lg 1 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada Ülar Vaino talle 04.12.2007.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 1,
järgi
lg 2 alusel karistuseks mõistetud 1 aasta 3 kuu vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 26.09.2008.a ja Ülar Vaino vabaneb vangistusest 26.09.2008.a, siis 5 kuud ja 21 päeva vangistust) ei pöörata Ülar Vaino suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
2 § 75 lg 1 ja
lg 2 p 2,4,5,6,7,8 ning
lg 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas – x; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • ei suhtle E.-L. T.-ga; • asub ametlikult tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis; • pöördub hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates psühholoogi ja/või psühhiaatri poole alkoholi tarvitamise probleemi (taas) ilmnemise vältimiseks, ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema määratud ravile; • pöördub psühholoogilisele nõustamisele hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates seoses toimepandud kuriteo (kvalifitseeritud
lg 2 p 1 järgi) iseärasustega, saamaks abi kõlbelise eluviisi järgimiseks; • osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, et hõlbustada süüdismõistetul vabaduses viibides seaduskuuleka ja kõlbelise eluviisi järgimist; • vangistusest vabanemisele järgnevast 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 500.- krooni süüteomenetluste käigus väljamõistetud rahaliste nõuete (karistused, menetluskulud, hagid jmt) katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni ja esitab selle kohta tasumist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale; • täidab ülalpidamiskohustust ja tasub vangistusest vabanemisele järgnevast 3.-st (kolmandast) kuust alates laps H.-L. V. ülalpidamiseks elatist vähemalt 1500.- krooni kuus ja esitab selle kohta tasumist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Ülar Vaino vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Jõustunud määruse koopia saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja prokurörile ning allkirja vastu Ülar Vainole. EDASIKAEBAMISE KORD 2 3 KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Ülar Vainot on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Käesoleval ajal kannab Ülar Vaino talle 04.12.2007.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 1,
järgi
lg 2 alusel karistuseks mõistetud 1 aastat 3 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks on 18.12.2007.a. Käesolevaks ajaks on kantud enam kui pool karistusest.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ja prokuröri, on seisukohal, et esinevad
lg 1 punktis 2 loetletud eeldused süüdimõistetu Ülar Vaino vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud Ülar Vaino vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, lähtudes
lõikes 3 sätestatust, on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid Ülar Vaino vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Ülar Vaino kannab karistust teise astme kuritegude eest. Ü.Vaino poolt toimepandu laad ja muud kuritegude toimepanemise asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid Ülar Vaino vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Vangistuses kannab Ülar Vaino karistust esmakordselt. Vangistuses viibimise ajal on Ülar Vaino käitunud õiguskuulekalt ja korrektselt – puuduvad distsiplinaarkorras karistused; töötab alates maist 2008.a vangla territooriumil AS-s Vanglatööstus. Kinnipeetava iseloomustusest ja Ülar Vaino 15.09.2008.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on ta motiveeritud edasiselt oma elu elama seaduskuulekalt. Vangistusest vabanedes on Ülar Vainol olemas kindel elukoht oma vanemate juures ning ka koheselt tööle asumise võimalus (ehitustöölisena OÜ-sse Unicom). Ka on olemas lähedaste – vanemate ja tädi ning vanaema - toetus. Kuigi kriminaalhooldusametnik ei olnud nõus Ülar Vaino vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega (vt kriminaalhooldaja arvamust), on kohtu hinnangul põhjendatud esimest korda vanglas karistust kandev isik [kes vangistuse ajal on käitunud korralikult ja seaduskuulekalt (puuduvad distsiplinaarkaristused) ja kes vangistuse kandmise ajal töötab (AS-s Vanglatööstus vangla territooriumil 2008.a maikuust alates) ning kes kohtule kinnitas, et on valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja nõuetekohaselt järgima kontrollnõudeid ja kohustusi ning soovib oma elu edasiselt elada seaduskuulekalt] vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 3 4 15.09.2008.a kohtuistungil kinnitas Ülar Vaino, et ta on valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd, ta soovib täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • ei suhtle E.-L. T.-ga; • asub ametlikult tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist; • pöördub hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates psühholoogi ja/või psühhiaatri poole alkoholi tarvitamise probleemi vältimiseks ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema määratud ravile; • pöördub psühholoogilisele nõustamisele hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates; • osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis; • vangistusest vabanemisele järgnevast 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 500.- krooni süüteomenetluste käigus väljamõistetud rahaliste nõuete katteks; • täidab ülalpidamiskohustust ja tasub vangistusest vabanemisele järgnevast 3.-st (kolmandast) kuust alates laps H.-L. V. ülalpidamiseks elatist vähemalt 1500.krooni kuus. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna Ülar Vainole katseajaks eelmärgitud kohustused. Ülar Vaino vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.