KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2008. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-06-11836 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed

§ 299lg 1 järgi ja mõista talle karistus.

Prokuröri peamised motiivid oleksid järgmised. 3.1 Kohus on motiivides põhjendamatult viidanud mitme tunnistaja ütlustele, seejuures selgitamata, miks ta nende ütlustega arvestab. Prokurör leiab, et nn kaitsetunnistajate ütluste arvestamisel on kohus rikkunud KrMS § 68 lg 4 ja lg 5 sätteid. Samuti jääb selgusetuks, milliste tõendite alusel jõudis kohus järeldusele, et süüteo toimepanemiseks oli ainuke motiiv T. K.el. Tema ütluste kõrvalejätmine ei ole millegagi põhjendatud. Prokurör toonitab, et süüdistuse kohaselt oli S. Kösteri eesmärgiks perekond T.ite maine kahjustamine, mis oli ka motiiviks dokumentide võltsimise fakti avalikustamiseks. Kohus ei ole motiveerinud, miks ei ole perekond T.ite maine kahjustamine ja mustamine tõsiseltvõetav. 3.2 Kohus ei ole ka uurinud kirjalikke tõendeid, mida istungil avaldati ja uuriti. Samuti on oluline dokumentide võltsimise aeg, millele kohus ei ole tähelepanu pööranud. Ei ole alust arvata, et kõik tunnistajad annavad dokumentide võltsimise aja kohta valeütlusi. Samuti ei ole kohus võtnud tõendina arvesse kohtule esitatud taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, millega S. Köster on nõustunud. See näitab omakorda, et S. Köster nõustus ka kuriteo kvalifikatsiooni ja süüdistuse sisuga.

1. Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör apellatsioonis esitatud taotluse juurde. Paludes teha S. Kösteri suhtes süüdimõistev otsus KarS § 299 lg 1 järgi, märkis prokurör kohtuvaidluste käigus, et antud ajahetkel on tegu karistatav KarS 344 lg 1 järgi. Seejuures möönis prokurör, et S. Köster ei pruukinud olla süüteo täideviija, vaid osavõtja. Süüdistatav ja tema kaitsja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 3 Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on enda sisult seaduslik ning põhjendatud ja selle tühistamiseks apellatsioonis esitatud argumentidel puudub alus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva kriminaalasja lahendamisel ei ole vajalik anda sisulist hinnangut kõigile apellatsioonis esitatud väidetele; prokuröri taotluse rahuldamise välistavad suuresti juba puhtõiguslikud argumendid. Kriminaalkolleegiumi hinnangul oleksid need järgmised.
2. Prokurör taotleb kestvalt S. Kösteri suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist KarS § 299 lg 1 järgi (vahendliku täideviimisena). Nimetatud paragrahv näeb ette kriminaalvastutuse ametiisiku poolt dokumendi võltsimise või võltsitud dokumendi väljaandmise eest. Seega nõuab antud süütegu (vahendlikult) täideviijalt erisubjektsust. Ametiisiku mõiste määratleb KarS §
3. Alates
4. märtsist
5. a sätestab KarS § 288 lg 1, et ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Ei ole vaidlust selles, et OÜ M. oli eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks; seega ei ole seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt S. Köster ka ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes. KarS § 288 lg 2 laiendab samas tõepoolest ametiisiku mõistet, öeldes, et ametiisik käesoleva seadustiku §-des 293–298 nimetatud kuritegudes on ka isik, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevus ja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. Seega laiendab seadus ametiisiku mõiste ringi ainult piiratult ja konkreetsete sätete osas, mille alla KarS § 299 aga ei kuulu. Seega on võimatu prokuröri taotluse rahuldamine osas, milles ta taotleb tunnistada S.

§ 299lg-s 1 kirjeldatud kuriteo (vahendliku) täideviijana.

1. Prokurör esindas samas ka arvamust, et kui ei ole võimalik tunnistada S. Kösterit süüdi kuriteo täideviijana, tuleb tema käitumist karistusõiguslikult käsitleda kuriteole kihutamisena. Ringkonnakohus leiab, et ka sellele taotluse tuleb anda eitav vastus. Nimelt eeldaks see, et tuvastatud oleks põhitegu – ametiisiku poolt toimepandud võltsimine, kuna osavõtt on võimalik ainult koosseisupärasest ja õigusvastasest põhiteost. Käesoleva kuriteo vahetuteks täideviijateks olid süüdistuse kohaselt lisaks ettevõtte raamatupidaja T. K.ele veel tema tütred, firma laohoidja ja poja elukaaslane. Keegi neist ei ole käsitletav aga ametiisikuna KarS § 288 lg 1 kehtiva redaktsiooni mõttes, mistõttu ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks rohkem küsimusel võimalikust osavõtukuriteost peatuda. Kokkuvõtvalt märgib kriminaalkolleegium, et käesoleval hetkel on võimatu tunnistada S. Kösterit süüdi KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – ning seda sõltumata sellest, kas käsitleda tema käitumist täideviimise või osavõtuna. Seega puudub õiguslikult võimalus prokurör apellatsiooni rahuldamiseks.
2. Nimetatud tõdemusest aga ei piisa, et jätta maakohtu otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et KrMS § 268 lg 8 ja § 306 lg 1 p 3 annavad kohtule pädevuse – või isegi kohustuse - kohtuotsuse tegemisel teatud ulatuses algsest süüdistusest kõrvale kalduda ja anda süüdistatava käitumisele uus, prokuratuuri esitatud süüdistusest erinev õiguslik hinnang. Kasutades talle antud õigust kontrollida süüdistatava tegevuse karistatavust lisaks süüdistusaktis märgitud kuriteokoosseisule ka mõne muu kuriteokoosseisu järgi, peab kohus aga täiendavalt arvestama KrMS § 268 lg 2 nõuetega, millest tulenevalt on süüdistuse oluline ja 4 süüdistatava olukorda raskendav muutmine välistatud. Eelöeldu tähendab, et juhtudel, mil kohus loeb kohtuliku arutamise tulemina välistatuks süüdistatava süüditunnistamise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritud karistusseaduse sätte järgi, ei saa automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist, vaid kohus peab omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava käitumine ei vasta mõne muu sellise kuriteokoosseisu tunnustele, mis ei ole süüdistusaktis märgitud kuriteost oluliselt erinev ega raskenda süüdistatava olukorda. Kui kohus leiab, et süüdistatava käitumine ei ole küll kvalifitseeritav süüdistusaktis märgitud karistusseadustiku sätete järgi, kuid vastab karistusseadustiku sellistele sätetele, mis ei ole süüdistusaktis märgitust oluliselt erinev ega raskem, tuleb süüdistatav süüdi tunnistada eelpool kirjeldatud uue kvalifikatsiooni järgi (RKKKo 3-1-1-10107).
3. Käesoleval hetkel oleks võimalik vaagida, kas S. Kösterile etteheidetav käitumine on kvalifitseeritav KarS § 344 lg 1 järgi. Antud paragrahv näeb ette kriminaalvastutuse dokumendi, pitsati või plangi võltsimise eest, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb selleks, et tunnistada S.

§ 344(vahendliku) täideviijana, tuvastada, et võltsitud dokumentide alusel olnuks S.

Kösteril võimalik põhimõtteliselt omandada õigusi või vabaneda kohustustest (vt p 8.1). Kuigi KarS § 344 lg 1 redaktsioon seda selgesõnaliselt ei sätesta, tähendab see sisuliselt siiski alternatiivselt ka õiguste omandamise või kohustustest vabanemise motiivi võimalikku tuvastamist (siis tuleks kõne alla KarS § 344 lg 1 katse, vt p 8.2). Käesolevas kriminaalasjas ei saa rääkida ühe ega teise asjaolu tuvastamisest. 8.1 Süüdistuses ei ole kuigivõrd puudutatud küsimust, kas võltsitud dokumendid olid enda olemuselt kohased selleks, et nende alusel oleks saanud toimuda õiguste omandamine või kohustustest vabanemine. Kriminaalasja materjalidest on aga üheselt arusaadav, et võltsitud dokumendid ei olnud olemuslikult õigusi loova või kohustustest vabastava iseloomuga. Sellisele seisukohale on asunud enda lahendis ka maakohus ning prokurör ei ole seda maakohtu väidet apellatsioonis kummutanud. 8.2 Küll on kriminaalasjas aga puudutatud küsimust, millisel motiivil S. Köster väidetavalt pani (vahendlikult) toime dokumentide võltsimise – see on eesmärk kahjustada perekond T.ite mainet seoses nende tööalase tegevusega (apellatsioonis kasutatud ka sõnastust mustamine). Kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida, et isegi kui leiaks tuvastamist S. Kösteri käitumises teiste isikute maine kahjustamise eesmärk, ei saa seda kuigivõrd siduda KarS § 344 lg-s 1 nimetatud koosseisuliste tunnuste ehk õiguste omandamise ja kohustustest vabanemisega. Ehk teisisõnu – kellegi maine kahjustamise eesmärgil dokumendi võltsimine ei kuulu KarS § 344 lg 1 esemelisesse kaitsealasse. Seega puudub alus arutleda prokuröri apellatsioonis märgitu teemal, kas ja kuivõrd tõsiseltvõetav on äriühingu endiste omanike mustamine.

1. Täiendavalt eelmises punktis mainitule selgitab kriminaalkolleegium, et põhimõtteliselt väljuks KarS § 344 lg 1 inkrimineerimine ka S. Kösterile esitatud süüdistuse piiridest. Nagu kriminaalkolleegium otsuse p-s 8 juba selgitas, on kohtupraktikas tunnustatud põhimõtteks, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (vt RKKKo 3-1-124-05). Seega eeldaks S. Kösterile õiguste omandamise või kohustustest vabanemise eesmärgi etteheitmine, mida nõuab KarS § 344 lg 1 koosseis, süüdistuse olulisel määral muutmist. Seejuures loeb kohtupraktika võrreldes süüdistusaktis märgituga oluliselt erinevaks süüdistust, mis eeldab uute faktiliste asjaolude tuvastamist ja tugineb väidetele, mis ei olnud eelneva kohtuliku arutamise 5 esemeks ning mille kohta ei ole süüdistatav seetõttu saanud enda seisukohti esitada ega seeläbi kaitseõigust realiseerida (RKKKo 3-1-1-101-07). KarS § 344 lg 1 koosseisuliste asjaolude etteheitmine süüdistatavale eeldaks aga vältimatult uute faktiliste asjaolude tuvastamist, kuivõrd kriminaalasja senises menetluses ei ole nimetatud asjaolusid kuigivõrd käsitletud.
2. Edasiselt tuleb siiski ka vaagida võimalust, et S. Köster on KarS § 344 lg-s 1 sätestatud süüteost osavõtja (vt ka otsuse p 6). See tähendaks, et KarS § 344 lg 1 kui põhitegu peab sel juhul leidma tuvastamist vahetute täideviijate, mitte aga S. Kösteri kui osavõtja (kihutaja või kaasaaitaja) käitumises. Otsuse p-s 8.1 märkis ringkonnakohus, et võltsitud dokumendid ei olnud olemuslikult kohased selleks, et omandada õiguse või vabaneda kohustustest; seega ei saa rääkida osavõtust sellel argumendil. Kui aga leida, et vahetutel täideviijatel oli võltsimise toimepanemisel selline motiiv, tuleks kõne alla osavõtt katse staadiumisse jäänud süüteost. Kriminaalkolleegium leiab, et ka viimasele variandile tuleb anda eitav vastus. Nagu on leidnud tuvastamist – ja mida ei ole kuigivõrd kahtluse alla seatud – ei teadnud T. K.e tütred, firma laohoidja ja poja elukaaslane, kelle T. K. dokumentide võltsimisele kaasas, midagi toimepandava eesmärkidest; mingit kasu nad dokumentide vormistamisest ei saanud ja nad aitasid T. K.t ainult heast tahtest (maakohtu otsuse lk 9).
3. Seega oleks ainukeseks variandiks pöörduda T. K.e kui põhiteo täideviija poole. Tuleb aga silmas pidada, et isegi kui tulla vastu prokuröri taotlusele ning lugeda tema ütlused usaldusväärseks, oleks tulemus järgmine. T. K. on selgitanud, et ta oli ettevõttele andnud laenu, mida tahtis tagasi. S. Köster andis mõista, et kui ta need dokumendid ära teeb, siis saab ka laenuga korda (kd 5, tlk 96, 101). Selleks, et rääkida T. K.est kui KarS § 344 lg 1 täideviijast, peaks olema aga tuvastatud, et ta võltsis dokumente, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, või oli tal arusaam/eesmärk, et nende dokumentide alusel saab tema laen tagastatud. Sellise nõude esitab üheselt KarS § 344 lg 1 sõnastus. Midagi sellist T. K.e ütlustest aga järeldada ei saa – tema ütlused oleks maksimaalselt tõlgendatavad selliselt, et laenu tagastamine olnuks tasuks võltsimise toimepanemise eest. Ehk teisisõnu – on oluline teha KarS § 344 lg 1 tähenduses vahet, kas võltsitud paberi alusel saadakse nt 500 krooni või see raha saadakse võltsimise toimepanemise eest. Käesoleval juhul oleks maksimaalselt tegemist selle teise variandiga. Seega on välistatud T. K.e käsitlemine KarS § 344 lg-s 1 kriminaliseeritud teo täideviijana, ühtlasi on seega välistatud ka S. Kösteri osavõtt sellest kuriteost. Seega ei saa rääkida ka S. Kösterist kui KarS § 344 lg-s 1 sätestatud kuriteo täideviijast või sellest osavõtjast.
4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
5. aprilli
6. a otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Malle Preimer Ene Randmäe 6