Obsah (6)

Toimik nr 1-08-10821 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.septembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-10821 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistun

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Tauri Usai vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.08.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tauri Usai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tauri Usai on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 22.05.2008 kohtuotsusega

§ 266

lg 2 p 3, § 25 lg 1,2- § 203 järgi, § 404 järgi ning

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2, §

§ 65

lg 2, § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 22.05.2007 ja lõpp 07.05.2009.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis Tauri Usail kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 19.07.2008. 1

(3)Kinnipidamisasutusest Tauri Usai kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 6 klassi haidust, ametlikult tööl pole käinud, töötanud mitteametlikult suulise kokkuleppe alusel. Erialast väljaõpet ei ole. Vabaduses oli sissetulek ebastabiilne, kuna töötas lühiajaliselt ja mitteametlikult. Vanglas on toetanud isa ja õde. Toime pandud kuriteod on olid sissemurdmised ja süütamised, isik tarvitas narkootikume ja alkoholi, mis on riskiva ja hoolimatu elustiili näitajad. Teadvustab probleemi, kuid pole sellest vabanemiseks midagi ette võtnud. Enesekontrolli kaotamise juhtumeid, kus on käitunud agressiivselt, on esinenud. Tema käitumine emotsionaalse pingeseisundi korral võib olla ettearvamatu. Tugevate emotsionaalsete seisundite korral on tal raske säilitada enesekontrolli ning reageerib tunnete ajel, sageli vägivaldselt. Isiku impulsiivsusele viitab uimastite tarvitamine, tagajärgedele mittearvestatav käitumine, ergutuse otsimine. Ohustatuse osas märgib vangla, et ohustatud on ühiskond tervikuna. Peamiseks riskifaktoriks on ebapiisavad sotsiaalsed oskused endaga toimetulekuks ja lisariskina alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik kinnipeetava Tauri Usai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetaval on olemas elukoht, kuid puuduvad normaalsed suhted lähedastega. Puudub töökoht, õpitud eriala ja tööharjumused. Tauri sõbrad ja tuttavad on kriminaalse taustaga. Varasem kriminaalhooldusel oldud aeg ei ole talle mõjunud positiivselt. Tauri Usai taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna Tauri Usai on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Süüdimõistetul puudub reaalne sotsiaalne tugi. Haridus tase on ebapiisav ja seega töökoha leidmine on raskendatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Tauri Usai tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Tauri Usai isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut varem 1 korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest. Väärtegude eest, mis on seotud avaliku korra rikkumise, alkoholi ja tubakaseaduse rikkumise, narkootilise aine tarvitamise ja liiklusseaduse rikkumisega, on süüdimõistetut karistatud (19 korral aastatel 2003-2007). Vangistuses viibib esimest korda. Enne vangistusse sattumist viimase kohtuotsuse alusel viibis ta eelvangistues kokku 4 kuud 22 päeva. Eelvangistamine ei osutanud T. Usaile piisavat mõju. Pärnu Maakohtu 16.07.2008 kohtuotsusega karistati süüdimõistetut

§ 199

lg 2 p 4,8 alusel 7- kuu ja 8- päevase vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud. Viimase kuriteo, milles mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 22.05.2008 kohtuotsusega

§ 266lg 2 p 3, § 25 lg 1,2-203, § 404 alusel, pani süüdimõistetu toime katseajal.

Nimetatud asjaoludest võib järeldada, et karistused ei ole Tauri Usai suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid katseajal sooritas uue kuriteo. Süüdimõistetu kuriteod on küll peamiselt varavastased, kuid on märgata seadusvastase käitumise 2

(3)progresseerumist ja mitmekesisemaks muutumist. Toimepandud kuritegude iseloom on muutunud mitmekülgsemaks – vargusele on lisandunud kahjustamine. Varavastasele kuriteole on viimase kohtuotsuse kohaselt, lisandunud avaliku rahu vastased ja üldohtlikud kuriteod (

§ 404). Praeguseks hetkeks on T.

Usai ära kandnud 11 kuud 12 päeva. Kandma jääb 7 kuud 25 päeva. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Tauri Usai poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Vanglas viibides asus Tauri Usai paranemise teele. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Tema käitumine vanglas on eeskujulik, mis on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel olulise tähendusega. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Tauri Usaile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Kuigi vanglas on süüdimõistetu käitumine olnud üldiselt hea, ei kaalu see üle süüdimõisetu õigusevastast käitumist enne vanglasse minekut. Kohus leiab, et algul vangistatu vajab vangla poolt pakutavatest sotsiaalabiprogrammidest osavõttu. Vabanedes ei ole Tauri Usail kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu selgitas kohtule, et kindlasti tuleb tal kõigepealt Tööturuametu kaudu ennast töötuna arvele võtta ja siis eriala omandada ja tööle asuda. See näitab, et süüdimõistetu on hakanud seadusekuulekale elule mõtlema, mis on positiivne faktor ja oma elukäiku planeerima, kuid plaanide koostamine ei ole ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et süüdimõistetul on olemas küll elamiskoht, kuid puudub toetav lähivõrgustik, isa ja õde, kes süüdimõistetut toetavad, elavad eraldi oma perekondadega teistes linnades. Põhjendatud on kriminaalhooldusametniku märkus, et sisuliselt peale võimalikku ennetähtategset vabanemist tuleb süüdimõistetu sama keskkonda, kus ta varem kuritegusid sooritanud. Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid kindlaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Tauri Usai poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Tauri Usai temale Pärnu Maakohtu 22.05.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-08-10821\4