lg 1 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada Arvi Veinberg talle 06.11.2007.a Pärnu Maakohtu, Kuressaare kohtumaja kohtuotsusega
lg 1 järgi
lg 2 alusel karistuseks mõistetud 2 aasta 22 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 26.09.2008.a ja Arvi Veinberg vabaneb vangistusest 26.09.2008.a, siis 9 kuud ja 9 päeva vangistust) ei pöörata Arvi Veinbergi suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,4,5,6,7,8 ning
lg 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 2 • • • • • • • • • • • • • elab kohtu määratud alalises elukohas – x; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, ei tarvita alkoholi ja narkootikume, ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, ei suhtle A. .-ga juhul, kui A. V. ei ole andnud selleks nõusolekut; asub ametlikult tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis; pöördub hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates psühholoogi ja/või psühhiaatri poole alkoholi tarvitamise probleemi (taas) ilmnemise vältimiseks, ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema määratud ravile; pöördub psühholoogilisele nõustamisele hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates A. V.-ga ja lastega seonduvate suhete korrastamiseks ja emotsionaalsete pingetega toimetulemiseks; vangistusest vabanemisele järgnevast 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 500.- krooni süüteomenetluste käigus väljamõistetud rahaliste nõuete (karistused, menetluskulud, hagid jmt) katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni ja esitab selle kohta tasumist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale; täidab ülalpidamiskohustust ja tasub vangistusest vabanemisele järgnevast 3.-st (kolmandast) kuust alates laste jaoks elatist vähemalt 1500.- krooni kuus ja esitab selle kohta tasumist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Arvi Veinbergi vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. KrMS § 432 lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Arvi Veinbergilt riigituludesse menetluskuluna 330 krooni 40 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Arvi Veinberg, 1-08-9090, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 AS Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Arvi Veinberg, 1-08-9090, menetluskulu“. 2 3 Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 330 krooni 40 senti advokaat Li Uiga süüdimõistetu Arvi Veinbergi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Jõustunud määruse koopia saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu Arvi Veinbergile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Arvi Veinbergi on kriminaalkorras karistatud 4 korral. Käesoleval ajal kannab Arvi Veinberg talle 06.11.2007.a Pärnu Maakohtu, Kuressaare kohtumaja kohtuotsusega
lg 1 järgi
Käesolevaks ajaks on kantud enam kui pool karistusest.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja, on seisukohal, et esinevad
lg 1 punktis 2 loetletud eeldused süüdimõistetu A.Veinbergi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud Arvi Veinberg vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, lähtudes
lõikes 3 sätestatust, on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid Arvi Veinbergi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Arvi Veinberg kannab karistust teise astme kuritegude eest. A.Veinbergi poolt toimepandu laad ja muud kuritegude toimepanemise asjaolud 3 4 ei ole sellise raskusega, mis välistaksid Arvi Veinbergi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Vangistuses kannab Arvi Veinberg karistust esmakordselt. Vangistuses viibimise ajal on Arvi Veinberg käitunud õiguskuulekalt ja korrektselt – puuduvad distsiplinaarkorras karistused. Nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on A.Veinberg motiveeritud edasiselt oma elu elama seaduskuulekalt. Vangistusest vabanedes on Arvi Veinbergil olemas kindel elukoht oma emale kuuluvas korteris ning ka koheselt tööle asumise võimalus. Ka on olemas ema toetus nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kriminaalhooldaja peab otstarbekaks A.Veinbergi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kriminaalhooldaja toetab A.Veinbergi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. 15.09.2008.a kohtuistungil kinnitas Arvi Veinberg, et ta on valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd, ta soovib täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • ei suhtle A. V.-ga juhul, kui A. V. ei ole andnud selleks nõusolekut; • asub ametlikult tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist; • pöördub hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates psühholoogi ja/või psühhiaatri poole alkoholiprobleemi lahendamiseks ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema määratud ravile; • pöördub psühholoogilisele nõustamisele hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates A. V.-ga ja lastega seonduvate suhete korrastamiseks ja emotsionaalsete pingetega toimetulemiseks; • vangistusest vabanemise järgselt maksab igakuiselt vähemalt 2000.- krooni tal esinevate võlgnevuste katteks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna Arvi Veinbergile katseajaks eelmärgitud kohustused. Arvi Veinbergi vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.