← Eesti

4-08-6785\1

Obsah (4)§ 741§ 24§ 27§ 20

4-08-6785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-6785 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Ig

) § 741 lg 1 järgi. 16.06.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,008302 on määratud I. Sieberk`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest

§ 741lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 71 trahviühiku ulatuses, so 4260 krooni.

4-08-6785 Kaebuse sisu 11.07.2008.a esitas I. Sieberk Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja märgib, et temal olid 29.05.2008.a TallinnPärnu-Ikla mnt Tahkuranna vallas mootorsõidukit juhtides kaasas Ukraina Vabariigis välja antud ning kehtivad juhiload.

§ 24

lg 1 sätestab, et juhtimisõigust tõendav dokument on kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba.

§ 27

lg 1 kohaselt kehtib Eestis välisriigis välja antud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi

  1. aasta konventsiooni või Viini
  2. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Eelnevat arvestades leiab kaebaja, et kohtuvälisel menetlejal puudus seaduslik alus I. Sieberk`ile väärteootsuse koostamiseks ning kaebaja karistamiseks väärteoasjas nr 2670,08,008302, mistõttu taotleb kaebuse esitaja tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist täies ulatuses Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 3 alusel. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 12.08.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

§ 741

lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Isik esitas Ukraina Vabariigis väljastatud juhiloa. Tuvastatud on, et antul juhul esitatud Ukraina Vabariigis väljastatud juhiluba ei ole vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni põhimõtetele ja seega ei ole kehtiv Eestis. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Menetleja leiab, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda karistusest. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja I. Sieberk`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü

§ 741

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so asjas koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, kaebuses esitatuga ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastusega nõudekirjale. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu 2

(3)4-08-6785 võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Vastavalt

§ 741

lg 1 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. I. Sieberk`i on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 71 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et I. Sieberk`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

§ 20

lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt

§ 24

lg 1 on juhtimisõigust tõendav dokument kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba.

§ 27

lg 1 näeb ette, et Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi

  1. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini
  2. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Juhiloa vastavuse Genfi
  3. aasta teeliikluse konventsioonile tuvastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus. Käesoleval juhul on juhiloa vastavuse Genfi
  4. aasta teeliikluse konventsioonile tuvastajaks Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK) ning nähtuvalt ARK 10.09.2008.a vastusest Pärnu Maakohtu nõudekirjale, millise aluseks on väärteomaterjalidele lisatud I. Sieberk`i juhiloast nr AIA 174361 tehtud koopia, puuduvad I. Sieberk`i juhiloal kirjete ees või järel nõutavad numbrid, mille järgi võiks konventsioonikohasust tuvastada, mistõttu nimetatud juhiluba ei ole vormistatud Genfi
  5. aasta teeliikluse konventsiooni kohaselt. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et 29.05.2008.a puudus I. Sieberk`il Eesti Vabariigis kehtiv juhiluba ja seega õigus mootorsõidukit juhtida. Samuti märgib kohus, et vastavalt

§ 27

lg 4 kehtib Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses esitanud kontrollitavad andmeid selle kohta, et I. Sieberk`i puhul ei oleks tegemist EV kodanikuga ning alaliselt Eesti Vabariigis elava isikuga. Seega leiab kohus, et I. Siberk`il on olnud nagunii kohustus oma Ukraina Vabariigis välja antud juhiloa välja vahetamiseks Eesti Vabariigis kehtiva juhiloa vastu. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada I. Sieberk`i edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Veber`i poolt 16.06.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,008302 ei kuulu tühistamisele ning I. Sieberk`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.