alusel mõistetud karistuse osas ja karistada Ivo Maitust
2400.00 (kaks tuhat nelisada) krooni. Jätta rahuldamata Ivo Maituse kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 31.oktoobri 2006.a. otsuse tühistamises väärteoasjas nr 2510,06,003865.
lg 2 kohaselt määrata rahatrahvide (kokku 5400.00 krooni) tasumine ositi, igakuuliselt 450.00 (nelisada viiskümmend) krooni, 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise kuust. Välja mõista Ivo Maituselt riigituludesse postikulu 24.20 (kakskümmend neli krooni ja 20 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr.2800049696). Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud 31.oktoobri 2006.a. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse nr 2510,06,000198 alusel määrati Ivo Maitusele
4800.00 krooni selle eest, et Ivo Maitus 20.detsembril 2005.a. kella 17.30 ajal xxxxxxxxxxxx oma elukohas kuulas valjult muusikat, millega rikkus samas trepikojas elavate inimeste rahu, pannes sellega toime avaliku korra rikkumise. Analoogse rikkumise eest samas kohas on Ivo Maitust karistatud 31.oktoobril 2006.a. 3000.00 krooniga vastavalt Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsusele nr 2510,06,003865. Rikkumise kirjelduse kohaselt pani ta
kella 20.30 paiku. Mõlemad nimetatud otsused on Ivo Maitus vaidlustanud leides, et ta ei ole kuulanud muusikat nii valjult, et sellega oleks naabrite rahu rikkunud, samuti oli see päevasel ajal ning ei saanud kuidagi kahjustada kolmandate isikute õigushüvesid. Kuigi kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole talle süüks pandavaid tegusid toime pannud, on ta vaidlustanud ka talle mõistetud karistuse. Kaebuse esitaja leiab, et talle karistuste määramisel ei ole arvestatud teo suhteliselt olematut ühiskonnaohtlikkust võrreldes teiste
järgi kvalifitseeritavate väärtegude ühiskonnaohtlikkuse astmega, pidades rahatrahve ebamõistlikult suurteks. Samuti ei ole kohtuväline menetleja arvestanud asjaolu, et on invaliidsuspensionär ega oma peale pensioni mingeid sissetulekuid. Kaebuse kohaselt ei ole Ivo Maitus suuteline tasuma rahatrahvi ühekordse maksena, paludes võimaldada tal rahatrahvi tasumist ositi. Eeltoodust lähtudes palub Ivo Maitus kohtuvälise menetleja otsused osaliselt tühistada. Kohtulikul arutamisel jääb kaebuse esitaja oma kaebuste juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuste rahuldamiseks puudub alus. Kohtuvälise menetleja arvates on Ivo Maituse süü leidnud piisavalt tõendamist. Kohtu seisukoht Väärteoprotokollidest nähtub, et Ivo Maitusele pannakse süüks avaliku korra rikkumist oma elukohas, millega oli häiritud samas trepikojas elavate inimeste rahu. Kuigi Ivo Maitus on väitnud nii oma kaebustes kui ka kohtuistungil, et ta ei ole kellegi rahu rikkunud, kinnitavad samas trepikojas elavate elanike ütlused vastupidist. Nimelt nähtub trepikoja elanike avaldusest (tl 10), samuti tunnistajate J R, P P ja Ma Te ütlustest, et nende rahu, igapäevane elu ja tegevus oma korteris oli 20.detsembril 2005.a. tõsiselt häiritud, ka on tunnistajad J R ja M T väitnud endal kõva muusika tulemusena terviseprobleemide ägenemist (tl 13-18). 19.mail 2006.a. Ivo Maitusele süüks pandava teo kohta on ütlusi andnud tunnistaja Jaan Rahe (tl 9-10), kes on esitanud politseile ka vastava avalduse (tl 8).
Õigushüvena kaitstavat avalikku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kohtupraktikast tulenevalt loetakse avalikuks kohaks ka õigusrikkuja elukoht, kui sealt kostev vali muusika kasvab üle avaliku korra rikkumiseks majaelanike rahu häirimise teel. Ivo Maitus on väitnud, et tema kellegi rahu ei rikkunud ja pealegi mängis muusika mitte öisel, vaid päevasel ajal. Asjaolu, et kaebuse esitaja kellegi rahu ei rikkunud, põhineb tema subjektiivsel arvamusel, kuid eelpoolnimetatud tõendid kinnitavad vastupidist. Ka on Ivo Maitus kohtuistungil seletanud, et tema poolt teisi häiriva muusika kuulamisega seonduvalt ei ole keegi majaelanikest tema poole pöördnud, 2 kuid eelpoolnimetatud tunnistajad on rääkinud, et Ivo Maitusele süüks pandavad rikkumised ei ole esmakordsed ning Ivo Maitusega on korduvalt sellele teemal räägitud, kuid tulemusteta. Seega on kohtu arvates leidnud piisavalt tõendamist Ivo Maituse süü avaliku korra rikkumises, milline tegevus on kvalifitseeritav
Ivo Maitus pani talle süüks pandavad teod toime kaudse tahtlusega, teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seadus on sätestanud karistusena
järgi rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.
kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, kusjuures karistuse määramisel tuleb arvestada nii kergendavaid kui ka raskendavaid asjolusid, tahtluse või ettevaatamatuse liiki ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile, kuid karistuse määramisel saab määravaks eelkõige isiku süü ja tahtluse liik. Karistuse määraja ei ole tuvastanud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning neid ei selgunud ka kohtuistungil. Ivo Maitusel olnuks pärast väärteoprotokollide koostamist võimalus esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause ja tõendid ning kahetseda oma tegu, kuid ta ei ole seda teinud. Kohus ei tuvastanud väärtegude menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, kuid kohtu arvates tuleb osaliselt muuta vaidlustatud otsuse alusel mõistetud rahatrahvi suurust, seda Ivo Maituse suhtes kergendavalt, et karistuse kandjal oleks rahatrahvi võimalik hakata reaalselt tasuma. Nimelt on kohtuväline menetleja karistanud Ivo Maitust 20.detsembri 2005.a. rikkumise eest rahatrahviga maksimumile lähedases määras seda kohtuistungil millegagi põhjendamata ning 19.mai 2006.a. rikkumise eest sanktsiooni keskmises määras. Ivo Maitus on taotlenud talle rahatrahvi määramist tunduvalt väiksemana, kuna on invaliidsuspensionär ega oma peale pensioni muid sissetulekuid, kuid kohtuistungil on ta kinnitanud, et teeb ka juhutöid. Lisaks ei ole väärteo eest kohaldatav rahatrahv sõltuv isiku keskmisest töötasust, vaid
Ka ei saa kohus jätta tähelepanuta, et Ivo Maitust on analoogsete rikkumiste eest juba varem karistatud (05.märtsil 2002.a. ja 13.juulil 2005.a.). Kuivõrd ei esine ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, on kohtu arvates siiski õige lähtuda Ivo Maituse karistamisel
sanktsiooni keskmisele lähedasest määrast, esimese rikkumise eest veidi alla selle keskmise määra. Ivo Maitus on taotlenud rahatrahvi tasumist ositi lähtudes tervislikust ja majanduslikust olukorrast. Kohtuväline menetleja ei ole sellele taotlusele vastuväiteid esitanud ning kohtu arvates võib Ivo Maituse antud taotluse rahuldada. Kuna kohus jätab ühe kaebuse tervikuna ja teise kaebuse osaliselt rahuldamata, vähendades üksnes rahatrahvi suurust, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel kaebuse esitajalt välja mõista menetluskuludena postikulud. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-dest 1 ja 2, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et teha tuleb osaliselt uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.