Obsah (9)

§ 184§ 183§ 64§ 68§ 65§ 185§ 26§ 56§ 57

1-07-1404 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2008, Tartu Kriminaalasja number 1-07-1404 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Ago Kutsar

§ 184

lg 2 p 1, 2; Jevgeni Korotki süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2; Henrik Antsov´i süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2, 3 järgi; Kriminaalasi Anatoli Rjabov´i süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi; Vladislav Šipov´i süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi; Vadim Stavrati süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi; Andres Nõgisto süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 19.

novembri 2007 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatava Viktor Šatski kaitsja adv. Valli Murde; süüdistatava Jevgeni Korotki kaitsja adv. Andres Veski; süüdistatava Henrik Antsovi kaitsjad vadv. Monika Mägi ja vadv. Toomas Alp; süüdistatava Anatoli Rjabovi kaitsja vadv. Sirje Must; süüdistatava Vladislav Šipovi kaitsja adv. Oleg Nišajev; süüdistatava Andres Nõgisto kaitsja vadv. Margo Normann. 1 Prokurör Kretel Tamm Süüdistatav Viktor Šatski elukoht: XXX XX , isikukood: 38210292740; töökoht puudub varem kriminaalkorras karistatud viiel korral Kaitsja advokaat Valli Murde Süüdistatav Jevgeni Korotki elukoht: XXX XX , isikukood: 38710242710, töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja advokaat Andres Veski Süüdistatav Henrik Antsov elukoht: XXX XX töövõimetuspensionär , isikukood: 38610142711; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaadid Toomas Alp ja Monika Mägi Süüdistatav Anatoli Rjabov elukoht: XXX XX , isikukood: 38403112717; töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Süüdistatav Vladislav Šipov elukoht: XXX XX ; isikukood: 36710072725; töökoht: puudub varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja advokaat Oleg Nišajev Süüdistatav Andres Nõgisto elukoht: XXX XX ; isikukood: 37207240315; töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral Kaitsja vandeadvokaat Margo Normann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1, 2; 342 lg 3 p 1 jätta Tartu Maakohtu 19. novembri 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-1404 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 23.maist 2008. 2 Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 13.juunist 2008. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 14.juunist 2008. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohus mõistis 19. novembri 2007 otsusega Viktor Šatski süüdi

§ 183

lg 2 p 2 järgi ja

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistas teda vastavalt 3-aastase ning 4-aastase ja 5kuulise vangistusega.

§ 64alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes V.

Šatskile liitkaristuseks 4 aastat ja 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja V.

Šatskil loeti karistuse kandmise alguseks 11.08.2006. Sama otsusega mõisteti süüdi Jevgeni Korotki

§ 183

lg 1 järgi ja

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati vastavalt 1-aastase ning 4-aastase ja 3-kuulise vangistusega.

§ 64alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes J.

Korotkile liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati J.

Korotkile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.05.2006 aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuud vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusasja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.08.2006 kuni 02.02.2007, s.o 5 kuud ja 23 päeva ja mõisteti J. Korotkile lõplikuks karistuseks 4 aastat 4 kuud ja 7 päeva vangistust. Sama otsusega mõisteti süüdi Henrik Antsov

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati 6aastase vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti H.

Antsovil karistuse kandmise alguseks 17.08.2006. Süüdistuses

§ 185lg 2 p 2, 3 järgi mõisteti Henrik Antsov õigeks.

Sama otsusega mõisteti süüdi Anatoli Rjabov

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati teda 6aastase vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti A.

Rjabovil karistuse kandmise alguseks 17.08.2006. Sama otsusega mõisteti süüdi Vladislav Šipov

§ 184

lg 1 järgi ja karistati teda 4-aastase ja 6-kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti V.

Šipovil karistuse kandmise alguseks 17.08.2006. Sama otsusega mõisteti süüdi Andres Nõgisto

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistati teda 7aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati A.

Nõgistole mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 24.11.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 11 kuud vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 8 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti A.

Nõgistol karistuse kandmise alguseks 27.09.2006. 3 Maakohus mõistis süüdi ja karistas ka V. Stavratit, kuid tema osas ei ole apellatsiooni esitatud. Maakohus arutas V. Šatskile

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise, veo ja valdamise grupi poolt, grupis J. Korotki ja A. Rjaboviga omandas V. Stavratilt 11.08.2006 vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses järgmiselt: A. Rjabov selgitas välja narkootilise aine hankimise võimaluse ja tingimused ning korraldas narkootilise aine üleandmise selgitades V. Stavratilt välja, kas ja millal on võimalik narkootilist ainet saada ja kus, millal ja kuidas toimub narkootilise aine üleandmine, ning saatis V. Šatski ja J. Korotki V. Stavratiga kokkulepitud ajal Tallinnasse V. Stavratilt narkootilist ainet vastu võtma. 11.08.2006 sõitsid V. Šatski ja J. Korotki Tartust Harju Maakonda tuvastamata kohta, kus said V. Stavratilt kätte vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. V. Šatski koos J. Korotkiga jagas osa amfetamiinist minigrip kottidesse ning peitis 66,67 grammi amfetamiini koos J. Korotkiga enda sõiduautosse VW Golf reg nr-ga XXX juhiukse kõlari katte taha. V. Šatski koos J. Korotkiga vedas amfetamiini, osalt minigrip kottidesse pakendatult sõiduauto salongis ning osalt kõlari katte taha peidetult 11.08.2006 Harju maakonnast Tartusse, kusjuures J. Korotki tegevus narkootikumide veol seisnes selle turvamises ning V. Šatski tegevus narkootikumide veol seisnes enda kasutuses olnud sõiduauto VW Golf reg nr-ga XXX juhtimises teel Tartusse, kuni J. Korotki ja V. Šatski 11.08.2006 Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tallinn-Luhamaa maanteel politsei poolt kinni peeti. V. Šatski grupis J. Korotki ja A. Rjaboviga püüdis 11.08.2006 omandada V. Stavratilt samaaegselt amfetamiiniga 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, millises osas jäi süütegu lõpule viimata, sest V. Stavrati poolt V. Šatskile ja J. Korotkile üle antud 99 tabletti sisaldasid klorofenüülpiperasiini, s.o sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse mittekuuluvat ainet, millest A. Rjabov, V. Šatski ja J. Korotki ei olnud teadlikud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPAS) § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Maakohus arutas J. Korotki süüdistust selles, et ta võttis V. Šatskilt enda valdusse 11.08.2006 Tartus Ravila tänaval 13,95 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, toimetas selle oma elukohta Tartus aadressil XXX XX , kus peitis amfetamiini oma toas riidekapi otsas asuva autokõlari karbi sisse ning hoidis seda seal, kuni amfetamiin politsei poolt 24.08.2006 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Veel arutas maakohus J. Korotki süüdistust

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise, veo ja valdamise grupi poolt, J. Korotki grupis V. Šatski ja A. Rjaboviga omandas V. Stavratilt 11.08.2006 vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses järgmiselt: A. Rjabov selgitas välja narkootilise aine hankimise võimaluse ja tingimused ning korraldas narkootilise aine üleandmise, selgitades V. Stavratilt välja, kas ja millal on võimalik narkootilist ainet saada, kus, millal ja kuidas toimub narkootilise aine üleandmine, ning saatis V. Šatski ja J. Korotki 4 V. Stavratiga kokkulepitud ajal Tallinnasse V. Stavratilt narkootilist ainet vastu võtma. 11.08.2006 sõitsid V. Šatski ja J. Korotki Tartust Harju Maakonda tuvastamata kohta, kus said V. Stavratilt kätte vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. V. Šatski koos J. Korotkiga jagas osa amfetamiinist minigrip kottidesse ning peitis 66,67 grammi amfetamiini koos J. Korotkiga enda sõiduautosse VW Golf reg nr-ga XXX juhiukse kõlari katte taha. V. Šatski koos J. Korotkiga vedas amfetamiini, osalt minigrip kottidesse pakendatult sõiduauto salongis ning osalt kõlari katte taha peidetult 11.08.2006 Harju maakonnast Tartusse, kusjuures J. Korotki tegevus narkootikumide veol seisnes selle turvamises ning V. Šatski tegevus narkootikumide veol seisnes enda kasutuses olnud sõiduauto VW Golf reg nr-ga XXX juhtimises teel Tartusse, kuni J. Korotki ja V. Šatski 11.08.2006 Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tallinn-Luhamaa maanteel politsei poolt kinni peeti. J. Korotki grupis V. Šatski ja A. Rjaboviga püüdis 11.08.2006 omandada V. Stavratilt samaaegselt amfetamiiniga 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, millises osas jäi süütegu lõpule viimata, sest V. Stavrati poolt V. Šatskile ja J. Korotkile üle antud 99 tabletti sisaldasid klorofenüülpiperasiini, s.o sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse mittekuuluvat ainet, millest A. Rjabov, V. Šatski ja J. Korotki ei olnud teadlikud. NPAS § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Maakohus arutas H. Antsovile

§ 185

lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, ajavahemikus

1. a talvest kuni
2. a juunini andis Tartus või Tartu maakonnas edasi nooremale kui 18aastasele isikule – S.R. (sünd. 06.10.1988) järgmiselt: ühel korral 5 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet väikeses koguses; ühel korral vähemalt 50 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses; kahel korral umbes 100 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral umbes 100 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral umbes 200 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral 300 MDMA tabletti ja 300 grammi amfetamiini korraga, s.o narkootilist ainet suures koguses. NPAS § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Veel arutas maakohus H. Antsovile

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja veo grupi poolt, omandas ebaseaduslikult ajavahemikus 2005.a talvest kuni 2006.a juunini korduvalt, seni tuvastamata kohas ja viisil amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette järgmistes koguses ühel korral vähemalt 5 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet väikeses koguses; ühel korral vähemalt 50 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses; kahel korral umbes 100 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral umbes 100 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral umbes 200 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral 300 MDMA tabletti ja 300 grammi amfetamiini korraga, s.o narkootilist ainet suures koguses. H. Antsov omandas 16.08.2006 kella 23.00 paiku grupis koos A. Rjaboviga V. Šipovilt Tallinnas aadressil XXX vähemalt 997,6 grammi amfetamiini ning vedas selle 16.08.2006 grupis A. Rjaboviga enda kasutuses olnud sõiduautoga Audi A6 reg nr-ga XXX Tallinnast Tartusse, kus A. Rjabov 17.08.2006 kella 01.10 paiku Tartus Ravila tänaval sõiduki politsei 5 poolt peatamise käigus viskas 997,6 grammi amfetamiini sõidukiaknast välja teepervele, kust see sündmuskoha vaatluse käigus politsei poolt leiti. NPAS § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Veel arutas maakohus A. Rjabovile

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, - grupis V. Šatski ja J. Korotkiga omandas V. Stavratilt 11.08.2006 vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses järgmiselt: A. Rjabov selgitas välja narkootilise aine hankimise võimaluse ja tingimused ning korraldas narkootilise aine üleandmise, selgitades V. Stavratilt välja, kas ja millal on võimalik narkootilist ainet saada, kus, millal ja kuidas toimub narkootilise aine üleandmine, ning saatis V. Šatski ja J. Korotki V. Stavratiga kokkulepitud ajal Tallinnasse V. Stavratilt narkootilist ainet vastu võtma. 11.08.2006 sõitsid V. Šatski ja J. Korotki Tartust Harju Maakonda tuvastamata kohta, kus said V. Stavratilt kätte vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. V. Šatski koos J. Korotkiga jagas osa amfetamiinist minigrip kottidesse ning peitis 66,67 grammi amfetamiini koos J. Korotkiga enda sõiduautosse VW Golf reg nr-ga XXX juhiukse kõlari katte taha. V. Šatski koos J. Korotkiga vedas amfetamiini, osalt minigrip kottidesse pakendatult sõiduauto salongis ning osalt kõlari katte taha peidetult 11.08.2006 Harju maakonnast Tartusse, kusjuures J. Korotki tegevus narkootikumide veol seisnes selle turvamises ning V. Šatski tegevus narkootikumide veol seisnes enda kasutuses olnud sõiduauto VW Golf reg nr-ga XXX juhtimises teel Tartusse, kuni J. Korotki ja V. Šatski 11.08.2006 Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tallinn-Luhamaa maanteel politsei poolt kinni peeti. A. Rjabov grupis V. Šatski ja J. Korotkiga püüdis 11.08.2006 omandada V. Stavratilt samaaegselt amfetamiiniga 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, millises osas jäi süütegu lõpule viimata sest V. Stavrati poolt V. Šatskile ja J. Korotkile üle antud 99 tabletti sisaldasid klorofenüülpiperasiini, s.o sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse mittekuuluvat ainet, millest A. Rjabov, V. Šatski ja J. Korotki ei olnud teadlikud; - grupis H. Antsoviga omandas V. Šipovilt augustis 2006 vähemalt 997,6 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. A. Rjabovi tegevus grupis seisnes järgnevas: A. Rjabov leppis kokku H. Antsoviga viimase poolt amfetamiini omandamise ja kooskõlastas selle eest tasumise, selgitas V. Šipovilt välja amfetamiini omandamise võimaluse ja amfetamiini eest tasumise asjaolud ning amfetamiini kättesaamise tingimused. A. Rjabov koos H. Antsoviga käis 16.08.2006 Tallinnas V. Šipovi juures aadressil XXX amfetamiinil järel. Koos H. Antsoviga vedas A. Rjabov amfetamiini 16.08.2006 H. Antsovi kasutuses olnud sõiduautoga Audi A6 reg nr-ga XXX Tallinnast Tartusse, kus 17.08.2006 kella 01.10 paiku Tartus Ravila tänavas sõiduki politsei poolt peatamise käigus viskas A. Rjabov amfetamiini sõidukiaknast välja teepervele, kust see sündmuskoha vaatluse käigus politsei poolt leiti. NPAS § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Maakohus arutas V. Šipovile KrS § 184 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema omandas ja andis edasi augustis 2006 suures koguses narkootilist ainet nii, et leppis 14. ja 15.08.2006 Tallinnas A. Nõgistoga kokku amfetamiini hankimises, omandas 15.08.2006 Tallinnas A. Nõgistolt vähemalt 997,6 grammi amfetamiini, toimetas selle oma elukohta Tallinnas aadressil Lauteri 8-68, hoidis amfetamiini oma elukohas kuni 16.08.2006, mil andis 6 amfetamiini kella 23. paiku edasi Tartust Tallinna amfetamiinile järele sõitnud A. Rjabovile ja H. Antsovile. NPAS § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Maakohus arutas A. Nõgistole

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, omandas

1. a augustis seni tuvastamata kohas ja viisil vähemalt 997,6 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidis seda enese juures ning andis selle edasimüümise eesmärgil 15.08.2006 Tallinnas V. Šipovile. NPAS § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Maakohtu otsuse kohaselt tunnistas süüdistatav V. Šatski end temale esitatud süüdistuses süüdi, süüdistatavad J. Korotki, H. Antsov, A. Rjabov ja V. Šipov oma süüd osaliselt. Süüdistatav A. Nõgisto oma süüd ei tunnistanud.
2. H. Antsovi süüdistus

§ 185

lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema omandas ebaseaduslikult ajavahemikus 2005.a talvest kuni 2006.a juunini korduvalt, seni tuvastamata kohas ja viisil suures koguses amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette, andes neid nimetatud ajavahemikul korduvalt alaealisele S.R. le. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on H. Antsovi süü narkootiliste ainete, s.o amfetamiini ja ecstasy ehk MDMA tablettide, omandamises ja edasiandmises tõendatud tunnistaja S.R. ütlustega selle kohta, et ta ostis

1. a H. Antsovilt neljal-viiel korral narkootikume – ecstasyt ja amfetamiini. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta esimesel korral, s.o jaanuaris või veebruaris
2. a süüdistatavalt 3-4 tabletti, ühel korral 50 tabletti, ühel korral 100 tabletti ja viimasel korral 300 tabletti ecstasyt ning kahel korral 100 grammi amfetamiini. Ecstasyt ostis ta hinnaga 65 krooni tükk ning amfetamiini 115-125 krooni gramm. Tunnistaja arvates oli süüdistatav teadlik, et ta narkootikume edasi müüb. Tunnistaja kirjeldas, kuidas ta pidi süüdistatavale alati paar päeva ette helistama ja ütlema, millist kogust ta soovib osta. Seejärel said nad linnas (Tartus) kokku. Narkootikumide eest tasus ta alati sularahas H. Antsovi kätte, kuid lähtuvalt kohtus avaldatud H. Antsovi pangakonto väljavõttest, milles kajastub S.R. poolt 18.04.2006 tehtud ülekanne summas 700 krooni, pidas tunnistaja võimalikuks, et tasus narkootikumide eest ka pangaülekandega. Ebausaldusväärsed on süüdistatava ütlused selle kohta, et ta suhtles S.R. vaid seetõttu, et müüs viimasele välismaiseid riideid ning S.R. andis tema vastu ütlusi selleks, et ise süüdistusest vabaneda. Kohus ei pidanud eelnimetatud väiteid millegagi tõendatuks. Juhul, kui S.R. oleks tõepoolest ostnud süüdistatavalt riideid, ei oleks tal olnud mingit põhjust seda varjata. Samas on S.R. andnud nii eeluurimisel kui kohtus ühetaolisi ja loogilisi ütlusi narkootikumide omandamise kohta H. Antsovilt. Arusaamatu on kaitsja väide, et S.R. ütlused on vastuolus tunnistaja A.K. ütlustega, kuna viimane kinnitas kohtus vaid seda, et ostis S.R. lt
3. a kevadel amfetamiini ja ecstasyt. S.R. kinnitas kohtus ka ise, et ostis H. Antsovilt narkootilisi aineid edasimüümise eesmärgil. Kuna S.R. ütluste paikapidavuses ei olnud kohtul alust kahelda, tuleb süüdistatava ütlused jätta arvestamata kui mitteusaldusväärsed. S.R. lt ja H. Antsovilt läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefonide vaatlusprotokollide kohaselt vastab S.R. mobiiltelefoni Nokia 3250 SIM kaart nr XXXXXXXXXX 7 telefoninumbrile XXXXXXX ning teise temale kuulunud mobiiltelefoni Sony Ericsson K700I SIM kaardile on salvestatud Hendriku nime all H. Antsovi telefoninumber XXXXXXX . Samuti on H. Antsovile kuuluva mobiiltelefoni Motorola V3 SIM kaardil, mis vastab telefoninumbrile XXXXXXX , salvestatud Siimu nime all S.R. telefoninumber XXXXXXX . H. Antsovi suhtlemist S.R. kinnitab ka jälitusprotokoll telefonikõnede salajase pealtkuulamise kohta, mille kohaselt on S.R. ja H. Antsovi vahel toimunud üks telefonikõne 09.08.2006, mille sisust saab järeldada, et süüdistatav ja tunnistaja on head tuttavad. S.R. ütlustega on tõendatud ka see, et H. Antsovi poolt S. R. edasi antud ained sisaldasid narkootilisi aineid – amfetamiini ja ecstasyt. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole tõendatud asjaolu, et H. Antsov oleks teadvalt andnud narkootikume nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Kuna S.R. oli käesoleva kuriteoepisoodi toimepanemise ajal seitsmeteistaastane, ei saanud H. Antsov ka tema välimusest üheselt järeldada, et tegu on alaealise isikuga. Seega leidis maakohus, et H. Antsov tuleb

§ 185lg 2 p 2, 3 järgi tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

Kuna H. Antsov andis MDMA tabletid kui ka amfetamiini korduvalt S. R. üle, olles nimetatud ained eelnevalt omandanud, tuleb ta süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Amfetamiin ja ecstasy ehk metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPAS § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Maakohus tuvastas, et käesolevas asjas on narkootilise aine kogus tõendatud tunnistaja ütlustega ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada puhta amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) täpset kogust H. Antsovi poolt omandatud ja edasiantud narkootilises aines. Eelnevalt luges kohus tõendatuks, et H. Antsov andis S. R. MDMA tablette neljal korral: esimesel korral 3-4 tabletti, ühel korral 50 tabletti, ühel korral 100 tabletti ja viimasel korral 300 tabletti; ning kahel korral 100 grammi amfetamiini. Riigikohtu 28.02.2007 otsuses nr 3-1-1-121-06 on väljendatud, et narkootilise aine koguse määramisel tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. Seetõttu pidas kohus põhjendatuks lähtuda sellest, et tavapäraselt on narkootilise aine tabletid käibel kontsentratsioonis, et ühe tableti tarvitamisest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele inimesele. Arvestades üleantud MDMA tablettide suurt kogust (v.a 3-4 tabletti esimesel korral), on ilmne, et igal korral H. Antsovi poolt üleantud tablettide kogusest piisab enam kui kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks. Määratlemaks amfetamiini kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, lähtus kohus Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-121-06 väljendatud seisukohast, et keskmine narkootilist joovet tekitav kogus on 1 gramm puhast narkootilist ainet. Kuna H. Antsov andis S. R. edasi kahel korral 100 grammi amfetamiini sisaldavat ainet, ei ole kahtlust, et sellises koguses sisaldub vähemalt 10 grammi puhast amfetamiini, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. 8 Seega leidis tõendamist, et H. Antsov oma tegudega täitis

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus oli seisukohal, et H. Antsov pani süüteo toime tahtlikult ning ta tuleb

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistada.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puudusid.

1. V. Šatski poolt 11.08.2006 13,95 grammi amfetamiini, s.o narkootilise aine edasiandmine J. Korotkile, kes valdas amfetamiini oma elukohas Tartus, XXX XX kuni 24.08.
2. Maakohus leidis, et kohtuistungil uuritud tõenditega on leidnud tõendamist narkootilise aine edasiandmine ning valdamine edasiandmise eesmärgil. 24.08.2006 läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti J. Korotki elukohast Tartus, XXX XX arvutikõlari karbist suitsupakk, milles oli 3 minigrip kilekotti heledat värvi pulbrilise ainega, mille kogukaal koos pakendiga oli 18 grammi. Süüdistust kinnitavad J. Korotki elukoha läbiotsimisel suitsupakist leitud minigrip kilekotid amfetamiiniga, mille suhtes määrati nii narkootilise aine kui DNA ekspertiis. DNA ekspertiisiaktist nr GE-1734-06/4466 nähtuvalt leiti suitsupakilt ja selles olnud minigrip kilekottidelt J. Korotki DNA-d. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr AN-1013-06/4616 kohaselt oli kolmes minigrip kilekotis valge pulber massiga 13,95 grammi, milles on 35% amfetamiinsulfaati. V. Šatski poolt narkootiliste ainete edasiandmist tõendavad V. Šatski enda ütlused selle kohta, et ta andis 11.
3. J. Korotki kätte amfetamiini, samuti tunnistas J. Korotki, et sai 24.08.2006 tema elukohas toimunud läbiotsimisel leitud amfetamiini 11.
4. enda maja juures V. Šatski käest, kes andis talle suitsupaki amfetamiiniga. Suitsupaki peitis ta oma tuppa kõlari sisse, kuna ei tahtnud, et ema ja kasuisa seda näeksid. Ta ei küsinud Šatskilt, milleks seda vaja on ning raha ta amfetamiini eest maksma ei pidanud. Kuna V. Šatski ja J. Korotki on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et 11.08.2006 andis V. Šatski J. Korotkile üle tema elukohas 13,95 grammi amfetamiini, luges kohus süüdistatavate ütlused selles osas õigeks ja sellega on tõendatud V. Šatski poolt narkootilise aine üleandmine J. Korotkile, kes valdas amfetamiini
5. augustist kuni
6. augustini. Samas ei pidanud maakohus usutavaks V. Šatski ja J. Korotki ütlusi selle kohta, et V. Šatski pidi üleantud amfetamiini Tallinnast tagasi tulles J. Korotkilt ära võtma. Lähtudes kogumis tuvastatud olukorrast, mida tõendab asjas kindlaks tehtud sündmuste käik järgmises episoodis süüdistatavate poolt suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemisel, oli kohus seisukohal, et ka käesolevas episoodis oli J. Korotkil kavatsus aine hiljem edasi anda. Selleks, et hinnata, kas käesolevas episoodis käideldud narkootilise aine kogus on suur või mitte, lähtus kohus eelmises episoodis väljendatud seisukohast, et keskmine narkootilist joovet tekitav kogus on 1 gramm puhast narkootilist ainet. J. Korotki toast leiti kokku narkootilist ainet 13,95 grammi, milles ekspertiisiakti kohaselt sisaldus puhast amfetamiini 35%, s.o 4,88 grammi. Maakohus, võttes arvesse Riigikohtu 28.02.2007 otsuses nr 3-1-1-121-06 väljendatud seisukohta, et narkootilise aine koguse määramisel tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus, leidis, et V. Šatski poolt J. Korotkile üleantud 13,95 grammi amfetamiini ei saa käsitleda narkootilise aine suure kogusena NPAS § 31 lg 3 tähenduses, kuna selles sisaldunud 4,88 grammist puhtast amfetamiinist ei piisa narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Seega täitisid V. Šatski ja J. Korotki narkootilise aine 9 käitlemisega

§ 183

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu, mis näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil. Seega tuleb J. Korotki süüdi tunnistada

§ 183lg 1 järgi.

V. Šatski on ka varem toime pannud

§ 183

järgi kvalifitseeritava kuriteo, mistõttu tuleb ta süüdi tunnistada

§ 183lg 2 p 2 järgi.

Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et V. Šatski ja J. Korotki tegutsesid neile inkrimineeritud teo toimepanemisel tahtlikult, s.t said aru millise tagajärje nende tegevus kaasa toob ja soovisid seda. Kohus ei tuvastanud V. Šatski ja J. Korotki käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 3. A. Rjabovi, V. Šatski ja J. Korotki poolt 11.08.2006 Tallinnas V. Stavratilt vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o suure koguse narkootilise aine omandamine ja 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tableti omandamise katse. V. Šatski ja J. Korotki kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest nähtub, et süüdistatavad peeti kinni 11.08.2006 kell 21.15 Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel Tähtvere vallas teel Tartu poole. Läbiotsimisprotokollidega on tõendatud, et sõiduautost Volkswagen Golf (reg nr XXX ), milles süüdistatavad kinnipidamise ajal viibisid, leiti kindalaeka all olevast panipaigast J. Korotki passi vahelt 2 minigrip kilekotti pulbrilise ainega, juhipoolse ukse sahtlist musta värvi rahakoti vahelt 3 minigrip kilekotti pulbrilise ainega, tagumise istme alt 80 tühja minigrip kilekotti mõõtudega 8x12 cm, sõiduauto keskkonsoolilt 2 minigrip kilekotti, milles olid ainejäägid, juhi kõrvalistme alt õhkpüstol, juhiukse kõlari katte eemaldamisel läbipaistvasse kilekotti pakendatult hele pulbriline aine ja sarnasesse läbipaistvasse kilekotti pakendatud 99 heledat tabletti päikese kujutisega. Ekspertiisiaktis nr AN-977-06/4467 väljendatud eksperdiarvamusega on tõendatud, et J. Korotki passi vahelt leitud pulber massiga 0,78 grammi sisaldab 30% amfetamiinsulfaati, s.o 0,23 grammi puhast amfetamiini, musta rahakoti vahelt leitud pulber massiga 1,08 grammi 32% amfetamiinsulfaati, s.o 0,35 grammi puhast amfetamiini ja pulber massiga 0,41 grammi 33% amfetamiinsulfaati, s.o 0,13 grammi puhast amfetamiini, juhiukse kõlari katte tagant leitud pulber massiga 66,67 grammi sisaldab 32% amfetamiinsulfaati, s.o 21,33 grammi amfetamiini. Seega kokku leiti V. Šatski autost puhast amfetamiini ca 22 grammi amfetamiini. 96 tabletti, tabletitükid ja puru, massiga kokku 27,88 grammi sisaldavad klorofenüülpiperasiini (CPP), mis ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Läbiotsimisel V. Šatskilt, J. Korotkilt, A. Rjabovilt ja V. Stavratilt ära võetud mobiiltelefonide vaatlusega tuvastati süüdistatavate kasutuses olnud telefoninumbrid ning jälitusprotokollidega on fikseeritud antud mobiiltelefonide kõneeristused, millest nähtuvalt on 11.08.2006 V. Šatski mobiiltelefon kell 14.08 asunud Tartus, edasi kell 16.10 Põltsamaal, kell 19.04 Tallinnas, kell 20.29 jällegi Põltsamaal, A. Rjabovi mobiiltelefon on 11.08.2006 asunud Tartus ning V. Stavrati mobiiltelefon vastavalt Tallinnas ja Harjumaal. A. Rjabov, V. Stavrati ja V. Šatski tunnistavad oma süüd suure koguse amfetamiini käitlemises. Süüdistatavate ütlused langevad kokku selles, et A. Rjabov tellis V. Stavratilt amfetamiini ja tabletid ning korraldas V. Šatski kokkusaamise V. Stavratiga, kes andis 11.08.2006 amfetamiini ja tabletid üle V. Šatskile ning V. Šatski ja A. Rjabov tasusid ainete eest V. Stavrati elukaaslase pangakontole 10 000 krooni. Süüdistatavate ütlused ainete eest 10 tasumise kohta haakuvad telefonikõnede salajase pealtkuulamisega fikseeritud telefonikõnedega, milles 11.08.2006 kell 11.08 teatab V. Šatski A. Rjabovile, et raha on üle kantud ning kell 11.20 teatab A. Rjabov V. Stavratile, et viskab ära kolm ja kuus, mispeale V. Stavrati palub leida kiiresti veel poolteist tuhat. R.K. teatab sama päeva õhtul Stavratile, et kandis tuhat üle ja proovib ülejäänu leida järgmise päeva lõunaks. Eelnevaga on kooskõlas pangakontode väljavõtted, millest nähtuvalt tasus V. Šatski 11.08.2006 enda pangakontolt 3000 ja 6000 krooni, s.o kokku 9000 krooni R.K. pangaarvele, mida kasutas A. Rjabov. Samal päeval on R.K. arvelt kantud 8995 ja 1000 krooni E.G. pangakontole, mida kasutas V. Stavrati. Eeltoodud asjaolud luges kohus esitatud ulatuses tõendatuks. Telefonikõnede salajase pealtkuulamise jälitusprotokollis ja selle lisas on fikseeritud A. Rjabovi, V. Stavrati ja V. Šatski telefonikõned ning tuvastatud nende omavaheline jutt. Antud kõned tõendavad süüdistuses esitatud sündmuste käiku selle kohta, kuidas A. Rjabov selgitab V. Stavratilt välja narkootikumide hankimise ja tasub koos V. Šatskiga V. Stavratile narkootikumide eest, seejärel uurib A. Rjabov V. Stavratilt, millal V. Šatski ja J. Korotki võivad ainetele järele sõita ning annab viimastele sellest teada. Telefonivestlustes ei mainita narkootiliste ainete õigeid nimetusi, s.o amfetamiini ja ecstasyt, vaid räägitakse esimesest ja teisest ning kogustest ja instrumentidest. Kõrvutades läbiotsimisel leitud asitõendeid kõneeristuste ja telefonikõnedega, ei ole kahtlust, et kõneluste peamiseks objektiks on narkootilised ained ja nende üleandmise korraldamine, mida üritatakse kõnes varjata. Seda kinnitab ka A. Rjabovi lause V. Šatskile, kui viimane ei saa tema kõnest päris täpselt aru: „Kas ma pean avatud tekstiga ütlema…“. Maakohus pidas ebausaldusväärseiks süüdistatavate ütlusi selle kohta, et J. Korotki ei olnud autost leitud amfetamiiniga seotud. V. Šatski väitis kohtus, et J. Korotki ei teadnud amfetamiini üleandmisest midagi, vaid tuli tema kutsel Tallinnasse kaasa ehitusobjekti vaatama, et otsustada, kas saab seal tööle hakata. J. Korotki väitel sõitis ta Tallinnasse selleks, et osta õhupüstoli katkise pideme jaoks osasid ja vaadata auto varuosade hindasid. Kohtuistungil leidis tõendamist, et V. Šatski ja J. Korotki viibisid Tallinnas lühikest aega ning käisid üksnes V. Stavrati juures narkootilistel ainetel järel. Süüdistatavate ütluste ebausaldusväärsust süvendas asjaolu, et eelnimetatud telefonikõnedes ei mainita kordagi väidetavat ehitusobjekti, kuigi seda asjaolu ei olnud põhjust varjata. Ballistikaekspertiisiakti kohaselt olid V. Šatski autost leitud õhupüstoli olulised osad ja detailid välisel vaatlusel terved. Eelnev andis tunnistust sellest, et mõlemad süüdistatavad sõitsid Tallinnasse eesmärgiga omandada V. Stavratilt narkootikume ning õhupüssile vajaminevate osade hankimine on toodud ettekäändena, varjamaks asjaolu, et õhupüss oli neil kaasas turvakaalutlustel. Telefonikõnede salajase pealtkuulamisega tuvastatud andmed ning J. Korotki passi vahelt leitud amfetamiin kinnitasid kogumis J. Korotki osavõttu narkootiliste ainete käitlemisest. Telefonikõnedest ilmneb, et V. Stavrati räägib mitmuses isikutest, kes võivad hakata tema juurde sõitma, samuti ütleb ta A. Rjabovile, et need isikud peavad koguse kindlaks tegema, kuna ta võttis osa vangla jaoks, mispeale A. Rjabov helistab V. Šatskile ja käsib neil kohe, kui instrumendid kätte saavad, täpselt üle lugeda, mida kui palju on. Pärast seda, kui V. Šatski ja J. Korotki peeti politsei poolt kinni, helistavad A. Rjabov ja V. Stavrati veel korduvalt üksteisele, et arutada, mis nendega tee peal juhtus, kusjuures V. Stavrati peab võimalikuks, et V. Šatski ja J. Korotki võisid tarvitada temalt saadud aineid liiga palju ja olla seetõttu lahkunud igaveseks. Eeltoodu põhjal saab üheselt järeldada, et nii A. Rjabov kui V. Stavrati peavad silmas, et mõlemad autos viibinud isikud, s.o V. Šatski ja J. Korotki tulevad 11 narkootilistele ainetele järele ja teevad tagasiteel koos kindlaks saadud ainete kogused. Seega on ümber lükatud ka J. Korotki väited selle kohta, et tema ei teadnud, mis aineid sisaldas V. Stavratilt saadud pakk, mille V. Šatski peitis auto ukse sisse. J. Korotki on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kust pärineb läbiotsimisel tema passi vahelt leitud amfetamiin. Kohtus väitis süüdistatav, et nimetatud aine pärineb V. Šatski poolt temale 11.08.2006 hommikul hoiule antud amfetamiini kogusest. Samas ei osanud süüdistatav veenvalt selgitada, miks ta eeluurimisel on öelnud, et leidis passi vahel olnud amfetamiini Atlantise põrandalt. Arvestades eelnevalt analüüsitud tõendeid ja sündmuste üldist käiku, annavad minigrip kotid amfetamiiniga, mis leiti juhiukse sahtlist ning J. Korotki passi vahelt, tõendust selle kohta, et süüdistatavad pakendasid teel olles narkootiliste ainete koguste kindlakstegemisel osa V. Stavratilt saadud amfetamiinist enda tarbeks V. Šatski autos asunud minigrip kottidesse. Seda kinnitab ka ekspertiisiakt nr TR-101-06/4468, millega on tõendatud, et amfetamiini sisaldanud minigrip kotid pärinevad V. Šatski autost leitud minigrip kottidega samast partiist. DNA ekspertiisiaktiga nr GE-1734-06/4466 tuvastati J. Korotki passi vahelt leitud minigrip kottidelt J. Korotki DNA-d. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks, et J. Korotki passi vahelt leitud amfetamiin on saadud muul viisil, kui süüdistuses märgitud ning seetõttu loeb kohus süüdistatavate ütlused J. Korotki kuriteost osavõtu küsimuse lahendamise osas ebausaldusväärseiks. Süüdistatavad on kohtus eitanud oma süüd ecstasy ehk MDMA tablettide omandamise katses. V. Stavrati kinnitas kohtus, et A. Rjabov tellis temalt amfetamiini ja ecstasy tablette, aga sai midagi muud, mille puhul ei olnud tegemist narkootilise ainega. Süüdistatava ütluste kohaselt ütles ta seda ka V. Šatskile ja A. Rjabovile. A. Rjabov väitis, et sai V. Stavratilt eelnevalt teada, et tema poolt tellitud tabletid ei ole narkootikumid, vaid CPP, mille kohta ta uuris internetist, et tegu on antidepressantidega ja andis sellest teada ka V. Šatskile. Samuti teadis enda sõnul V. Šatski, et tellitud tabletid ei sisalda narkootilisi aineid. Kohus oli seisukohal, et süüdistatavate sellised ütlused on paljasõnalised ja antud enda süüst vabastamise eesmärgil. Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et telefonikõnedes püüti varjata narkootiliste ainete tegelikke nimetusi, rääkides „esimesest“ ja „teisest“. Kuna kinnipidamisel leiti süüdistatavatelt nii amfetamiini kui tablette, mis väliselt on sarnased ecstasy tablettidega, ei ole kahtlust, et just neid peeti kõnedes „esimese“ ja „teise“ all silmas. Seega juhul, kui süüdistatavad oleksid tõepoolest teadnud, et tablettide näol ei ole tegu narkootiliste ainetega, ei oleks olnud mingit vajadust sellest telefonis varjatult rääkida. Samuti oleks sellisel juhul puudunud igasugune vajadus tabletid autosse ära peita. Seetõttu saab süüdistatavate käitumisest järeldada, et nad pidasid klorofenüülpiperasiini tablette sarnaselt amfetamiiniga narkootilisteks aineteks, mille käitlemine on kriminaalkorras karistatav. Kuna süüdistatavad ei olnud teadlikud asjaolust, et klorofenüülpiperasiin (CPP) ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, milles olevate ainete käitlemine on Eestis keelatud, panid nad toime narkootilise aine käitlemise kõlbmatu katse, mis on kvalifitseeritav

§ 26järgi.

Süüteokatse koosseisu peamiseks subjektiivseks tunnuseks on tahtlus. Käesoleval juhul oli süüdistatavate tahtlus suunatud narkootiliste ainete käitlemisele, tehes kõik endast oleneva, et kuritegu toime panna. Maakohus tuvastas, et V. Stavrati andis V. Šatskile ja J. Korotkile üle 99 tabletti ning narkootilise aine, milles oli kokku 22 grammi puhast amfetamiini. Maakohus leidis seega, et süüdistatavad on toime pannud

§ 184järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus oli seisukohal, et V. Šatski, J. Korotki ja A. Rjabov tegutsesid grupis ühise tahtlusega omandada suur kogus amfetamiini ja ecstasyt, et neid hiljem edasi müüa. Arvestades omandatud ainete suurt kogust, ei ole võimalik, et süüdistatavad soovisid selliseid 12 koguseid hankida isiklikuks tarvitamiseks. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 4. A. Nõgisto, V. Šipovi, A. Rjabovi ja H. Antsovi poolt 997,6 grammi amfetamiini, s.o suure koguse narkootilise aine käitlemine 2006. a augustis. Maakohus oli seisukohal, et süüdistatavatele esitatud süüdistus

§ 184järgi on kohtus täielikult tõendamist leidnud.

A. Nõgisto ja H. Antsov eitasid täielikult oma süüd narkootilise aine käitlemises. A. Rjabov tunnistas oma süüd selles, et tellis V. Šipovilt 35 000 krooni eest amfetamiini, mille sai kätte 16.08.2006 V. Šipovi elukohas Tallinnas, kuhu ta sõitis koos H. Antsoviga, kes ei olnud amfetamiini omandamisest teadlik. Süüdistatavate süü

§ 184järgi kvalifitseeritavas kuriteos luges maakohus tõendatuks tõendite kogumiga.

A. Rjabovi ja H. Antsovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest nähtub, et süüdistatavad peeti kinni 17.08.2006 kell 01.10 Tartus Ravila tänaval. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt teostati kinnipidamise järgselt sündmuskoha, s.o Ravila 63 vastas asuva teeperve, vaatlus. Sõidutee servast 3,5 m kaugusel leiti rohu seest sinist värvi papist karp mõõtmetega 35x19 cm, mille sees kilekotis oli heledat värvi pulbriline aine. DNA ekspertiisiakti nr GE-1734-06/4466 kohaselt langeb nimetatud pappkarbis olnud kilekotilt võetud DNA-profiil kokku A. Rjabovi DNA-profiiliga. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr AN-993-06/4543 kohaselt on sinisest pappkarbist pärineva pulbrilise aine puhul tegu amfetamiin kaaluga 997,6 grammi, milles puhta amfetamiini sisaldus on 41%, s.o 409 grammi. Läbiotsimisprotokolli kohaselt võeti H. Antsovi autost Audi A6 (reg nr 007 TGD), milles süüdistatavad kinnipidamise ajal viibisid, ära H. Antsovile ja A. Rjabovile kuulunud mobiiltelefonid, vaatlusprotokolliga tuvastati süüdistatavate kasutuses olnud telefoninumbrid ning jälitusprotokollidega fikseeriti antud mobiiltelefonide kõneeristused. Kõneeristustest ja sündmuskoha varjatud jälgimise protokollist nähtus, et H. Antsov ja A. Rjabov alustasid 16.08.2006 kell 20.45 sõitu Tartust Tallinnasse, kell 22.48 peatusid V. Šipovi maja juures, kust väljusid 23.05 ning asusid seejärel tagasi Tartusse sõitma, jõudes öösel kell 01.07 Tartusse Ravila tänavale, kus nad kell 01.10 politsei poolt kinni peeti. Telefonikõnede salajase pealtkuulamise jälitusprotokollis ja selle lisas on fikseeritud H. Antsovi, A. Rjabovi, V. Šipovi ja A. Nõgisto telefonikõned, mis kogumis varjatud jälgimise protokolli ning süüdistatavate juurest kinnipidamisel leitud amfetamiiniga tõendavad süüdistuses esitatud sündmuste käiku selle kohta, kuidas A. Rjabov leppis H. Antsoviga kokku viimase poolt amfetamiini omandamise ja kooskõlastas selle eest tasumise, selgitas V. Šipovilt välja amfetamiini omandamise võimaluse ja amfetamiini eest tasumise asjaolud ning amfetamiini kättesaamise tingimused, ning kuidas V. Šipov leppis 14. ja 15.08.2006 Tallinnas A. Nõgistoga kokku amfetamiini hankimise ja omandas 15.08.2006 Tallinnas A. Nõgistolt vähemalt 997,6 grammi amfetamiini. Salajase pealtkuulamise protokollis äratoodud telefonikõnedega on tõendatud, et A. Rjabov, organiseerides V. Šipovilt amfetamiini hankimist, tegi seda kooskõlastatult H. Antsoviga, mis tõendab ühtlasi H. Antsovi huvi amfetamiini omandamise vastu. Kuigi telefonivestlustes ei räägita amfetamiinist, mis on aine keelatuse tõttu ka arusaadav, ei olnud maakohtul eeltoodud kõnede ja muude asjas kogutud tõendite kogumis hindamisel selles kahtlust, et kõneluste 13 objektiks oli amfetamiini omandamise ja üleandmise korraldamine. Seda kinnitas ka asjaolu, et just nende telefonikõnede pealtkuulamise tulemusel peeti süüdistatavad kinni ja tuvastati ligi 1 kilogrammi amfetamiini vedu H. Antsovi autoga. Seejuures ei mainita telefonikõnedes kordagi riieteäri või riideid, mida poleks olnud põhjust varjata ning ka varjatud jälgimise ja läbiotsimisega ei tuvastatud süüdistatavate juures teksapükse, mida H. Antsov oli Tallinnas A. Rjabovi käest väidetavalt saanud. Küll aga leidis varjatud jälgimisel tuvastamise see, et H. Antsov väljus V. Šipovi juurest koos V. Šipovi ja A. Rjaboviga, kel oli käes üksnes sinisekirju karp. Seega on ümberlükatud H. Antsovi väited selle kohta, et tema amfetamiini omandamisest midagi ei teadnud ja sõitis Tallinnasse vaid selleks, et A. Rjabovile autot laenata ja välismaiseid firmariideid saada ning mingit karpi ta A. Rjabovi käes ei näinud. Eelnev andis kinnitust sellest, et H. Antsov on käesolevas asjas andnud ennastõigustavaid ütlusi, mis ei vasta tõendatud asjaoludele ning seetõttu tuleb tema ütlused kuriteost osavõtu küsimuse lahendamisel jätta arvestamata kui mitteusaldusväärsed. Lisaks A. Rjabovi, H. Antsovi ja V. Šipovi osalusele kuriteos tõendavad edasised telefonikõned ka A. Nõgisto osavõttu amfetamiini käitlemisest. A. Nõgisto väitis kohtus, et sai V. Šipoviga kokku üksnes selleks, et V. Šipov pidi talle tagasi maksma 25 000 krooni, mille ta oli andnud G.S. auto eest. Eelkirjeldatud telefonikõnedes ei maini V. Šipov ja A. Nõgisto kordagi midagi väidetavast võla tasumisest, vaid lepiti kokku millegi eest tasumise rahas. Väidetava võla tasumiseks ei oleks V. Šipov pidanud korduvalt A. Nõgistoga kohtuma ja seda pidevalt kooskõlastama A. Rjaboviga. Isegi juhul, kui G.S. oli tõepoolest A. Nõgistole raha võlgu, ei nähtu vältimatut põhjust, et võla tasumine käib läbi kolmandate isikute, kellel ei ole võlaga mingit seost. Maakohus järeldas, et A. Nõgisto on andnud vastuolulisi ütlusi eesmärgiga vabaneda vastutusest ja seetõttu luges kohus süüdistatava ütlused kogumis ebausaldusväärseiks. Maakohus oli seisukohal, et arvestades ajavahemikku, mil V. Šipov otsis võimalusi amfetamiini hankimiseks A. Rjabovile ja asjaolu, et just samal ajavahemikul vestleb ja kohtub V. Šipov korduvalt A. Nõgistoga, millest teavitab alati kohe ka A. Rjabovit, on ümberlükkamatult selge, et A. Nõgisto ei kohtunud V. Šipoviga muul eesmärgil kui viimasele amfetamiini müümiseks. Sellistel asjaoludel leidis kohus, et A. Nõgisto süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud esitatud süüdistuse mahus. Süüdistuses esitatud edasine sündmuste käik haakub lisaks telefonikõnedele ka varjatud jälgimise protokolliga, millega on tuvastatud, kuidas A. Rjabov ja H. Antsov alustavad viimase autoga kell 20.45 sõitu Tallinna, jõuavad kell 22.48 V. Šipovi maja juurde aadressil Lauteri 8 ja sisenevad koos maja trepikotta, kust väljuvad kell 23.05 koos sinisekirju karbiga, milles oli 997,6 grammi amfetamiini. V. Šipovi elukoha läbiotsimisel leitud rahasumma 15 000 krooni haakub telefonikõnedega ning annab tõendust selle kohta, et H. Antsov koos A. Rjaboviga kogus raha amfetamiini eest tasumiseks. Käesolevas asjas on ekspertiisiaktiga tuvastatud, et süüdistatavate poolt käideldud narkootiline aine kaaluga 997,6 grammi sisaldas 409 grammi puhast amfetamiini. Kohus oli seisukohal, et süüdistatavad tegutsesid tahtlikult, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Maakohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajatest andis ainsana tõenduslikust seisukohast asjassepuutuvaid ütlusi tunnistaja S.R. . Ülejäänud tunnistajate ütlused puudutasid süüdistusest kaugemalseisvaid asjaolusid, mis kohtu seisukohalt ei omanud määravat tähtsust käesoleva asja lahendamisel. 14 Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastavalt

§ 56

lg-le 1 süüdistatavate karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuriteod, mille süüdistatavad toime panid, kahjustavad õigushüve, mis on suunatud rahvatervise kaitsele. Kõik süüdistatavad on süüdi tunnistatud suure koguse narkootilise aine käitlemises. Seetõttu on põhjendatud kõigi süüdistatavate karistamine reaalse vangistusega. V. Šatski on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, sh narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Kohus leidis, et V. Šatskit on põhjendatud toimepandu eest karistada

§ 183

lg 2 järgi sanktsiooni keskmises määras, s.o 3 aasta pikkuse vangistusega ning

§ 184

lg 2 järgi sanktsiooni alammäärast raskemalt, s.o 4 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. J. Korotki on varem kriminaalkaristatud 2-l korral, viimati organiseeritud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, mis tegeles narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Käesolevad kuriteoepisoodid on J. Korotki toime pannud katseajal. Kohus leidis, et J. Korotkit on põhjendatud toimepandu eest karistada

§ 183

lg 1 järgi sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 1 aasta pikkuse vangistusega ning

§ 184

lg 2 järgi sanktsiooni alammäärast raskemalt, s.o 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. H. Antsov on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esinenud, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu ajend. Arvestades tema keskset rolli koos A. Rjaboviga käesoleva asja kõige mahukamas süüdistuses, leidis kohus, et H. Antsovit on põhjendatud toimepandu eest karistada

§ 184lg 2 järgi alla sanktsiooni keskmise määra, s.o vangistusega 6 aastat.

Kohus tuvastas, et H. Antsovi tervislik seisund ei takista tal vangistuse kandmist. A. Rjabov on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esinenud, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu ajend. Arvestades tema keskset rolli koos Henrik Antsoviga käesoleva asja kõige mahukamas süüdistuses, leidis kohus, et A. Rjabovit on põhjendatud toimepandu eest karistada

§ 184lg 2 järgi alla sanktsiooni keskmise määra, s.o vangistusega 6 aastat.

V. Šipov on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Kuna V. Šipov tunnistati süüdi käesoleva asja kõige mahukamas süüdistusepisoodis, on põhjendatud teda toimepandu eest karistada

§ 184

lg 1 järgi alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 4 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. A. Nõgisto on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, sh Soome Vabariigis raske narkokuriteo toimepanemise eest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kuna A. Nõgisto tunnistati süüdi käesolevas asjas kõige mahukamas süüdistusepisoodis, mille pani toime katseajal, olles eelnevalt Tallinna Linnakohtu poolt 24.11.2005 karistatud samuti narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest, tuleb teda käesolevas asjas

§ 184

lg 2 järgi karistada sanktsiooni keskmise määra lähedal, s.o 7 aasta pikkuse vangistusega. Kohus leidis, et sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu 15 1. V. Šatski kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 19.11.2007 otsuse V. Šatskile karistuse mõistmise osas ning teha uue otsuse, millega mõista kaitsealusele kergem karistus. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt: 1) ei ole karistuse mõistmisel arvestatud

§ 56

lg-s 2 sätestatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu on mõistetud karistus põhjendamatult liiga karm. Nii kohtueelses menetluses kui ka kohtulikul uurimisel on kaitsealune algusest peale avaldanud põhjalikult ja usaldusväärselt kõik kuriteo toimepanemise asjaolud, mille tõttu oli võimalik lahendada KrMS §-s 306 sätestatud küsimused. Nimetatud asjaolu tuleb lugeda karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 tähenduses; 2) oli V.

Šatski osalus kuriteo toimepanemises väike, seisnedes ainult autojuhi rollis. Selles episoodis tuleb vähendada süüdistuse mahtu, sest esitatud süüdistuse kohaselt lisaks 68,94 grammi amfetamiini on kaitsealune tunnistatud süüdi 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablettide omandamise katses, kuigi kohus tuvastas, et ülalmärgitud 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr. 73 lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja; 3) rajaneb oletustele seisukoht, et kaitsealune ei olnud teadlik sellest, et ülalmärgitud tabletid ei ole narkootikumid. Kohus on jätnud tähelepanuta kaitsealuse ütlused selles osas, kus ta selgitab, et oli teadlik, et tabletid ei sisalda narkootilisi aineid, sest need olid väga odavad võrreldes narkootikumide hinnaga. Seetõttu on õiglane ja kooskõlas

§-s 56 sätestatuga vähendada V. Šatskile mõistetud karistust 3 aasta 5 kuu võrra. 2. J. Korotki kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 19.11.2007 otsuse J. Korotki süüdimõistmises

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi, karistuse osas

§ 183

lg 1 järgi ning sellest tulenevalt liitkaristuse ja lõpliku karistuse mõistmise osas, ning teha uue otsuse, millega J. Korotki mõista süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi õigeks ja mõista talle

§ 183lg 1 järgi kergem karistus.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt: 1) ei ole tõendatud J. Korotkile esitatud süüdistus

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi.

Kohus on põhjendamatult leitud, et kuna ballistikaekspertiisi kohaselt olid autost leitud õhupüstoli olulised osad ja detailid välisel vaatlusel terved, siis see annab tunnistust selle kohta, et süüdistatavad sõitsid Tallinnasse eesmärgiga omandada V. Stavratilt narkootikume ning õhupüstol oli neil kaasas turvakaalutlustel; 2) ei ole põhjendatud järeldus, et J. Korotki ütlused on vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed. Kohus on leidnud, et J. Korotki on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kust pärineb tema passi vahelt leitud amfetamiin. Kuigi eeluurimisel ütles J. Korotki, et leidis amfetamiini Atlantise põrandalt, selgitas ta kohtus, et andis selliseid ütlusi põhjusel, et ehmus ära; 3) ei kinnita asjaolu, et süüdistatavate telefonikõnedes räägiti „esimesest“ ja „teisest“, et nad pidasid klorofenüülpiperasiini tablette narkootiliseks aineks. Arvestades tablettidena hangitud klorofenüülpiperasiini nimetuse keerulisust, ei ole välistatud telefonikõnes väljendite „esimene“ ja „teine“ kasutamine lühiduse ja selguse tõttu. Asjaolu, et klorofenüülpiperasiini tabletid paigutati autos koos amfetamiiniga auto ukse sees asuva kõlari taha, ei tõenda samuti, et süüdistatavad pidasid tablette narkootiliseks aineks. Tabletid saadi pakendatult koos amfetamiiniga ning puudus vajadus neid koheselt pärast saamist autos eraldi paigutada. Seda enam, et sellises koguses mistahes tablettide hoidmine autos nähtaval kohal võib põhjustada ebatervet huvi kaaskodanike poolt nende tablettide vastu. 16 V. Šatski kinnitas kohtuistungil, et J. Korotki ei olnud teadlik tema Tallinnasse sõidu eemärgist. Samuti kinnitab V. Stavrati, et A. Rjabov oli teadlik sellest, et tema poolt hangitud tabletid ei sisalda narkootilist ainet. V. Šatski ja V. Stavrati ütlused kinnitavad A. Rjabovi ütlusi selle kohta, et ta teadlikult omandas klorofenüülpiperasiini (CPP) tablette ning asjaolu, et omandatavad tabletid ei sisalda narkootilist ainet, oli talle teada enne amfetamiini ja tablettide eest raha tasumist; 4) tuleks J. Korotkile mõista tunduvalt kergem karistus, kuna ta tunnistas oma süüd narkootilise aine hoidmises oma kodus ja andis ka vastavasisulisi ütlusi.

1. H. Antsovi kaitsjad paluvad tühistada Tartu Maakohtu 19.11.2007 otsuse H. Antsovi süüdimõistmise osas ja teha asjas uue, õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt: 1) on kriminaalmenetluslikust seisukohast lubamatu, kuidas kahtlustatavast S.R. st sai süüdistuse tunnistaja H. Antsovi vastu. S.R. tunnistajaks võtmisega rikutakse jämedalt H. Antsovi kaitseõigust, kuna tema suhtes luuakse kunstlikult süütõendeid, millega seoses H. Antsovil on raske oma kaitseõigust teostada. Tekib põhjendatud kahtlus, et S.R. on andnud ebaõigeid ütlusi selleks, et varjata enda tegelikke narkootiliste ainetega varustajaid ja samaaegselt kergendada enda vastutust eraldatud kriminaalasjas. Kõnealuses olukorras peab seaduse mõtte koheselt tõlgendama kõik kahtlused süüdistatava kasuks. Kuivõrd kohus seda ei teinud, on ebaõigesti kohaldamata jäetud KrMS § 7 lg 3; 2) on arusaamatu, kuidas kohus on jõudnud järeldusele, et S.R. antud ütlused on ühetaolised ja objektiivsed. Eeluurimisel on S.R. andnud ütlusi narkootiliste ainete ostmise kohta
2. a talvel. Samas on ta ka väitnud, et esimene kogus oli 50 tabletti
3. a talvel. Kohtuistungil 03.05.2007 muutis S.R. veelkord oma ütlusi nii narkootilise aine koguste ja nende käitlemise aja kohta. Istungil ta väitis, et ostis H. Antsovilt 3-4 tabletti ecstasy
4. a jaanuaris esimesel korral, edasi 50 tabletti, 100 tabletti ja viimasel korral 300 tabletti. Samuti erineb S.R. poolt eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustes H. Antsovilt väidetavalt omandatud pulbrilise aine kogus: eeluurimisel: kolmel korral, esimene kord 100 g., ühe korra 200 g. ja viimane kord 300 g. Kohtuistungil 03.05.2007: amfetamiini võtsin paaril korral 100 grammi korraga. Seega on S.R. võrreldes eeluurimise ütlusega väidetavalt H. Antsovilt omandatud ecstasy tablettide koguseid tunduvalt suurendanud ja pulbrilise narkootilise aine koguseid rohkem kui poole võrra vähendanud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A.K. ütlused kinnitavad aga seda, et ajal kui H. Antsov oli haiglas ja hiljem vahi alla võetud, sai tunnistaja
5. a ja
6. a S.R. lt narkootikume ja viimast korda ostis ta neid S.R. lt
7. a aprillis või mais. Kohtuotsuses toodud väide, et A. Käpa sai S.R. lt narkootikume üksnes
8. a ja seega tunnistaja ütlused ei ole asjassepuutuvad, on tunnistaja A. Käpa ütluste ekslik või tahtlik moonutamine; 3) on jäetud tähelepanuta, et
9. a jaanuaris-veebruaris viibis H. Antsov koos emaga Frankfurdis, mistõttu tal oli võimatu sellel ajal toime panna süüdistuses kirjeldatud tegusid ja S.R. ütlused ei vasta tegelikkusele. Samuti tuleb esitatud süüdistuse puhul arvestada, et H. Antsov oli
10. a kevadel kaks kuud tuberkuloosiravil haiglas; 4) on jäetud tähelepanuta, et viide pangakonto väljavõttele 700 krooni kohta, milles kajastub S.R. poolt 18.04.2006 tehtud ülekanne summas 700 krooni, mille kohta S.R. pidas võimalikuks, et tasus narkootikumide eest ka pangaülekandega, on saadud kriminaalmenetlusnormide rikkumise teel. Prokurör küsis Raidmalt „kas võib aru saada, et see raha on makstud narkootikumide eest?“, millele tunnistaja Raidma vastabki: „võimalik“. Tegemist on suunava küsimusega prokuröri esmasküsitluse käigus. KrMS § 288 lg 2 keelab otseselt esmasküsitlusel suunavate küsimuste esitamise. Seega ei ole selline suunatud vastus kriminaalasjas lubatav tõend. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-82-03 märkinud, et 17 kriminaalasjas võib üldjuhul narkootilise aine olemasolu tuvastada kõigi lubatud tõenditega. Kui aga teistest tõenditest ei piisa, võib narkootilise või psühhotroopsete ainete identifitseerimiseks ekspertiisi teostamine olla hädavajalik. Kui ei ole järgitud ristküsitluse reeglistikku ja on jäetud kõrvale süüdistava kohtus antud ütlused põhjendusega, et kohus lihtsalt eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi, siis kohtu selline tegevus on Riigikohtu otsuse nr 3-1-168-06 p 11 kohaselt käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes; 5) on arusaamatu, miks A. Rjabovi ja V. Šipovi ütlusi ei saa tõenditena kasutada. A. Nõgisto ja H. Antsovi ütlusi on peetud mitteusaldusväärseteks, kuid samas on neid kasutatud valikuliselt. Kohus on jätnud täielikult teiste kohtualuste H. Antsovi ütlustega haakuvad ütlused tähelepanuta. Süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi on muudetud süüdistatava H.

Antsovi ütlusi, lisades nendele meelevaldselt väite, et H. Antsov kinnitas ennast kuuluvat mingisugusesse organisatsiooni. H. Antsov ei ole kordagi kohtuistungil midagi taolist väitnud. Kohtuistungil 16.10.2007 andis H. Antsov ütlusi, et puutumus V. Šipovi ja A. Rjabovi väidetavalt toimepandud kuriteoepisoodiga seisneb temal üksnes selles, et sõitis oma perekonna autoga koos A. Rjaboviga Tartust Tallinnasse ja tagasi ning oli mõni minut V. Šipovi korteris. V. Šipovi ja A. Rjabovi vahelist venekeelset suhtlemist ja narkootikumi käitlemist ta näinud ei ole. Kohus on pidanud H. Antsovi ütlusi mitteusaldusväärseteks, kuid ei ole teinud midagi, et välja selgitada erinevate isikute ütluste omavahelisi vastuolusid ja põhjendamatult ning motiveerimatult on kohtuotsuses eelistatud ühtesid ütlusi teistele. Kaaskohtualune A. Rjabov välistas kohtulikul uurimisel täielikult H. Antsovi osaluse nimetatud episoodis. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta V. Šipovi poolt kohtuistungil antud ütlused selles, et tema nõudis ja A. Rjabov maksis kas

1. või
2. augustil süüdistuses viidatud 1 kg narkootilise aine eest 35 000 krooni, mille eest tema ostis narkootikume. Oluline tõend H. Antsovi osaluse kohta kuriteost on kohtu väitel see, et telefonikõnedes ei mainita kordagi riieteäri või riideid, mida poleks olnud põhjust varjata ning ka varjatud jälgimise ja läbiotsimisega ei tuvastatud süüdistatavate juures teksapükse. Jälitusprotokolli on kantud valik telefonikõnede salvestustest kohtueelse menetleja äranägemisel, mistõttu riieteäri puudutavad kõned või laused võivad olla protokollist välja jäänud. Varjatud jälgimise protokoll ei ole asjas usaldusväärne. J.P. poolt 18.12.2006 koostatud jälitusprotokoll sisaldab faktiliselt J.P. ütlusi, kuigi teda pole võimalik tunnistajana üle kuulata. Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärsetele ütlustele on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise; 6) on H. Antsovi puhul loetud raskendavaks asjaoluks omakasu, samas kui mõne teise (V. Šipov ja A. Nõgisto), kes samuti tunnistatakse süüdi narkootikumide ost-müügis puhul omakasu ei inkrimineeritud. On arusaamatu, milliste tõendite ja kriteeriumite põhjal on kohus omakasu motiivi tuvastanud.
3. A. Rjabovi kaitsja palub tühistada maakohtu 19.11.2007 otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, millega mõista A. Rjabov õigeks 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tableti omandamise katses ning vähendada A. Rjabovile mõistetud karistust. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt: 1) ei ole tõendatud A. Rjabovi poolt klorofenüülpiperasiini tablettide omandamisega

§ 26

järgi kvalifitseeritava narkootilise aine käitlemise kõlbmatu katse toimepanemine. Kohtu seisukohad nimetatud süüdistuse tõendatuse osas ei ole põhjendatud ja tuginevad oletustele, mistõttu kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, millega kaasnes põhjendamatu kohtuotsus. Riigikohus on oma 15.09.2003 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-89-03 märkinud, et süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda oletustele. 18 Asjaolu, et A. Rjabov teiste süüdistavatega rääkis telefonikõnedes „esimesest“ ja „teisest“, ei kinnita, et ta pidas klorofenüülpiperasiini tablette narkootiliseks aineks. Arvestades tablettidena hangitud klorofenüülpiperasiini nimetuse keerulisust, ei ole välistatud telefonikõnes väljendite „esimene“ ja „teine“ kasutamine lühiduse ja selguse tõttu. Asjaolu, et klorofenüülpiperasiini tabletid paigutati autos koos amfetamiiniga auto ukse sees asuva kõlari taha, ei tõendavat veel, et süüdistatavad pidasid tablette narkootiliseks aineks. V. Šatski kinnitas 12.06.2007 kohtuistungil, et A. Rjabov informeeris teda enne 11.08.2006 Tallinnasse sõitmist, et lisaks amfetamiinile tuleb ära tuua ka tabletid, mis ei ole narkootiline aine. Samuti kinnitab V. Stavrati, et A. Rjabov oli teadlik sellest, et tema poolt hangitud tabletid ei sisalda narkootilist ainet. V. Šatski ja V. Stavrati ütlused kinnitavad A. Rjabovi ütlusi selle kohta, et ta teadlikult omandas klorofenüülpiperasiini (CPP) tablette ning asjaolu, et omandatavad tabletid ei sisalda narkootilist ainet, oli talle teada enne amfetamiini ja tablettide eest raha tasumist. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et süüdistatavate sellised ütlused on paljasõnalised ja antud enda süüstvabastamise eesmärgil. Arvestades asjaolu, et V. Šatski vahistati 11.08.2006 ja A. Rjabovi telefonikõnesid kuulati salaja pealt ning kõigi vahi all viibivate süüdistatavate suhtes kohaldati suhtlemispiiranguid, puudus süüdistatavatel võimalus ütlusi omavahel kooskõlastada. Ütluste kokkulangevus on põhjendatav ainult süüdistatavate A. Rjabovi, V. Šatski ja V. Stavrati poolt tõeste ütluste andmisega; 2) ei ole tõendatud A. Rjabovi poolt suure koguse amfetamiini käitlemine grupis H. Antsoviga. Kohtu järeldus, et telefonikõned, milles räägiti rahasummadest ja raha üleandmisest, on seotud amfetamiini omandamisega, on meelevaldne. Nii H. Antsov kui A. Rjabov kinnitavad, et nendevahelised ärilised suhted piirdusid riiete ja autodega. Samuti kinnitavad mõlemad, et H. Antsov ei olnud teadlik A. Rjabovi Tallinnas käimise eesmärgist. H. Antsov sõitis koos A. Rjaboviga Tallinnasse ainult põhjusel, et ei usaldanud oma autot A. Rjabovi käsutusse. H. Antsov ei viibinud juures, kui V. Šipov andis amfetamiini üle A. Rjabovile. Seda kinnitavad kõik süüdistatavad. Samuti ei saa seda järeldada varjatud jälgimise protokollide põhjal. Nii A. Rjabov, H. Antsov kui ka V. Šipov kinnitavad, et A. Rjabov sai V. Šipovi poolt kaasa riided (valge kampsun ja teksad), millistest A. Rjabov hiljem autos pakkus H. Antsovile teksaseid. 3) on A. Rjabovile määratud karistus on liiga range, kuna ta on eelnevalt kriminaalkorras karistamata isik. 5. V. Šipovi kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 19.11.2007 otsuse V. Šipovile mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega mõista V. Šipovile kergem karistus. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei vasta V. Šipovile mõistetud karistus teo raskusele ja süü suurusele. Samuti ei ole karistus kooskõlas ka

§ 184

lg-s 1 sätestatud karistuse alammääraga (1 aasta) ja eksisteeriva kohtupraktikaga antud valdkonnas. Karistuse mõistmisel ei arvestatud narkootilise aine puhast kogust (400 grammi võrreldes 1 kilogrammiga süüdistuses) ega V. Šipovi puhtsüdamlikku kahetsust, mis on tema vastutust kergendavaks asjaoluks. 6. A. Nõgisto kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse A. Nõgisto süüdimõistmises

§ 184lg 2 p 2 järgi ja teha uue, õigeksmõistva otsuse.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on otsus motiveerimata, tugineb oletustele ja on deklaratiivne. Kohtuotsuse põhiosast ei selgu, milliste tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks süüteokoosseisu A. Nõgisto suhtes. Süüdistuse järgi seisneb A. Nõgisto süütekooseis järgmises:

1. a augustis narkootilise aine omandamine seni tuvastamata kohas ja viisil; 19 selle hoidmine enese juures; üleandmine V. Šipovile edasiandmise eesmärgil 15.08.2006 Tallinnas. Kirjeldatud süüteokoosseisu esinemise kohta ei esitanud süüdistus mingeid tõendeid ja kohtuotsuse põhiosa seda ei kajasta. Kohtuotsuse rajamine oletustele on süütuse presumptsiooni rikkumine, sest kohus järeldab ilma faktilist ja tõenduslikku olukorda puutumata, et „on ümberlükkamatult selge, et A. Nõgisto ei kohtunud V. Šipoviga muul eesmärgil, kui viimasele amfetamiini müümiseks“. Nimetatud väitele on üles ehitatud A. Nõgisto süüdimõistev otsus ja väitest endast selgub, et kohus loeb A. Nõgisto kohtumise V. Šipoviga piisavaks tõendama narkootilise aine omamist, hoidmist ja üleandmist. Rikutud on KrMS §-s 312 sätestatud kohtuotsuse põhiosa struktuuri, sest esitamata on tõendid, mille alusel loeb kohus tõendatuks A. Nõgisto poolt narkootilise aine omandamise, enda juures hoidmise ja edasiandmise. Kohus viitab küll telefonikõnedele ja järeldab, et kohtu arvates puudus V. Šipovil vältimatu vajadus G.S. võlga A. Nõgistole maksta, kuid nimetatud asjaolud ei osunda veel sellele, et A. Nõgisto oleks andnud V. Šipovile üle narkootilist ainet. Kohus, leides, et telefonikõned V. Šipoviga tõendavad A. Nõgisto osavõttu amfetamiini käitlemisest, oleks pidanud selgelt esitama, millised konkreetsed telefonikõnedes sisalduvad väljendid või sõnad viitavad narkootilise aine käitlemisele. Kohtualune V. Šipov ja jälitustoimingud ei kinnita amfetamiini saamist A. Nõgistolt. Teostatud DNA ekspertiisid ei kinnita samuti narkootilise aine andmist A. Nõgisto poolt V. Šipovile. A. Nõgisto ja V. Šipovi vaheliste telefonikõnede meelevaldne tõlgendamine ja telefonivestluse mittekriminaalset sisu kinnitavate tunnistajate ütluste mittearvestamine, viisid selgelt ebaseadusliku süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseni. Kohtunike siseveendumus saab kujuneda ainult tõendite hindamise, mitte oletuste tulemusel (KrMS § 61 lg 2). Rikutud on KrMS § 62 p-des 1 ja 3 sätestatud tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamise kohustust. A. Nõgistot süüdistati selles, et tema omandas
2. a augustis seni tuvastamata kohas ja viisil vähemalt 997,6 grammi amfetamiini s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidis seda enese juures ning andis selle edasimüügi eesmärgil 15.08.2006 Tallinnas V. Šipovile. Süüteo tõendamiseseme asjaolude – aja ja koha esile toomata jätmine viitab selgelt, et süüdistus ja kohus ei tea, mis kellaajal ja kus anti narkootiline aine üle V. Šipovile. Järelikult puudub selgus ka narkootilise aine üleandja osas. Nimetatud asjaolu seab aga selgelt kahtluse alla A. Nõgistole süüks arvatud kuriteosündmuse asetleidmise üldse. Arvestades asjaolu, et V. Šipov võis kasutada mitte ainult ühte telefoni, pole välistatud, et telefonikõned toimusid ka teiste isikutega ja narkootiline aine omandati mõnes muus linnas kui Tallinn ja mõnelt teiselt isikult. V. Šipovi ütlustest kohtuistungil selgus, et tema kuritegelik eeltegevus algas juba
3. või 10.08.2006, mil ta viis tuttavale narkootilise aine eest raha. Seega on amfetamiini eest tasutud juba enne 15.08.2006 ja puudub seos G.S. poolt antud raha tagastamise ja narkootilise aine vahel. Kõrvaldamata kahtlustega tuleb toimida vastavalt KrMS § 7 lg-le 3, need tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on andnud meelevaldse hinnangu A. Nõgisto ja V. Šipovi kohtumise motiividele ja jätnud täielikult tähelepanuta kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate G.S. , M.N. , M.N. , I.N. ja O.G. ütlused. Nimetatud tunnistajad kinnitasid, et A. Nõgisto ja V. Šipovi võisid kokku saada seaduslike toimingute tegemiseks. Kohus peab põhjendama, miks ta on osa tõendeid mitteusaldusväärseks tunnistanud (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-3-98). Maakohus ei ole põhistanud, miks tunnistajate ütlused ei kinnita asjaolu, et A. Nõgisto kohtus V. Šipoviga, et saada tagasi G.S. le antud raha. Kõrvaldamata kahtlused tõlgendati süüdistatava kahjuks. Samuti rikuti poolte võrdsuse ja võistlevuse põhimõtteid. A. Nõgistol puudus võimalus efektiivseks kaitseks, kuna süüdistus ei esitanud süüteo toimepanemise aega, kohta ega viisi. 20 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad esitatud apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör palus kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Samas prokurör loobus enda poolt varasemalt esitatud apellatsioonist. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud motiivide ja järeldustega süüdistatavate süüditunnistamisel, kuna otsuse koostamisel on järgitud vastavalt KrMS §-le 312 kohtuotsuse põhiosale esitatavaid nõudeid. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1 maakohtu motiive korrata, kuid lisab maakohtu motiveeringule täiendavalt mõningad omapoolsed põhjendused. Vastupidiselt osades apellatsioonides märgitule ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu otsuses kriminaalmenetlusnormide rikkumist. Ringkonnakohus ei nõustu mõnedes apellatsioonides sisalduva seisukohaga, et maakohtu otsus rajaneb oletustel ja ei sisalda vajalikku argumentatsiooni. Maakohtu otsuses esitatud motiveeritud süüstavate tõendite analüüs ei pea argumenteerima igat hüpoteetilist asjaolu, millised on püstitatud süüdistatavate ja kaitsjate kaitseversioonides ning millised asuvad üksteist kordama. Apellatsioonides käsitletakse põhimõtteliselt samu vastuväiteid süüdistustele, mis olid kaitseversioonide sisuks juba maakohtus. Maakohus on sellekohaseid ütlusi ja vastuväiteid otsuse motiveerivas põhiosas käsitlenud (6 kd tl 188-196) ja need põhistatult ümber lükanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tegemist on rahvatervisevastaste süütegude kriminaalasjaga, milliste süütegude osas ühiskonna tähelepanu Eesti Vabariigis järjest kasvab ning millede olemus ja süütegude toimepanijad on jätkuvalt riigi poolt hukkamõistetud. Käesoleval juhul ei ole tegemist lihtsakoeliste narkootilise aine omandajate-tarvitajatega, vaid süüdistustes märgitud narkootilise aine kogused võimaldavad järeldada aktiivset narkootilise ainega käitlemist, mille põhisisuks on narkootilise aine omandamine, edasiandmine ja vahendamine. Narkootikumidega seotud süüteo toimepanijad ei ole seda teinud lühiajalise hetkeemotsiooni mõjul, vaid kaalutletud otsusena. Käesoleva kriminaalasja süüdistuste tõendatuse ja tõendite hindamise puhul lähtub ringkonnakohus KrMS §-dest 60, 61, milledes sisalduva kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad, samuti asjaolu, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ringkonnakohus käsitleb maakohtu otsusele esitatud apellatsioone süüdistatavate osas vaidlustatud episoodide pinnalt, märkides, et paljuski on neis sisalduv kattuv. A. Rjabovi, V. Šatski ja J. Korotki poolt 11.08.2006 Tallinnas V. Stavratilt vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o suure koguse narkootilise aine omandamine ja 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tableti omandamise katse. 21 Nimetatud kuriteoepisoodis tunnistasid kaassüüdistatavad V. Stavrati, A. Rjabov ja V. Šatski oma süüd amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises, kuid väidavad et J. Korotki ei osalenud kuriteo toimepanemises ning 99 tableti näol oli nende teada tegemist antidepressandiga, mitte narkootilise ainega. J. Korotki kaitsja vaidlustas kaitsealuse süüdistuse koos A. Rjabovi ja V. Šatskiga 11.08.2006 Tallinnas V. Stavratilt 68,94 grammi amfetamiini omandamises, samuti 99 MDMA tableti omandamises, millises osas jäi süütegu lõpule viimata. Maakohus pidas õigustatult mitteusaldusväärseks süüdistatavate ütlusi selle kohta, et J. Korotki ei olnud autost leitud amfetamiiniga seotud. V. Šatski väitis maakohtus, et J. Korotki ei teadnud amfetamiini üleandmisest midagi, vaid tuli tema kutsel Tallinnasse kaasa ehitusobjekti vaatama, et otsustada, kas saab seal tööle hakata. J. Korotki väitel sõitis ta Tallinnasse selleks, et osta õhupüstoli katkise pideme jaoks osasid ja vaadata auto varuosade hindasid. Erinevad süüdistatavate taolised otsitud kaitseversioonide esitused kinnitavad nende sellesisulist mitteusaldusväärsust. Kriminaalasja materjalidest ei järeldu, et J. Korotki on nimetatud päeval ja ajal käinud Tallinnas ehitusel, samuti püstolile varuosasid ostmas. Maakohtus leidis tõendamist, et V. Šatski ja J. Korotki viibisid Tallinnas lühikest aega ning käisid üksnes V. Stavrati juures narkootilistel ainetel järel. Süüdistatavate ütluste mitteusaldusväärsust kinnitas asjaolu, et omavahel peetud telefonikõnedes ei mainitud kordagi väidetavat ehitusobjekti, kuigi seda asjaolu ei olnud põhjust varjata. Ballistikaekspertiisiakti kohaselt olid V. Šatski autost leitud õhupüstoli olulised osad ja detailid välisel vaatlusel terved. See asjaolu andis tunnistust sellest, et mõlemad süüdistatavad sõitsid Tallinnasse eesmärgiga omandada V. Stavratilt narkootikume ning õhupüssile vajaminevate osade hankimine on toodud ettekäändena, varjamaks õhupüssi kaasasoleku eesmärki turvakaalutlustel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et väheveenev on ka J. Korotki kaitseversioon, mille kohaselt ta leidis tema passi vahel läbiotsimisel olnud amfetamiinikoguse ööklubi Atlantise põrandalt. Vastavalt kahtlustatavana kinnipidamise protokollidele (2 kd tl 1-2, tl 69-70) peeti 11.08.2006 kell 21.15 V. Šatski ja J. Korotki kahtlustatavatena kinni Tallinn-Luhamaa maanteel Tartu maakonnas Tähtvere vallas teel Tartu poole. Pärast V. Šatski ja J. Korotki kahtlustatavatena kinnipidamist toimus selle sõiduauto VW Golf reg nr XXX läbiotsimine. Läbiotsimise protokolli kohaselt (2 kd tl 5-15) leiti autost kindalaeka all olevast panipaigast J. Korotki passi vahelt kaks minigrip kotti pulbrilise ainega, juhipoolse ukse sahtlist musta värvi rahakoti vahelt 3 minigrip kilekotti pulbrilise ainega, tagumise istme alt 80 tühja minigrip kilekotti mõõtmetes 8 x12 cm, sõiduauto keskkonsoolilt kaks minigrip kilekotti, juhi kõrvalistuja istme alt õhkpüstol, juhiukse kõlari katte eemaldamisel läbipaistvasse kilekotti pakendatult hele pulbriline aine ja sarnasesse läbipaistvasse kilekotti pakendatud 99 heledat tabletti päikese kujutisega. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr AN-977-06/4467 (2 kd tl 46-48) nähtub, et J. Korotki passi vahelt leitud pulber kahes minigrip kilekotis massiga kokku 0,78 g, musta rahakoti vahelt leitud pulber kolmes minigrip kilekotis massiga 1,08 g ja 0,41 g ning juhiukse kõlari katte alt leitud pulber massiga 66,67 g on amfetamiini sisaldav pulber, seega tegemist on narkootilise ainega. Kokku leiti V. Šatski autost puhast amfetamiini ca 22 grammi. Juhiukse kõlarikatte alt leitud 96 tabletti ja tabletitükid ning puru sisaldas klorofenüülpiperasiini, mis ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa I narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse. 22 Kriminaalasjas kogutud ja maakohtu otsuses analüüsitud tõendid lükkavad kaalukalt ümber apellatsioonis esitatud väite (sealhulgas V. Šatski ütlused maakohtus), et J. Korotki ei olnud teadlik kaassüüdistatava sõidu eesmärgist Tallinna. V. Šatski ja J. Korotki kasutuses olnud sõiduauto VW Golf reg nr XXX läbiotsimisel leiti ja võeti ära läbiotsimise protokollist (2 kd tl 5-15) nähtuvalt ka V. Šatski ja J. Korotki kasutuses olnud mobiiltelefonid, mille vaatlemisel tuvastati nende kasutuses olnud telefoninumbrid. V. Šatski telefonikõnede eristusest nr-le XXXXXXX (2 kd tl 114-115) nähtub, kuidas V. Šatski telefon on 11.08.2006 kuni kella 14.08-ni asunud Tartu telefonimastide levipiirkonnas , kell 16.10 on asunud Põltsamaal, kell 19.04 on asunud Lennujaamas st Tallinnas ja kell 20.17 Päinurmes, kell 20.29 uuesti Põltsamaal. Seega nähtub kõneeristusest, et V. Šatski ja J. Korotki liikusid enne nende narkootilise ainega kinnipidamist 11.08.2006 kell 21.15 Tartumaalt Tähtvere vallast Harju maakonda ja siis sealt tagasi Tartusse. Oluline on märkida, et jälitusprotokollide (1 kd tl 1-104) sisust nähtuvad muuhulgas A. Rjabovi telefonivestlused V. Stavrati ja V. Šatskiga, mis on oluliseks tõendiks nimetatud episoodi puhul. Jälitusprotokolli läbivad telefoninumbrid kattuvad süüdistatavate kinnipidamise järel nende käest võetud ja nende kasutuses tuvastatud telefoninumbritega. Jälitusprotokollis kajastatud süüdistatavate tegevuse mõistmiseks tuleb osutada V. Šatski ja A. Rjabovi vahelisele telefonivestlusele, mis toimus 11.08.2006 kell 13.
4. Selles vestluses kõigepealt A. Rjabov edastab V. Šatskile informatsiooni: „ Kuuled, sa võid juba välja sõita. Ja seesamune, ainult seal on nagu ilma mingite instrumentideta natuke madalam, jah, seal on lihtsalt vangla jaoks võetud. Vot. Kuid arvestage nagu, et see... võtavad?". Sellisest telefonivestlusest ei ole võimalik asja sisust mitteteadlikul isikul olulist mõista. Kuna V. Šatski ei saa samuti koheselt aru, siis V. Šatski küsib seejärel :"Mida?". Seejärel Rjabov seletab uuesti: „Ühesõnaga, seal on kas esimest või siis teist natuke vähem, seal, võib-olla viie jagu, kümne jagu, jah. Kuid arvestage kui tervet kogust, kõik, sest sealt sai poistele napsatud, noh. Või pean ma avatud tekstiga ütlema? " ( 2 kd tl 28). Telefonikõnes asetleidnud A. Rjabovi täiendavast selgitusest nähtub, et tegelikult A. Rjabov ei räägi mingitest instrumentidest ja asjas tähtsust omavat püütakse igati varjata. Vestluses osalejad kui narkootilise aine käitlemisega tegelejad mõistavad siiski üksteist millest jutt ja A. Rjabovi küsimusele:" Kas pean avatud tekstiga ütlema?"- vastab V. Šatski: „ Ei, ma sain kõigest aru.". Eelnevast järelduvalt seaduskuuleka ja eluliselt tavapärase käitumise korral puuduks süüdistatavatel vajadus varjata ja esitada mõistukõnena oma edasiantava teksti sisu. Rõhutada tuleb asjaolu, et kriminaalasjas kajastatud asjakohaste telefonikõnede tulemusel peeti V. Šatski ja J. Korotki 11.08.2006 õhtul kinni kui nad Tartusse tagasi pöördusid ja nende autost võeti ära suures koguses narkootilist ainet. Käesolevas kriminaalasjas salajase pealtkuulamisega fikseeritud telefonikõnelusi, sealhulgas süüdistatava J. Korotki osalust ja teadlikkust narkootilise aine olemasolust tuleb analüüsida ja hinnata kogumis teiste asjas kogutud tõenditega. V. Stavrati kasutuses olnud mobiiltelefoni nr 58108007 suhtes teostatud kõnedeeristuste protokollist, mis kajastab muuhulgas mobiilsidemaste, mille levipiirkonnas on telefonikõned tehtud, nähtub, et V. Stavrati viibis ajavahemikus 11.08.- 15.08.2006 Harjumaal Tallinnas või selle lähistel (1 kd tl 123-125). A. Rjabovi kasutuses olnud mobiiltelefoni nr XXXXXXX suhtes teostatud kõnedeeristuse protokollist, mis kajastab milliste mobiilsidemastide tööpiirkonnas A. Rjabov ise kõnede tegemise ajal viibis, nähtub, et A. Rjabov viibis V. Stavratiga suhtlemise ajal Tartus (2 kd tl 126-128). 23 Telefonikõnede salajasest pealtkuulamisest avaldub järgmise sisuga info. 11.08.2006 kell 11.07 helistab V. Šatski A. Rjabovile ja ütleb "Ma viskasin sulle... ". A. Rjabovi täpsustava küsimuse peale kinnitab V. Šatski: „Kõik viskasin." ja teeb ettepaneku, et: „Kuule proovi, et käiks täna ära?" ning lisab :„Mul ei ole enam midagi jäänud." A. Rjabov lubab seepeale: "Hea küll, ma katsun" (1 kd tl 21-22). Peaaegu kohe pärast kõnelust V. Šatskiga, kell 11.20 helistab A. Rjabov V. Stavratile ja räägib talle , et „ma siis helistasin talle" - nime A. Rjabov seejuures ei nimeta -, „et ta siin küsis, kas A. Rjabovil on võimalus, tal saab pisitasa otsa, nädalavahetus on ukse ees, tsipakene on veel jäänud, kuid kas saaks täna juurde lisada…“ . V. Stavrati vastab lühidalt:"Lisame". Seejärel A. Rjabov ja V. Stavrati täpsustavad, et jutt käib tänasest päevast ning A. Rjabov lubab seepeale raha poole tunni jooksul ära tuua. Hiljem lisab A. Rjabov veelkord, aga juba mitmuses ja mitmetes väljendites, „et neil on justkui veel jäänud, on otsa saamas, nad ei taha (jääda) tühjade kätega“. Vestluse lõpuks lubab V. Stavrati jääda ootama ja soovib, et A. Rjabov helistaks, kui on üle kandnud ( 1 kd tl 22-23). Pärast seda kõnet peaaegu kohe, kell 11.28 helistab A. Rjabov tagasi V. Šatskile (1 kd tl 2324) ja kinnitab, et ta on täna olemas ja lubab hiljem V. Šatskile helistada, mis kell on vaja välja sõita, ja pakub, et väljasõit on õhtu poole. V. Šatski kuuldes seda, kinnitab, et hakkab valmistuma väljasõiduks. Ligi tund aega hiljem, kell 12.31 helistab A. Rjabov V. Stavratile ja teatab, et ta kandis üle ja uurib kas võib juba välja sõitma hakata. Kuid V. Stavrati vastab, et peab enne kellegagi kokku saama. Kõne lõpus ütleb V. Stavrati „ …nii kui helistan, siis võivad nad julgelt välja sõita." ( 1 kd tl 24-25). Nende telefonikõnede sisuga sobituvad rahalised liikumised süüdistatavate kasutuses olnud pangakontodel. Nimelt kasutas A. Rjabov oma tuttava R.K. pangaarvet ja pangakaarti ja V. Stavrati oma elukaaslase E.G. pangaarvet. Tunnistaja M.K. maakohtus antud ütlustest nähtub, et A. Rjabov on tema poja R.K. sõber. R.K. viibib ise alates 2006 algusest Iirimaal. M.K. ütlustest nähtub, et enne Iirimaale sõitu andis tema poeg R.K. oma pangakaardi A. Rjabovi kätte ja ise seda pangaarvet ei kasutanud. V. Stavrati elukoha läbiotsimisel leiti Hansapanaga deebetkaart nr XXXXXXXXXXXXXXX (2 kd tl 172-174). Tunnistaja E.G. andis kohtus tunnistusi selle kohta, et ta on V. Stavrati elukaaslane, tal on Hansapangas konto, millele pääseb iseseisvalt ligi ka tema elukaaslane V. Stavrati ning R.K. ta ei tunne ning R.K. ei ole tema jaoks raha üle kandnud. Kell 13.03 helistab V. Stavrati uuesti A. Rjabovile ja teatab, et ta võtab sellest kaubast (mida ühegi nimetuse ega nimisõnaga kordagi ei nimeta) silma järgi mingi osa ja saadab vanglasse. Koheselt, kell on ikka veel 13.03, helistab A. Rjabov V. Šatskile ja ütleb, et too võib välja sõita ning seletab V. Šatskile, et tervet kogust ei ole, sest sealt on poistele napsatud (1 kd tl 27-28). Seejärel kell 14.07 helistab V. Stavrati A. Rjabovile tagasi ning ütleb, et ei hakanud ise kokku lugema mis seal ja kuidas ning A. Rjabov lubab: „ Nad loevad ise üle, ütlevad mulle." V. Stavrati soovib, et ka talle teada antaks, sest ta väljendab mitteusaldavat teatud isikuid, kelle kohta V. Stavrati ütleb ainult „nemad", sest neil jääb alati midagi toomisega puudu. A. Rjabov kordab, et:" Ma ütlen neile, et nad loeksid üle kõik need instrumendid, palju seal kokku on ." Seejärel järgmisel minutil juba helistab A. Rjabov V. Šatskile ning ütleb: „Lugege täpselt üle mida kui palju on ning helista mulle kohe ja ütle." Kell 16.09 helistab A. Rjabov taas V. Šatskile, et küsida, „kuidas on.“ Jälitusprotokollist, mis kajastab V. Šatski telefonikõneeristust, nähtuvalt asub V. Šatski sel ajal Põltsamaa kandis. V. Šatski avaldab telefonis arvamust, et umbes pooleteise tunni pärast on kõik selge. Kell 19.03 helistab A. 24 Rjabov uuesti V. Šatskile ja uurib, milles asi. Nüüd ütleb V. Šatski, et kõik on korras, kuigi üle lugeda pole veel jõudnud ja arvab, et pooleteise tunni pärast on Tartus tagasi. Selle kõne ajal on V. Šatski lennujaama mobiilsidemasti levipiirkonnas st alles Tallinnas või selle lähistel. Kell 20.28 uurib V. Stavrati kas erinevus saadi teada. A. Rjabov selgitab, et nad on teel, ei taha peatust teha ja kui kohale jõuavad siis. Koheselt kell 20.29 uurib A. Rjabov V. Šatskilt, mis kell nad kohale jõuavad ja V. Šatski arvab, et tunnikese pärast ( 1 kd tl 29-34). Nagu eelpool nimetatud, kell 21.15 peeti V. Šatski koos J. Korotkiga politsei poolt kinni. Sellele järgnevalt katkeb telefonisuhtluse võimalus A. Rjabovi ja V. Šatski vahel. Sellest alates ilmnevad vabaduses olevatel narkootilise aine käitlejatel esimesed kõrgendatud märgid rahutusest ja ohust olla tabatud õiguskaitseorganite poolt. Kell 21.22 helistab V. Stavrati A. Rjabovile. A. Rjabov hakkab kohe seletama, et ta ei saanud inimest telefoni teel kätte, et on võimalik, et viivitab tee peal. A. Rjabov seletab edasi, et „Need samad kutid nad peaksid siia jõudma raha mulle andma." Edasi on juttu rahast ja on aru saada, et V. Stavrati tahab, et A. Rjabov veel raha üle kannaks, sest tegemist ei ole enam V. Stavrati rahaga. A. Rjabov helistab peaaegu kohe tagasi ja ütleb, et tal on praegu käes tuhat. Kell 22.05 teatab A. Rjabov, et kandis tuhat üle ja ülejäänu saadab järgmise päeva lõunaks. Edasi teatab A. Rjabov, et reisijad ei ole veel kohale jõudnud, „kurat teab kus ringi sõidavad ja kui järgmine kord veel selline asi juhtub…,“ siis lubab A. Rjabov trahve peale panna, sest nad ei saa heaga aru. V. Stavrati helistab ise A. Rjabovile tagasi ning lõpuks lepivad nad kokku, et helistavad uuesti järgmise päeva lõuna paiku (1 kd tl 35-38). Kell 22.51 saadab A. Rjabov V. Šatski telefonile tekstisõnumi. V. Šatski telefoni Nokia 6610 vaatlusprotokollist (2 kd tl 25-26) nähtuvalt on sõnumi sisuks: „Vitja helista kiiresti Tolikule". Seoses V. Šatski ja J. Korotki kinnipidamisega politseitöötajate poolt on ümberlükkamatult selge, et „nemad", kellest V. Stavrati ja A. Rjabov omavahel räägivad, ongi J. Korotki ja V. Šatski. Järgnevatel päevadel pärast V. Šatski ja J. Korotki kinnivõtmist teevad A. Rjabov ja V. Stavrati omavahel veel mitmeid telefonikõnesid (1 kd tl 42, 43-44, 45-47,47-49), milles arutavad nimesid nimetamata kuhu „nad" ehk J. Korotki ja V. Šatski võisid kaduda, mitmel korral tuleb jutuks ka see võimalus, et politsei on nad kinni võtnud. Telefonikõnedest nähtuvalt on nad väga huvitatud J. Korotki ja V. Šatski ülesleidmisest. Muuhulgas hoiatab V. Stavrati A. Rjabovit „ Ma pean silmas, et ära sa koju ka nii väga torma, võib olla neid mendid….“ Kõneeristuste sisu lükkab seega ümber J. Korotki osas esitatud kaitseversioonid justkui käidi Tallinnas ehitusobjekte üle vaatamas või muud legaalset tegevust või äri ajamas. Seaduskuuleka tegevuse korral poleks põhjust kahtlustada, et politsei võib olla need inimesed kinni võtnud. Ühel korral, 12.08.06 kell 21.34 pakub V. Stavrati välja variandi: „ Aga vahest võtsid liiga palju sisse, lahkusid igaveseks?" (1 kd tl 43-44), milline tekst viitab seosele narkootiliste ainetega. Nendest kõnedest nähtuvalt on V. Stavrati ja A. Rjabov teadlikud, et Tallinnas narkootikumi järel käis kaks inimest, mitte V. Šatski üksi. Seega on alusetu apellatsioonis märgitu, et J. Korotki ei olnud autost leitud amfetamiiniga seotud. Maakohus on juba käsitlenud kaassüüdistatavate ütlusi, mille kohaselt ei olnud J. Korotkil nimetatud amfetamiinikogusega puutumust ja põhjendatult pidanud neid mitteusaldusväärseks. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatavate (sealhulgas J. Korotki) süü põhjendatult tõendamist leidnud. A. Rjabov oli isikuks, kes omas kontakti V. Stavratiga, kellelt oli võimalik narkootilist ainet hankida ning V. Stavrati oli isikuks, kes omandas ja andis narkootilise aine edasi Tartusse toomiseks. A. Rjabov tegustes grupis koos V. Šatski ja J. Korotkiga, mida näitab see, et A. Rjabov korraldas telefoni teel narkootikumi saamise V. Stavratilt, koos 25 V. Šatskiga tasusid nad raha narkootilise aine eest ning A. Rjabovi ülesandel läks V. Šatski koos J. Korotkiga ainele järele. Süüdistatavate väited selle kohta, et J. Korotki ei teadnud narkootikumide omandamisest ja veost midagi, ei haaku A. Rjabovi - V. Šatski ja A. Rjabovi - V. Stavrati vaheliste telefonivestlustega, millest nähtub, et erinevalt sellest, mis A. Rjabov ja V. Stavrati maakohtus väitsid, olid nad teadlikud, et narkootikumide järele sõidab kaks inimest, sest vestluses räägiti Tallinnasse sõitjatest pidevalt mitmuses, kasutades sellekohaseid väljendeid: „millal te sõitma hakkate“; „ütle neile, et nad loeksid üle“, „kui kaugel nad on“, „kuhu nad kadusid". Seega on alusetud apellatsiooni väited J. Korotkit distantseerida nimetatud narkootilise aine käitlemise episoodist ja ei ole õiged süüdistatavate ütlused, et V. Šatski kutsus J. Korotki lihtsalt niisama ilma A. Rjabovi teadmata kaasa ja J. Korotki sõitis kaasa selleks, et „õhupüssi lasta parandada või õhupüssi varuosi hankida.“ Telefonikõnelustest ja V. Šatski telefonikõnede eristustest, mille kaudu on teada, kus ta telefonikõnede tegemise ajal asus, nähtub ka, et V. Šatski ja J. Korotki viibisid Tallinnas lühikest aega. Maakohus on juba käsitlenud ja kummutanud ka kaassüüdistatavate ja J. Korotki kaitseversioonina esitatud ütlusi, millede kohaselt oli J. Korotki Tallinnasse sõidu eesmärk ehitusobjekti vaadata, kus saab tööle hakata, samuti õhupüstoli katkise pideme jaoks osade hankimine ning autode varuosade hindade vaatamine. Ringkonnakohus leiab, et selliste väheveenvate kaitseversioonide rohkuse juures on ka oluline neid ümberlükkav asjaolu, et V. Šatski ja J. Korotki viibisid Tallinnas sedavõrd hilisel (töövälisel) ajal ja lühikest aega ning J. Korotkil ei olnud füüsiliselt ja ajaliselt võimalust eelnimetatud legaalseteks tegevusteks. Maakohus on juba analüüsinud ka asjaolu, et süüdistatavate telefonikõneluste ajal ei mainita ehitusobjekte, samuti, et ballistikaekspertiisi kohaselt olid õhupüstoli detailid välisel vaatlusel terved. Maakohtu tõendeid analüüsivast käsitlusest tulenevalt on õigustatult ümber lükatud J. Korotki väide, et ta ei teadnud, millist ainet sisaldas pakk, mille V. Šatski autoukse sisse peitis. J. Korotki maakohtus antud ütlustest nähtuvalt ta ei tea, kus saaks Tallinnas õhupüssi parandada või õhupüssi varuosi hankida. Seega ei haaku tema käitumine tema poolt väidetud Tallinna sõidu eesmärgiga. V. Šatski ja J. Korotki sõiduki läbiotsimise protokolli kohaselt (2 kd tl 5-15) leiti õhkpüstol juhi kõrvalistuja istme alt so kohast, kus see oli küll varjatud, kuid, kust samas oli see võimalik igal hetkel kasutuseks välja võtta. Püstoli kaasavõtmise eesmärki on asjakohaselt käsitlenud juba maakohus. J. Korotki süüd grupis koos V. Šatski ja A. Rjaboviga kuriteo toimepanemises näitab ka see, et J. Korotkil oli endal soov saada narkootikume. V. Stavrati küsimusest A. Rjabovile pärast V. Šatski ja J. Korotki kinnipidamist, et „vahest nad võtsid liiga palju sisse ja lahkusid igaveseks“ nähtub, et talle oli täiesti aktsepteeritav või vähemalt võimalik see, et V. Šatski ja J. Korotki võtavad osa omandatud ainest endale. V. Šatski ja J. Korotki sõiduki läbiotsimise tulemused kinnitasidki seda võimalust, sest osa omandatud amfetamiinist oli pakendatud ümber väiksematesse minigrip kottidesse ja 2 kotti asus J. Korotki passi vahel ja kolm kotti juhiukse sahtlis rahakoti vahel (2 kd tl 5-15). J. Korotki passi vahelt leitud amfetamiinikottidelt leiti DNA ekspertiisiakti kohaselt J. Korotki DNA-d (2 kd tl 54). Seega oli J. Korotki ise need amfetamiinipakendid oma passi vahele pannud. J. Korotki passi vahelt leitud amfetamiin oli pakendatud minigrip kilekottidesse, mis kuulusid trassoloogia ekspertiisiakti nr TR-101-06/4468 kohaselt samasse partiisse A. Šatski ja J. Korotki auto tagaistme alt leitud 80 kilekotiga (2 kd lk 58-61). 26 Süüdistatavad on eitanud oma osalust 99 (MDMA) tableti omandamise katses ja apellatsioonides (V. Šatski, A. Rjabov, J. Korotki) on see vaidlustatud. Maakohtu istungi toimumise ajaks asusid süüdistatavad esitama väheveenvat ja eluliselt mitteusutavat kaitseversiooni, mille kohaselt V. Šatski kinnitas 12.06.2007 kohtuistungil, et A. Rjabov informeeris teda enne 11.08.2006 Tallinnasse sõitmist, et lisaks amfetamiinile tuleb ära tuua ka tabletid, mis ei ole narkootiline aine. Samuti kinnitas V. Stavrati, et A. Rjabov oli teadlik sellest, et tema poolt hangitud tabletid ei sisalda narkootilist ainet. V. Šatski ja V. Stavrati ütlused väidetavalt kinnitavad A. Rjabovi ütlusi selle kohta, et ta teadlikult omandas klorofenüülpiperasiini (CPP) tablette ning asjaolu, et omandatavad tabletid ei sisalda narkootilist ainet, oli talle teada enne amfetamiini ja tablettide eest raha tasumist. Väheveenev on siinkohal A. Rjabovi kaitsja apellatsioonis märgitu, et arvestades asjaolu, et V. Šatski vahistati 11.08.2006 ja A. Rjabovi telefonikõnesid kuulati salaja pealt ning kõigi vahi all viibivate süüdistatavate suhtes kohaldati suhtlemispiiranguid, siis puudus süüdistatavatel igasugune võimalus ütlusi omavahel kooskõlastada. Süüdistatavad asusid seega alles kohtus väitma, et nende teada ei olnud 99 tableti näol tegemist narkootilise ainega. Miks nad juba kohtueelsel uurimisel seda olulist ennastõigustavat asjaolu ei esitanud, polegi nad osanud veenvalt seletada. Samas oleks eluliselt usutav, et süüdistatuna narkootilise aine omandamises, avaldavad süüdistatavad alusetu süüdistuse korral koheselt informatsiooni, et tegemist ei ole narkootilise ainega. Samuti ei nähtu mobiiltelefonide salajaste pealtkuulamiste salvestiste sisust kuigivõrd asjaolu, et süüdistatavad teadsid nagu olnuks tegemist mittenarkootilise ainega. Märkimisväärne on kindlasti asjaolu, et kui väidetavalt süüdistatavate teada oli tegemist legaalse ravimiga, siis pole mõistlikku selgitust, miks oli seda vaja tuvastatud kujul sõiduki sisemusse peita. A. Rjabovi kaitsja apellatsiooni kohaselt väidetakse, et A. Rjabov oli juba 99 tabletti vastu võttes teadlik, et tegemist on antidepressandiga. Samas aga kinnitavad olemasolevad tõendid, et süüdistatavad tegutsesid kindlas teadmises, et tegemist on narkootilise ainega. Jälitusprotokoll telefonikõnede salajase pealtkuulamise kohta kajastab süüdistatavate A. Rjabovi ja V. Stavrati ning V. Stavrati ja V. Šatski omavahelisi kõnesid alates toimingu alustamisest 07.08.
5. Kõnede hulgas pole viiteid sellele, et A. Rjabov telliks endale antidepressante, mida püütakse väita katseversioonina. Telefonikõnedes kõneldakse nn. „esimesest" ja „teisest", nimetamata otse, millega on tegemist. V. Šatski sõiduki läbiotsimisel leiti nii pulbrilist ainet kui tablette. Seega leiti kahte erinevat liiki ainet, mis sobitub omavahelisse konteksti telefonikõnedes asetleidnud konspiratiivse sõnastusega. Telefonikõnede pidajad püüdsid varjata edasiantava info tegelikku sisu. Kui oleks juttu olnud süüdistatavatele teadaolevalt legaalsetest tablettidest (mida väidetakse apellatsioonide kaitseversioonides), poleks olnud mingit eluliselt usutuvat mõistlikku põhjendust selle nimetuse varjamiseks ja audentse terminoloogia kasutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate süülist käitumist tuleb hinnata lisaks telefonikõnede sisule ka reaalse tegevuse (tablettide peitmine auto sisemusse) läbi. V. Šatski sõiduki läbiotsimisel tuvastati, et nii pulbiline aine kui tabletid olid hoolikalt peidetud autoukse sisse kõlarikatte taha. On üldteada asjaolu, et peita on vaja kõrvaliste isikute (sealhulgas politseitöötajate) eest ebaseaduslikke esemeid või aineid, mille leidmine õiguskaitse organite töötajate poolt toob kaasa üldreeglina karistuse. 27 Käesoleval juhul saab süüdistatavate kuriteo toimepanemise subjektiivse külje kohta teha järeldusi toimepandud teo objektiivse külje kaudu, hinnates teo objektiivset külge iseloomustavaid tõendeid. V. Stavrati ja A. Rjabov, kellest üks need tabletid müüs ja teine tellis, samuti ka V. Šatski ja J. Korotki, kes tablettidele järel käisid – reaalsest tegevusest nähtub teadmine, et tegemist on keelatud ainetega, mille käitlemine on ebaseaduslik ja toob kaasa kriminaalkaristuse. Kõigi nimetatud isikute tahtlus oli suunatud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikule käitlemisele. See, et tablettide näol oli narkootilise aine ekspertiisi akti kohaselt tegelikult tegemist ainega, mis ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa I narkootiliste ega psühhotroopsete ainete nimekirjadesse, polnud süüdistatavatele teada, sest nende objektiivne käitumine ei vasta sellisele teadmisele. Maakohus tuvastas õieti, et tablettide osas on V. Stavrati, A. Rjabov, V. Šatski ja J. Korotki pannud toime

§-s 26 sätestatud kuriteo kõlbmatu katse, sest nende tahtlus oli suunatud kuriteo toimepanemisele ja nad tegid kõik endast oleneva, et toime panna kuritegu.

§ 26lg 1 kohaselt on kõlbmatu süüteokatse, mida ei saa objektiivselt lõpuni viia.

Tegemist oli eksimusega, kus süüdistatavad kujutasid endale ette olukorda, mis oma objektiivse olemasolu (narkootilise aine sisaldumine) korral muudaks nende teo karistatavaks. Kuna tablettidega paralleelselt käitlesid süüdistatavad ka amfetamiini ja selles osas viidi kuritegu täide, siis on õigustatult jäetud kuriteo katse eraldi kvalifitseerimata. H. Antsovi süüdistus selles, et tema omandas ebaseaduslikult ajavahemikus 2005.a talvest kuni 2006.a juunini korduvalt, seni tuvastamata kohas ja viisil suures koguses amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette, andes neid nimetatud ajavahemikul korduvalt S.R. le. Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava kaitsjate väitega, et S.R. ülekuulamisel ja ristküsitlusel rikuti maakohtus menetlusnorme. KrMS § 66 lg 2 kohaselt kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik. Käesolevas asjas S.R. ei oma kahtlustatava või süüdistatava staatust ja tema osas on materjalid eraldatud. Seega oli maakohtul õigus S.R. tunnistajana käesolevas kriminaalasjas üle kuulata kui ta nõustus ütlusi andma. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et tunnistaja S.R. ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda ning ta kinnitas oma sellekohaste ütluste detailset sisu maakohtus. Kaitseversioonina apellatsioonis esitatud väited tunnistaja S.R. isiku ja tema ütluste mitteusaldusväärsusest on otsitud ja väheveenvad. Tunnistaja S.R. osas maakohtus teostatud ristküsitluse järgselt järeldas maakohus põhjendatult tema ütluste usaldusväärsuse. Tunnistaja S.R. ütlustest nähtub, et ta tundis H. Antsovit 4-5 aastat ühise sõbra kaudu ning sai temalt 4-5 korda amfetamiini ja ecstasy tablette. Tunnistaja ütluste kohaselt nad H. Antsoviga eriti tihedalt omavahel ei suhelnud, kuid ta sai korduvalt H. Antsovilt narkootilist ainet. S.R. ütluste järgi esimest korda sai ta H. Antsovilt narkootikume

1. aasta jaanuaris või veebruaris, mil sai 3-4 MDMA tabletti, seejärel sai tunnistaja H. Antsovilt ühel korral 50 tabletti, ühel korral 100 tabletti ja ühel korral 300 tabletti, peale selle sai S.R. H. Antsovilt veel kahel korral 100 grammi kaupa amfetamiini. Maakohus vähendas H. Antsovi poolt S. R. üle antud narkootilise aine kogust võrreldes süüdistuses märgituga ja tunnistas H. Antsovi süüdi erinevatel kordadel 3-4 MDMA tableti, 50 MDMA tableti, 100 MDMA tableti ja 300 MDMA tableti ning kahel korral 100 grammi, 28 kokku 200 grammi amfetamiini ebaseaduslikus omandamises ja edasiandmises. so suures koguses. Tunnistaja S.R. kirjeldas maakohtus detailselt tehiolusid kuidas narkootikumide ostmine H. Antsovilt toimus (helistamine, kokkusaamise asjaolud ja kus, narkootilise aine eest tasumise kord ja viis, hind, narkootilise aine pakendusviis jne.). Tunnistaja S.R. ütlustega selle kohta, et narkootikumide tellimine H. Antsovilt toimus telefoni teel, haakub ka S.R. ja H. Antsovi kasutuses olnud mobiiltelefonidega seotud tõenduslik materjal. Nii S.R. kui H. Antsovi kasutuses olnud mobiiltelefonidesse on salvestatud vastastikused kontaktnumbrid, mis nähtub nii S.R. kui ka H. Antsovi kasutuses olnud mobiiltelefonide vaatlusprotokollidest (2 kd tl 207-209, 210-213, 214-217, 104-105). Telefonidest leitud andmed kinnitavad telefonisuhtluse toimumist S.R. ja H. Antsovi vahel. Kaitseversioonina on H. Antsov eitanud S.R. seonduvat süüdistust ja väidab lihtsakoeliselt, et S.R. valetab, sest nende suhted S.R. ei olnud head ja S.R. ütlused narkootikumide saamise kohta H. Antsovilt on tingitud vihavaenust, samuti mainitakse võimalikku kättemaksu. Milles seisnes aga S.R. vaenulik suhtumine H. Antsovi suhtes ja millest väidetav S.R. viha on ajendatud, polegi H. Antsov osanud oma kohtutes antud ütlustes konkretiseerida. Süüdistatava telefonikõneluste salajase pealtkuulamise käigus on fikseeritud ka telefonikõne S.R. ga, kus S.R. helistab 09.08.2006 kell 18.15 H. Antsovile (1 kd tl 15-16). Seejuures on nende suhtlustoon rahulik ja sõbralik, ning telefonikõnest ei nähtu kuidagi, et areneks pingeline või konfliktne kõne selle detailides, mis peaks olema asjakohane omavahel tülis olevatele isikutele, kuid mida püüab kaitseversioonina esitada H. Antsov. H. Antsov selgitas maakohtus vastuväitena süüdistusele, et telefonikõned S.R. toimusid seetõttu, et S.R. ostis temalt riideid. H. Antsovi ütlused väidetavast riideärist on jäänud seejuures ebamääraseks. Nii pole süüdistatav osanud maakohtus täpsemalt selgitada riideäri asjaolusid S.R. ning konkretiseerida, kelle käest ta riideid sai. Üldsõnalises vastuses pole fakte mille õigsust oleks võimalik kontrollida. Seetõttu on põhjendatud alus järeldada, et see on H. Antsovi väljamõeldud kaitseversioon, et selgitada oma suhtlemist S.R. ga. Maakohus tegi kohtuliku uurimise tulemusel põhjendatult järelduse, et H. Antsovi ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb tõendite hulgast välja jätta. Kriminaalasja tõendite kogumit hinnates süvendab tunnistaja S.R. ütluste usaldusväärsust veelgi asjaolu, et hilisemalt (augustis 2006) tabatakse H. Antsov suure koguse narkootilise aine käitlemisel. Samuti peetakse kaitseversioonina alusetult võimalikuks, et S.R. rõõnab H.Antsovit, sest mingeid usaldusväärseid sellekohaseid tõendeid kriminaalasjas ei sisaldu. Kaitsja heidab süüdistusele ette ka asjaolu, et süüdistus ei sisalda konkreetseid kuupäevalisi tõendeid, millal H. Antsovi poolt narkootilist ainet üle anti. Ringkonnakohus leiab, et ajafaktori toimes ei asetu narkootilise aine üleandmine kahtluse alla ka siis kui pole teada selle täpne kuupäev. Käesoleval juhul on tunnistaja antud ütluste põhjal oluline, et on usaldusväärselt teada lühiajaliselt periood, millal see toimus. Samuti seadvat süüdistuse kahtluse alla asjaolu, et pole väidetavat narkootilist ainet ära võetud ja pole täpselt teada millise ainega oli tegemist. Ringkonnakohus leiab, et kuna H. Antsov müüs S. R. narkootilist ainet korduvalt ja suuremates kogustes (MDMA tabletid kuni 300 tabletti, 200 grammi amfetamiini), siis on maakohus H. Antsovi süüditunnistamisel õieti tuvastanud, et tegemist oli narkootilise ainega selle soovitud toimes ja nimetuses, muidu oleks narkootilise aine tarbijate sihtgrupp ilmselt avaldanud rahulolematust aine koostise osas S.R. kaudu ka H. Antsovile ja S.R. poleks esitanud H. Antsovile järjest uusi tellimusi. 29 Ringkonnakohus nõustub siinkohal seisukohaga, et kriminaalasjas võib üldjuhul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega. Ringkonnakohus peab väheveenvaks ka apellatsiooni väidet, et H. Antsov ei saanud S.R. poolt kirjeldatud tegevust toime panna, kuna viibis märtsist-maini 2006 tuberkoloosiravil. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta esimesel korral jaanuaris-veebruaris 2006 süüdistatavalt 3-4 tabletti, hiljem aga suuremaid koguseid. Ringkonnakohus märgib, et tuberkoloosiravi ei toimunud kinnises raviasutuses ja H. Antsovil oli võimalus vabalt kontakteeruda välismaailmaga telefoni teel, samuti vajadusel raviasutusest lahkuda. A. Nõgisto, V. Šipovi, A. Rjabovi ja H. Antsovi poolt 997,6 grammi amfetamiini, s.o suure koguse narkootilise aine käitlemine
2. a augustis. Nimetatud narkootilise aine käitlemise episoodi puhul, sarnaselt eelkäsitletud 11.08.2006 episoodiga, on oluliseks tõendiks jälitustoiminguna telefonikõnede salajane pealtkuulamine, millede sisust avaldub ilmekalt narkootilise aine käitlemiseks vajalik asjaajamine ja omavaheline kooskõlastamine, samuti asjaolu, et süüdistatavatest asjaosalised ei räägi toimuvast avameelselt, kasutades seejuures mitmesuguseid neile teadaolevaid märgusõnalisi termineid. mis tekitavad kõnedes tihtipeale arusaamatusi ka neis endis. Süüdistatavad A. Nõgisto ja H. Antsov on valinud nimetatud süüdistuses narkootilise aine käitlemise osas süü eitamise taktika. A. Nõgisto, V. Šipovi, A. Rjabovi ja H. Antsovi ütlustes sisalduv väide, et Tallinnast Lõuna-Eestisse toodud narkootilise aine (amfetamiini) käitlemisega olid seotud ainult V. Šipov ja A. Rjabov ei ole tõsiseltvõetav ning põhjendatult juba maakohtus loetud mitteusaldusväärseks. Süüdistatav A. Nõgisto on kaitseversioonina väitnud, et V. Šipoviga suhtlemine toimus üksnes seepärast, et V. Šipovi kaudu toimus ühe võla tagastamine A. Nõgistole. Nimelt pidi G.S. (varasema perekonnanimega A. ) tagastama A. Nõgistole autoostuks mõeldud ettemaksu 25 000 krooni ja kuna G.S. e. Gera läks ise Venemaale, pidi V. Šipov, kes omakorda oli võlgu Gerale maksma selle raha A. Nõgistole. Telefonikõned V. Šipoviga on A. Nõgisto ütluste kohaselt tehtud üksnes seoses selle võla tagastamisega. V. Šipov kinnitas maakohtus, et tema andis amfetamiini A. Rjabovile, kuid ise sai selle amfetamiini isikult, kes ei ole A. Nõgisto ja kelle nime ta ei avalda. Ringkonnakohtus avaldas V. Šipov menetlusosaliste jaoks üllatuslikult, et ta teatab isiku nime, kellelt ta omandas amfetamiini Tallinnas ja nimetas selleks isikuks Andres Sireli. Ta pakkus selle isiku vanuseks 35 aastat ja elukohaks Õismäe Tallinnas. Rahvastikuregistri andmetel on Eesti Vabariigis viis isikut nimega A.S. . Nendest 1973 aastal sündinud ja vanuse pooles sobiv A.S. on 2007 aastal surnud ja ülejäänud A.S. (sünniaastatega 1962, 1964, 1980, 1993) elavad Harjumaal ja Tallinnas. Süüdistatav V. Šipov ei osanud kohtule seejuures veenvalt põhjendada, millistel asjaoludel pidas ta vajalikuks alles ligi 2 aastat pärast kriminaalmenetluse algust avaldada isiku (A.S. ) nime, kellelt ta väidetavalt omandas amfetamiini ja seetõttu ei saa tema sellekohaseid väiteid pidada usaldusväärseteks. Küll peab ringkonnakohus aga tõenäoliseks, et A. Sireli isiku nimetamisega, kelledest 1973 sündinud isik on hiljuti surnud ja keda pole võimalik küsitleda, püütakse V. Šipovi abiga hajutada kahtlust ja süüd A. Nõgisto isikult kui kaassüüdistatavalt. 30 Süüdistatav A. Rjabov on kaassüüdistatava H. Antsovi kaitseversiooni kinnitamise nimel väitnud, et tema on süüdistuses märgitud amfetamiini omandanud ja Tartusse toimetanud, kuid H. Antsov ei olnud asjast teadlik. H. Antsov eitab täielikult oma süüd kuriteo toimepanemises ja väidab, et käis ainult A. Rjaboviga Tallinnas kaasas, sest A. RjaboviI oli vaja Tallinna sõiduks transporti ja enda autot A. Rjabovi kätte ta anda ei tahtnud. Samas V. Šipovit ta Tallinnas ei kohanud, amfetamiini üleandmist ei näinud ja Tallinnast toodud amfetamiini omandamisega kuidagi seotud ei ole. H. Antsovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (2 kd lk 98-99) ja A. Rjabovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (2 kd lk 128-129) nähtuvalt peeti H. Antsov ja A. Rjabov kinni 17.08.2006.a kell 01.10 Tartus Ravila tänaval ja H. Antsovi kasutuses olnud sõiduautost Audi A6 reg nr-ga XXX võeti läbiotsimisel ära mobiiltelefonid Motorola IMEI koodiga XXX XXXXXXXXX koos selles oleva SIM kaardiga nr XXX XXXXXXXXX ja NOKIA IMEI koodiga XXX XXXXXXXXX koos selles oleva SIM kaardiga nr XXX XXXXXXXXX (II kd lk 101-102), mis kuuluvad vastavalt H. Antsovile ja A. Rjabovile. Sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud leitud karbi kirjeldus vastab H. Antsovi ja A. Rjabovi varjatud jälgimise protokollis märgitule, mille kohaselt 16.08.2006 kell 23.05 väljus A. Rjabov Tallinnas X majast (so V. Šipovi elukohast) käes sinisekirju karp mõõtmetega umbes 35x20x15 (sarnanes jalatsikarbile) ja istus hiljem see karp käes autosse ( 1 kd tl 112). H. Antsovi ja A. Rjabovi kasutuses olnud sõiduki läbiotsimisel seda karpi auto sisemusest ei leitud. Küll leiti see auto lähedusest pärast süüdistatavate kinnipidamist. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nr AN-993-06/4543 nähtuvalt osutus sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud hele pulbriline aine amfetamiiniks, kaaluga 997,6 grammi (2 kd lk 92-94). Jälitusprotokollist, mis kajastab A. Rjabovi ja H. Antsovi varjatud jälgimist (2 kd 112) nähtub, et 16.08.2006 kell 22.48 sisenesid A. Rjabov ja H. Antsov Tallinnas X asuva maja trepikotta, kus asub ka korter 68, so V. Šipovi elukoht, tuvastati ka kohtumine V. Šipoviga ja see, et majast väljudes oli A. Rjabovil käes sinisekirju karp, mis sarnanes jalatsikarbile. Selle karbiga istus A. Rjabov autosse ja edasi sõitsid H. Antsov ja A. Rjabov Tallinnast välja Tartus suunas. Apellatsioonis leitakse ja H. Antsov väidab kaitseversioonina, et ta ei teadnud, et A. Rjabov sõitis Tallinna amfetamiini järele, selgitades, et sisenes küll koos A. Rjaboviga X asuvasse korterisse, kuid korteris jäi koridori ja seda isikut, kellega A. Rjabov kohtus, ta üldse ei näinud, mistõttu ei näinud ka amfetamiini ja raha üleandmist. Apellatsioonis rõhutatakse sedagi, et H. Antsov väljus üldse esimesena korterist, A. Rjabov järgnes talle hiljem ja nii ei saanudki H. Antsov näha kellega A. Rjabov korteris kohtus või mis seal täpsemalt nende vahel toimus. H. Antsov selgitas veel, et tema käis Tallinnas riideäri ajamas, sest sai Tallinnast teksapüksid. H. Antsovi kaitseversiooni püüdis maakohtus kinnistada ka kaassüüdistatav A. Rjabov, väites, et H. Antsov jäi V. Šipovi korteris koridori ja tema läks kööki, kus asus V. Šipov. Veelgi enam, A. Rjabov on riideäri kaitseversiooni kinnituseks väitnud, et ta sai A. Šipovilt H. Antsovi jaoks kaasa teksapüksid. 31 Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kaitseversiooni ja apellatsiooni kohaselt H. Antsovi püütakse A. Rjabovi ja V. Šipovi omavahelisest suhtlusest Tallinnas esitleda võimalikult „kaugelseisva ja distantseeritud isikuna“, ei sobitu ometigi H. Antsovi esitletav eemalseisja roll kriminaalasjas fikseeritud tõenditega. Nimelt on see ümber lükatud A. Rjabovi ja H. Antsovi varjatud jälgimise osas koostatud jälitusprotokolliga (1 kd tl 112), kust nähtub, et 16.08.2006 kell 23.05 väljusid Lauteri 8 majast H. Antsov, V. Šipov ning A. Rjabov, käes sinisekirju karp, mis mõõtmetelt sarnanes jalatsikarbile ning kolmekesi kõndis seltskond maja juures pargituna seisva Audi reg nr XXXjuurde, kus jäid omavahel auto kõrval seistes kolmekesi vestlema. Umbes minuti pärast lõpetati vestlus – A. Rjabov, käes endiselt eelpoolnimetatud karp, ning H. Antsov istusid Audisse ja alustasid kahekesi sõitu. Samal ajal istus V. Šipov X maja kõrval pargituna seisva Chrysleri reg nr XXXrooli taha ja sõitis üksi minema. Jälitusprotokollist nähtub seega, et H. Antsov ei tulnud üksi ees V. Šipovi korterist välja ja ta kohtus kindlasti V. Šipoviga, sest enne ärasõitu ja autosse istumist nad kolmekesi vestlesid ning A. Rjabovil ei olnud käes peale karbi mingit kotti ega teksapükse, mida püütakse väita. Kaassüüdistatavad V. Šipov ja A. Rjabov on kohtueelsel uurimisel ja maakohtus andnud erineva sisuga ütlusi (muuhulgas V. Šipov äärmusena märkinud küsimustele vastates, et „tegi nalja“). Seetõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et süüdistatavate ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks ning V. Šipovi, A. Rjabovi ja H. Antsovi ütlused tõendite hulgast välja jätnud. Süüdistatavate A. Nõgisto, V. Šipovi, A. Rjabovi ja H. Antsovi ütlused selles, et amfetamiini ebaseadusliku käitlemisega olid seotud ainult V. Šipov ja A. Rjabov ei haaku H. Antsovi, A. Rjabovi ja V. Šipovi telefonikõnede salajase pealtkuulamise tulemusel saadud tõendusmaterjaliga ( 1 kd tl 1-104). Jälitusprotokoll kajastab süüdistatavate V. Šipovi ja A. Rjabovi, A. Rjabovi ja H. Antsovi, V. Šipovi ja A. Nõgisto vahelisi telefonivestlusi alates toimingu alustamisest 07.08.2006 kuni A. Rjabovi, H. Antsovi ja V. Šipovi kinnipidamiseni. Telefonikõnede salajasel pealtkuulamisel saadud informatsiooni analüüsimisel ja hindamisel tuleb arvesse võtta seda, et H. Antsovi ja A. Rjabovi kinnipidamine ja sellega seoses narkootilise aine leidmine ning äravõtmine politsei poolt ei olnud juhuslik. Amfetamiini leidmine H. Antsovi juhitud autost ja selle käitlemisega seotud isikute kindlakstegemine oli võimalik eelkõige telefonikõnede salajase pealtkuulamise tulemusel saadud info tõttu. Just A. Rjabovi, H. Antsovi ja V. Šipovi poolt peetud telefonivestlused, sealhulgas V. Šipovi vestlused A. Nõgistoga, kinnitavad, kuidas toimus amfetamiini käitlemine isikuliselt ja kuidas see Tartusse toimetati. On eluliselt mitteusaldusväärne, et kui kaitseversioonina süüdistatavad ajasid väidetavalt asju ja vestlesid omavahel pükste, autode ja võlgade tasumise teemal ning elavad justkui legaalset elu, siis äkki peetakse osa neist kinni ja leitakse suur kogus narkootilist ainet. Ringkonnakohus märgib, et jälitustoimingu käigus saadud telefonikõnede hindamisel on oluline nende ajalisest järgnevusest tulenev tõenduslik sisu. Jälitusprotokollidest telefonikõnede salajase pealtkuulamise ja varjatud jälgimise, kui süüdistuse seisukohast oluliste tõendiallikate kohta nähtub käesoleva kuriteo puhul süüdistatavate detailsem tegevus. Varjatud jälgimise protokolliga on tuvastatud, et V. Šipov viibis 09.08.2006 Tartus. Kell 15.46 leppisid V. Šipov ja A. Rjabov telefoni teel kokku kohtumise, sest on „üks teema rääkida“ (1 kd tl 10-11). Varjatud jälgimise protokolli kohaselt kell 16.41 parkis V. Šipov 32 koos G.S. (Alkin) ja tuvastamata isikuga Tartus X juurde, kus asub striptiisibaar X (A. Rjabovi töökoht). Seal asusid nad vestlema kohapeal viibinud A. Rjaboviga (1 kd lk 106). Selle kohtumise ajal kell 16.46 helistab A. Rjabov H. Antsovile ning pakub viimasele - 1 kilo 30000 krooni eest (1 kd lk 12). Telefonikõne H. Antsovile on tehtud V. Šipoviga kohtumise ajal ja on ilmselt seotud V. Šipoviga kohtumisega. Kõnes lepivad H. Antsov ja A. Rjabov kokku, et kohtuvad õhtul. Kell 17.42 sõitis H. Antsov samuti XXX juurde Tiigi tänavale, kus asus A. Rjabov ning V. Šipov seltskonnaga (l kd tl 107). Samal õhtul kell 18.06 küsib A. Rjabov telefoni teel V. Šipovilt kas teid auto raha asemel ei huvita ja pakub Grand Voyageri. A. Rjabov täpsustab ka, et auto on selle eest, millest varem rääkisime ...“oblikate“ eest. (1 kd lk 13) Nimetatud terminikasutus näitab taas, et vestluses püütakse varjata, millest tegelikult jutt käib. Kell 18.33 pakub A. Rjabov V. Šipovile välja, et kui nad nõustuvad autoga, siis saab selle auto kohe Henriku isa automüügikohas müüki panna, et selline auto maksab Eestis 40 000 krooni, kõik auto müügist saadud raha läheb V. Šipovile või veel kellelegi, seega nad saavad müügist mitte 30 000 vaid 40 000 tuhat (1 kd 16-17). 10.08.2006 kell 10.58 selgub A. Rjabovi kõnest H. Antsovile, et ta sõidab Tallinna, kuid ei tea veel pakkumise kohta vastust (1 kd lk 18). Kell 14.33 teatab A. Rjabov H. Antsovile, et sai V. Šipoviga kokku, kuid see „ei ole veel selle inimesega rääkinud" Sellest kõnest avaldub, et V. Šipov ise pole see inimene, kellele raha läheb ja kes otsustab, kas auto sobib raha asemel või mitte. 12.08.2006 kell 10.16 helistab H. Antsov A. Rjabovile ja ütleb A. Rjabovile, et viimane asja uuriks, sest H. Antsovil on „vaja hakata mõtlema ja paigutama" ning ta ei taha „sellest asjast ilma jääda" (1 kd lk 40). Kell 13.05 kõnest H. Antsovi ja A. Rjabovi vahel nähtub, et A. Rjabov pole ikka veel vastust saanud (1 kd lk 43). 13.08.2006 öösel kell 1.58 helistab H. Antsov uuesti A. Rjabovile, kes ütleb et ta pole kedagi kätte saanud ja H. Antsov ütleb, et A. Rjabov uuriks asja ning nimetab, et „see kuradi kaup mul käest ka ära ei läheks" (1 kd lk 45). Eeltoodud kõnedest avaldub, et H. Antsov ja A. Rjabov soovivad hankida mingit kaupa ning auto või ka raha ei ole mõeldud lihtsalt kellegi laenuks või võla katteks. 14.08.2006 kell 15.34 helistab V. Šipov A. Rjabovile, sest A. Rjabov on talle helistanud. Selle kõne jooksul saab A. Rjabov V. Šipovilt vastuse, et autot siiski ei taheta (1 kd lk 49-50). Seejärel kohe kell 15.35 helistab A. Rjabov H. Antsovile ja ütleb, et autot ei taheta ja et alustataks raha korjamist (1 kd tl 50). 14.08.2006 kell 15.39 V. Šipov omakorda helistab O.G. , kes on G.S. naine, et küsida Andrese telefoninumbrit (1 kd lk 51-52). Kell 15.41 helistab O.G. V. Šipovile tagasi ja teatab Andrese, so Andres Nõgisto telefoninumbri XXXXXXXX . Kui A. Nõgisto 27.09.2006 kahtlustatavana kinni peeti võeti temalt kinnipidamisel ära mobiiltelefon SIEMENS C55 IMEI koodiga XXXXXXXXXXXXX , milles SIM kaart nr XXXXXXXXXXXXX (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 2 kd lk 184-185). A. Nõgisto telefoni vaatlusprotokolli kohaselt vastab telefonis olnud SIM kaart abonentnumbrile XXXXXX (2 kd lk 188-189). 14.08.2006 kell 15.41 toimunud telefonikõnes V. Šipov täpsustab, et G. lubas numbri jätta, sest oli vaja auto suhtes otsustada ühte-teist, ja üks küsimus oli vaja Andresele pakkuda, kuid G. sõitis ära (1 kd lk 52-53). Seejärel mõne minuti pärast kell 15.48 helistab V. Šipov A. Nõgistole ja tahab temaga rääkida. V. Šipov ja A. Nõgisto lepivad kokku kohtumise Olümpia juures (1 kd tl 56). Kell 16.05 teatab A. Nõgisto V. Šipovile, et ta on 5 minuti pärast 33 hotelli juures ( 1 kd tl 56). Sellest tulenevalt saab järeldada, et toimus kohtumine A. Nõgisto ja V. Šipovi vahel. Mõned minutid hiljem 14.08.2006 kell 16.16 , seega vahetult pärast kohtumist A. Nõgistoga, helistab V. Šipov juba A. Rjabovile ja teatab „noh kõik, ma leppisin kokku". Edasisest vestlusest selgub, et auto vastu vahetamise variant jääb ka jõusse, kuid tulevikus ja seekord raha eest (1 kd tl 57-58). Nimetatud telefonikõne on oluline arvestades A. Nõgisto poolt esitatud vastuväiteid süüdistusele ja räägitud kaitseversiooni, et ta kohtus V. Šipoviga selle pärast, et V. Šipov pidi G.S. (A. ) asemel maksma tagasi seoses auto ostmisega tekkinud võlga. Põhjendatud on järeldus, et kui V. Šipov oleks tõepoolest käinud A. Nõgistoga võla tasumist kokku leppimas, siis milleks oli vaja sellest rääkida A. Rjaboviga, kes vähimalgi määral väidetavasse A. Nõgisto - G.S. - V. Šipovi võlaküsimusse ei puutunud. Järgnenud V. Šipovi ja A. Rjabovi vaheline kõne kinnitab ilmekalt seda, et vältida telefonikõnes detailide avaldumist käis V. Šipov A. Nõgistoga kokku leppimas narkootilise aine saamise tehiolusid. On eluliselt usutav, et lihtsakoelise sisuga kaitseversioonina esitatud auto ostmisega seonduva võla teemat oleks võinud ka telefonis rääkida, selleks poleks tarvitsenud kokku saada, kuid narkootilise ainega seonduv