter oli pime, ei välista kuidagi U. Lehele esitatud süüdistust. Korter võis ka seetõttu pime olla, et tunnistaja M.U. ütluste kohaselt (IV kd lk 61) oli elekter selles piirkonnas mingil ajal ära. Kuigi maakohus T.G. ütlusi tõendina ei arvestanud, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks neid ütlusi kui väidetava alibi tõendit käsitleda. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (IV kd lk 48-53) on tunnistaja T.G. vastanud prokuröri küsimusele, kas 04.11.2005 sündmusi mäletate, et „ei mäleta eriti mis juhtus“. Kaitsja samasugusele küsimusele on ta vastanud: „Ei mäleta enam midagi“ (IV kd lk 49). Kuna tunnistaja midagi ei mäletanud, siis prokuröril ja kaitsjal talle küsimusi ei olnud. Seejärel on maakohus tunnistajat küsitlenud. Kohtule on tunnistaja vastanud (IV kd lk 49-50), et õhtul kella 9 paiku hakkas N.L. korteris laulmine. Edasist on tunnistaja kirjeldanud järgmiselt: „N. laulis, tundsin hääle ära. Siis hakkas skandaal, mingid mütsatused olid, hääli ei saanud aru ja siis kuulsin häält, et aita mul tõusta. Siis tuli juba politsei“. Küsimusele, kas te kuulsite lauset, et aita mind, on tunnistaja vastanud jaatavalt. Küsimusele, kas peale seda keegi karjatas ka, on tunnistaja vastanud: „Jah, keegi noor tüdruk karjus ja jooksis minema. Kelle hääl see võis olla, ei tea. Oli noore inimese hääl, see oli ehmatuskarje. Keegi jooksis uksest välja“. Ringkonnakohus peab vajalikuks seoses nimetatud tunnistaja ütlustega, et keegi jooksis uksest välja, märkida, et sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli N.L. korteri uks lukus ja võtmekimp seespool ees. Seega kui ka keegi korterist välja jooksis, siis pidi see toimuma enne seda kui uks seestpoolt lukustati. Küsimusele, kui mehe hääli kuulsite, palju neid oli, on tunnistaja vastanud, et üks. Edasi on tunnistajat küsitlenud prokurör. Küsimusele, kas naisterahva karjatus võis kuuluda N.L. le sel hetkel kui tal kõri läbi lõigati, on tunnistaja vastanud eitavalt (IV kd lk 51). Seoses vastuoludega ütlustes on prokurör taotlenud tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütlustest teatud lausete avaldamist. Maakohus on avaldanud III kd lk 270-271. Seejärel on tunnistaja vastanud prokurörile, et „N. laulis 6 ajal, mitte 9 ajal. Kella 9 ajal kuulsin, kui N. ütles, et 9 aita mind. See oli rahulikult öeldud“ (IV kd lk 51). Edasi on tunnistajat küsitlenud kaitsja. Küsimusele, kas ta tunneb U. Lehe häält on tunnistaja vastanud: „Tunnen. Sel õhtul ei olnud Urmase hääl, ei ole küll kindel aga minu meelest ei olnud. Ta ei räägi nii puhtalt vene keelt“ (IV kd lk 52). Küsimusele, palju inimesi seal korteris oli, on tunnistaja vastanud: „Sain aru et kaks. Kui vaikselt räägitakse, siis ei kuule palju inimesi on“ (IV kd lk 52). Prokuröri küsimusele, kuidas ta teab, et U. Leht ei oska vene keelt, on tunnistaja vastanud: „Ta oskab, aga räägib aktsendiga“. Küsimusele, kas saite läbi seina aru, et mees, kes seal räägib, on puhas venelane, on tunnistaja vastanud: „Ei ole kindel aga“. Kaitsja küsimusele, mida tahtsite lisada, on tunnistaja vastanud: „Ma ei ole kindel. Ei olnud tema hääl. Aasta koos elades oleme aias suhelnud. Külas ei ole käinud. Aga ei ole kindel, see ei olnud tema hääl“ (IV kd lk 52). Prokuröri küsimusele, kas tunnistaja oli tol õhtul, kui ta kuulis N.L. korterist hääli, alkoholi tarvitanud, vastas tunnistaja jaatavalt. Kaitsja küsimusele, et mida ta siis kuulis, on tunnistaja vastanud: „Kuulsin, et aita mind püsti“ (IV kd lk 53). Sellega on tunnistaja T.G. ülekuulamine ka lõppenud. Ringkonnakohus, analüüsides eelpool toodud ütlusi, leiab, et maakohus õigustatult leidis (IV kd lk 219), et T.G. ei suutnud ka pärast eeluurimisel antud ütluste avaldamist kohtule anda veenvaid ja usaldusväärseid ütlusi, kas ta üldse midagi kuulis või võis kuulda ning mis see oli ning mis kella paiku ta midagi tegi või kuulis. Eeltoodud ütlustest ei nähtu üheselt, nagu seda väidab kaitsja, et ajal, mil pandi toime N.L. tapmine, viibis N.L. korteris mees, kelleks ei olnud U. Leht, sest viimase häält tunnistaja tunneb. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et N.L. tapmise täpne kellaaeg ei ole teada. Süüdistuse kohaselt võis see toimuda ajavahemikul kella 20.00-21.35. Tunnistaja T.G. aga õhtul kella 9 ajal kuulis, kuidas N.L. ütles, et aita mind püsti, siis kuulis noore naise ehmatuskarjatust ja keegi jooksis uksest välja. Veel kuulis ta ühe mehe häält ja arvab, et see ei olnud U. Lehe hääl, kuid päris kindel ta selles pole. Kuna T.G. kuulis ainult mingeid mütsatusi ja seejärel N.L. häält, kes palus end püsti aidata, siis ringkonnakohtu arvates need ütlused ei tõenda, et just sel ajal pandi toime N.L. tapmine, sest T.G. ei kuulnud appihüüdeid, mis oleks iseloomulikud, kuna N.L. käed olid sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt selja taha teibiga kinni seotud. Isegi kui oletada, et just sel ajal tapeti N. Leht, ei tea T.G. , kes seda tegi ja tema ütlused, et ta korterist ei kuulnud U. Lehe häält, ei välista U. Lehe süüd. Kriminaalasjas on olemas otsene tõend, mis kinnitab U. Lehele esitatud süüdistust. Selleks on ekspertiisiakt nr GE-3808-05/8817 (III kd lk 202-205), mille kohaselt laiba juurest leitud teibitükilt DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad U. Lehe võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Ekspertiisiakti nr TR- 290b- 05/8819 (III kd lk 216-217) kohaselt ekspertiisiks esitatud halli värvusega isoleerpaelad võivad pärineda ekspertiisiks esitatud halli värvusega isoleerpaela rullist. Maakohus on eeltoodust tulenevalt jõudnud järeldusele (IV kd lk 218), et kuna U. Lehe DNA-d leiti N.L. jalgadel asunud teibilt ja laual lebanud teibirulli otsa alt ning nimetatud teibitükk võib pärineda antud teibirullist, siis U. Lehe DNA sai sattuda teibirulli otsa alla ainult sel juhul, kui ta ise seda teipi teibirullilt lahti keris ja kasutas. Seega U. Leht teipi kasutades surus maha N.L. vastupanu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Neid ei lükka ümber U. Lehe väide ringkonnakohtus, et tema pole N. Lehte kinni sidunud ja tema DNA on teibil seetõttu, et ta seda koduses majapidamises eelnevalt kasutas ning sellel, kes N. Lehte teibiga sidus, olid kindad käes (V kd lk 27). Ringkonnakohtus ei leidnud kinnitust apellantide väited, et N.L. võis tappa V.O. või veel keegi kolmas isik, viidates R.S. , kelle käed olid tol õhtul vigastatud.
lg 1 kohaselt maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
lg 6 kohaselt apellant võib apellatsioonis tugineda esimese astme kohtus uurimata jäetud tõenditele ainult siis, kui ta nende esimese astme kohtus esitamata jätmist põhjendab. 10 Apellatsioonides sellist põhjendust pole esitatud, kuid sellele vaatamata mõlemad apellandid viitavad apellatsioonides tunnistaja V.O. ütlustele. Ringkonnakohus märgib, et süüdistusakti tõendite loetelus (IV kd lk 3) on tunnistaja V.O. näidatud, kuid kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas (IV kd lk 5) teda pole. Kohtu alla andmise määruses (IV kd lk 16-17) teda pole märgitud. Kannatanu J. Lehe ütlustest 07.06.2006 kohtuistungil (IV kd lk 43-44) nähtub, et teda küsitleti ka V.O. kohta ning kannatanu on öelnud, et tema teada on V.O. surnud.
p 1 kohaselt kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja on surnud. Maakohtu istungite protokollide kohaselt keegi sellist taotlust ei esitanud. Seda kinnitas U. Leht ka ringkonnakohtus (V kd lk 27), kuid sellele vaatamata jäi ta oma taotluse juurde, et sündmuskoha lähedalt tänavalt leitud pruuni värvi jope kuulus V.O. e ning jopel olid verekahtlased määrdumised. Kuna nimetatud jopet oli maakohtus vaadeldud ja tuli kontrollida U. Lehe väiteid, et keegi teine tappis N.L. , siis ringkonnakohus määras ekspertiisi, tuvastamaks, kas nimetatud jopel esineb verd ja kui esineb, kellelt see pärineb (V kd lk 31). Ekspertiisiakti nr XXXX kohaselt (V kd lk 37) jopelt verd ei tuvastatud. U. Lehe taotlusel kuulati ringkonnakohtus
Drikkiti selgitusi kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 509 (III kd lk 160-165) sisu kohta. Ekspert selgitas (V kd lk 41-41 pöördel), et N.L. le oli võimalik tekitada kehavigastusi selliselt, et vigastuste tekitaja ise N.L. verega kokku ei puutunud. Maakohus on tunnistaja R.S. ütlused
Kuna aga apellandid viitavad sellele, et neis äratab kahtlust R.S. selgitus oma käevigastuse saamise asjaolude kohta, siis ringkonnakohus peab vajalikuks sellekohased ütlused üle kontrollida. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (IV kd lk 125) on R.S. kaitsja küsimusele, kas teil oli ka mingeid vigastusi, vastanud: „Kui emaga jõin, siis seal laamendasin natuke, kohvikannu, klaasist, lõin katki ja vigastasin kätt“. Rohkem sellekohaseid täpsustavaid küsimusi ei ole tunnistajale esitatud ja ringkonnakohus peab alusetuks apellantide väidet, et tunnistaja käe katki saamise asjaolud olevat kahtlased. Sellekohased kahtlused tulnuks küsimustega selgeks teha maakohtu istungil, kus toimus tõendite vahetu uurimine. Samasugune on kaitsja väide, et kuna lõhutud akna sisemise raami parempoolselt äärelt leiti kaks J. Lehe sõrmejälje fragmenti, siis oleks vaja olnud tuvastada, kuidas nimetatud sõrmejäljed aknaraamile sattusid. Kannatanu J.L. kuulati maakohtus üle ja talle saanuks vastavad küsimused esitada, kuid kohtuistungi protokollist (IV kd lk 39-47) nähtub, et seda ei tehtud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et J.L. elas (IV kd lk 42) samas korteris ja võis igale poole oma sõrmejälgi jätta, sealhulgas ka aknaraamile, kus tema sõrmejäljed sisemise aknaraami äärelt leiti. Apellandid on esitanud väite, et N.L. korteris toimus 04.11.2005 kella 20-21.30 ajal jooming, milles osalesid käesolevaks ajaks tuvastamata isikud, kes väidetavalt tapsid N.L. ja lahkusid X 16-2 korterist akent lõhkudes. U. Leht sel ajal nimetatud korteris ei viibinud ja N. Lehte ei tapnud. Ringkonnakohus leiab, et need väited ei leidnud kinnitust. Ringkonnakohtus U. Leht jäi selle juurde, et süüdistuses märgitud kellaajal ta sündmuskohal ei viibinud. U. Leht andis järgmisi ütlusi: „Ma ei mäleta täpselt enam, kus ma sel kellaajal olin. Mind aga polnud seal tänaval üldse. Tunnistajaid mul ei ole ja muid tõendeid ka ei ole“ (V kd lk 26). Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et antud asjas on olemas tõendite kogum, mida on eelpool analüüsitud ja mis kinnitab U. Lehele esitatud süüdistust. Apellantide vastuväited ja nendepoolne hinnang asjas kogutud tõenditele ei lükka ümber maakohtu põhjendusi, milledega ringkonnakohus nõustub ja millistele
lg 3 p 1 alusel lisas eelpool toodud omapoolsed põhjendused.
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt
§-le 175 lg 1 p 3 ja 4 koosnevad ka riiklikul 11 ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kuludest ning määratud kaitsjale makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil. Seega on U. Leht kohustatud hüvitama ekspertiisitasu katteks 730 krooni ning kulud õigusabile 13074 krooni ja 40 sendi ulatuses, mis olid osutatud advokaat V. Luige poolt. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 12 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.