4-08-3557\4

4-08-3557 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2008a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-3557 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2008a. Väärteoasi AS-i GoRail kaebus Piirivalveameti Põhja Piirivalvepiirkonna 26.03.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 938ST004 Välismaalaste seadus § 167 alusel Kaebuse esitaja AS GoRail (registrikood 10541949; asukoht: Tallinn, Toompuiestee 37; juhatuse liige Alar Pinsel; volitatud esindaja: Julia Gramma; i.k. 48207240218; Toompuistee 37; Tallinn, e-mail: julia.gramma@gogroup.ee ) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja volitatud esindaja juristi abi Julia Gramma; AS-i GoRail kohtuväline menetleja – Piirivalveameti Piirivalvepiirkonna esindaja Raul Niilisk Põhja RESOLUTSIOON Tühistada Piirivalveameti Põhja Piirivalvepiirkonna teabejaoskonna 26.03.2008.a. otsus Väärteoasjas nr 938ST004 Välismaalaste seaduse § 167 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul samast päevast arvates. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1.26.03.2008.a. otsusega väärteoasjas nr 938ST004 karistas Piirivalveameti Põhja Piirivalvepiirkonna teabejaoskonna ohvitser A. Tšerednik AS-i GoRail Välismaalaste seaduse (VMS) § 167 järgi rahatrahviga 25 000 krooni. Otsuse kohaselt ei ole AS-i GoRail juhatuse liige Alar Pinsel reguleerinud vagunisaatjate tööülesandeid selliselt, et toimuks reisijate dokumentide ja riiki seadusliku sisenemise jaoks vajalik (antud juhul viisa olemasolu) kontroll. Seoses sellega, vangunisaatja võttis rongi peale välismaalsed, kellel ei olnud seaduslikku alust Eesti Vabariiki tulla.
3. AS-i GoRail kaitsja esitas kaebuse, milles palub tühistada Piirivalveameti 26.03.2008.a. otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt saab vastavalt KarS § 2 lg 2 karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 alusel on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kaebuse esitaja leiab, et KarS § 30 tulenevalt ei ole rikutud kohustuse täitmata jätmine õigusvastane, kui esineb rikutud kohustusega vähemalt sama oluline takistav kohustus. Antud juhul on esinenud rikutud kohustusega sama oluline takistav kohustus, mida ei olnud võimalik täita ilma, et sellega kaasneks rikutud kohustuse täitmata jätmine. Rikutud kohustusega (so kohustus mitte toimetada seaduslikku alust mitteomavat välismaalast riigipiirile) takistavaks kohustuseks on keeld reisijate viibimise Eestis seadusliku aluse (so. passiandmed, sh viisa) kontroll kaebuse esitaja poolt. Eestis viibimiseks seadusliku aluse tuvastamise aluseks olevad dokumendid (antud juhul pass, viisa) sisaldavad isiku tavalised isikuandmed, s.o. passi number, sünniaeg, elukoht, viisanumber jne., mille abil saab tuvastada füüsilise isiku isikusamasuse. Isikuandmete kaitse seaduse § 5 kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendmaine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute tegemise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Nimetatud toiminguid võivad teostada isikud, kellel on õigus isikuandmete töötlemiseks vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-dele 7 ja
4. Välismaalaste seaduse § 174 lg 1 kohaselt on Eestis viibimise või töötamise seadusliku aluse õiguspärase kontrollimise õigust teostada ilma isiku nõusolekuta ainult pädevatel haldusorganitel. Isikuandmete kaitse seadusest ega ka muust õigusaktist ei tulene kaebuse esitaja õigust isikuandmete töötlemiseks. Kaebuse esitaja leiab veel, et temal puudub seadusliku alus tuvastamiseks, kas isikul on seaduslik alus viibida Eesti Vabariigi territooriumil või mitte, sest kaebuse esitajal puudub õigus kontrollida Eestis viibimiseks seadusliku aluseta viibivate isikute dokumente, sest nad sisaldavad isikuandmeid, mis on kaitstud isikuandmete kaitse seadusega. Antud kohustus välistab kaebuse esitaja välismaalaste seaduse § 167 ettenähtud kohustuse täitmist. Delikaatsete isikuandmete töötlemise eest ilma vastava loata on ette nähtud rahatrahv kuni 500 000 krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et takistav kohustus eraldivõetuna on sama oluline kui rikutud kohustus. 3
5. Kohtuväline menetleja ei nõustu AS GoRail põhjendustega. AS GoRail osutab veo-ja reisiteenuseid Eesti ja Venemaa vahel, välismaalste seaduse § 167 on juriidilisele isikule pandud vastutus välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele toimetamise eest. Võrreldes õhu- ja mereveo- ja reisteenuseid osutava ettevõttega ei ole otseselt reguleeritud rongiveo-ja reisiteenuseid. AS GoRail peaks reguleerima oma sisekorda vastavalt kehtivale seadusele. Vastavalt Piirirežiimieeskirja p. 29 on vagunisaatja kohustatud koostama vagunis olevate reisijate nimekirja, kes vagunis piiri ületavad ning esitama piirikontrolli teostajale. Vangunisaatjad on ülekuulamistes kinnitanud, et nõuavad Venemaa viisa olemasolu. Samuti on AS-l GoRail kui juriidlisel isikul ülesanne ja kohustus isikuandmete töötlemiseks ja see õigus tuleneb Piirirežiimi eeskirja p.
6. Põhjendatuks ei peeta ka AS GoRail väidet, et on võimatu tuvastada isiku Eestis viibimise seaduslikku alust, sest igaühel on võimalus teada saada millised nõuded on vajalikud, et piiri ületada ja Eesti Vabariigis viibida aadressil www.vm.ee konsulaarinfo rubriigi all. See on avalik ja kõikidele kättesaadav. Kohtuväline menetleja arvab, et AS-l GoRail on olemas nii õigused ja kohustused mis on vajalikud, et täita välismaalaste seaduse §
8. Kohtuvälise menetleja ametnik jäi kohtuistungil oma kirjalike vastuväidete juurde ning leidis, et AS GoRail juhatuse ainus liige Alar Pinsel ei ole reguleerinud vagunisaatjate tööd selliselt, et toimuks reisijate dokumentide ning riiki sisenemiseks vajaliku viisa kontroll ning juriidilise isiku huvi võis seisneda selles, et ei soovitud loobuda piletitulust (s.o. võtta rongile kõik isikud kes on pileti ostnud, s.h. ka need, kellel puudub viisa). Seetõttu vastutab AS GoRail Välismaalaste seaduse § 16-7 järgi ning juriidilisele isikule määratud rahatrahv on seaduslik ja põhjendatud.
9. Kaebuse esitaja volitatud esindaja jäi esitatud kaebuse juurde, palus otsuse tühistada ning AS-i GoRail osas menetluse lõpetada. Istungil rõhutati, et otsuses ei märgita, millise teo on juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja toime pannud juriidilise isiku huvides. Kohtuliku arutamise järeldused.
10. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja volitatud esindaja J. Gramma ning kohtuvälise menetleja esindaja R. Niilsi seisukohad ning hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja otsus tühistada. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 6.1 Kohtuvälise menetleja ametniku poolt on koostatud väärteoprotokoll selles, et : 21.08.2007.a. ja 23.08.2007.a. Narva linnas, Narva raudteejaama piiripunktis AS-le GoRail kuuluva reisirongiga toimetati vahetult Eesti Vabariiki Vene Föderatsioonist 21.08.2007.a. Hiina Rahvavabariigi kodanik Rong Mu Chen s.a. 21.05.1968.a. Hiina Rahvavabariigi kodaniku passi nr 608580734; 23.08.2007.a. Hiina Rahvavabariigi kodanik Pin Yan Lin s.a. 03.12.1973 Hiina Rahvavabariigi kodaniku passi nr
11. Menetluse käigus tuvastati, et AS GoRail juhatuse liige Alar Pinsel (juhatuse liige alates 28.09.2006.a.) ei ole reguleerinud vangunisaatjate tööülesandeid selliselt, et toimuks reisijate dokumentide ja riiki seaduslikuks sisenemise jaoks vajalik (antud juhul viisa) kontroll. Seoses sellega, vangunisaatja võttis rongi peale välismaalased, kellel ei olnud seaduslikku alust Eesti Vabariiki tulla. Sellega pani transporditeenust osutava AS-i GoRail poolt Eestis või 4 transiittsoonis viibimiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele vahetu toimetamise. 6.2 Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 167 sätestab vastutuse transporditeenust osutava juriidilise isiku poolt Eestis või transiittsoonis viibimiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele vahetu toimetamise eest. Seega on antud väärteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks (seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus) muuhulgas ka Eestis või transiittsoonis viibimiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele vahetu toimetamine. Koostatud väärteoprotokollist ei nähtu, miks Hiina Rahvavabariigi kodanikel ei olnud seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks. Samuti ei nähtu väärteoprotokollist, kas need isikud toimetati transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele. Väärteoprotokollis on kasutatud seaduse sõnastust, kuid sellest ei nähtu, mida konkreetselt AS-le GoRail ette heidetakse. 6.3 Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et VMS § 167 eeldab tegevust, sellele viitab sätte sõnastus „vahetu toimetamise eest“. AS GoRail juhatuse liikmele Alar Pinseli´le on aga ette heidetud tegevusetust - protokolli kohaselt jättis ta reguleerimata vagunisaatja tööülesanded. 6.4 Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohtupraktika kujundamisel on Riigikohus otsuses 3-1-1-19-07 p.8 sedastanud, et : „ Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS § - le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega“. Kohus leiab, et kuna AS Go Rail juhatuse liikmele ei ole koostatud väärteoprotokolli VMS 167 sätestatud tegevuse eest, ei saa ka kohtumenetluse käigus sellist asjaolu tuletada, kuna see tooks kaasa väärteoprotokolli kirjelduse muutmise. Väärteoprotokollist ei nähtu, et tegevus või tegevusetus oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Samuti on Riigikohus oma otsuses 3-1-1-7-06 märkinud, et tegevusetusdeliktide puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Kuna koostatud väärteoprotokollist need asjaolud ei nähtu, saa kohus neid ise tuletama hakata. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses kaebusele viidatakse küll Piirirežiimieeskirjast tulenevatele kohustustele ning kohtuistungil põhjendati juriidilise isiku huvi saadava piletituluga, kuid sellised asjaolud ei kajastu väärteoprotokollis.
12. Ülalkirjeldatud põhjustel rahuldab kohus kaebuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel s.o seoses väärteotunnuste puudumisega. Kohus ei võta seisukohta ega hinda väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, sest asja arutamisel on kohus seotud väärteoprotokollis märgituga ja ei saa tõenditest ise tuletada täiendavaid asjaolusid. Selliste asjaolude tuletamine tooks kaasa koostatud väärteoprotokolli muutmise, mis rikuks menetlusaluse isiku kaitseõigust. 5
13. Kohus ei võta seisukohta kaebuses esitatud väidete osas, kuna arutades asja täies ulatuses sõltumata kaebuse piiridest, on kohus tuvastanud väärteoprotokollis (süüdistuses) puudused, mida ei saa kõrvaldada menetluse käigus. Kohtunik