15.07.2008.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,08,009849 on määratud S. Velikorodnõhh`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest
Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud S. Velikorodnõhh`i suhtes lisakaristust
Kaebuse sisu 06.08.2008.a esitas S. Velikorodnõhh Pärnu Maakohtule kaebus väärteoasjas koostatud üldmenetluse otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamiseks ning kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd, kuid leiab, et temale määratud karistus on liialt karm, kuivõrd S. Velikorodnõhh`il ei ole eelnevalt samaväärseid rikkumisi olnud. Samuti palub kaebaja võimaldada temale karistuseks määratud rahatrahvi tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul majanduslikel kaalutlustel. S. Velikorodnõhh palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 26.08.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et ei toeta kaebust rahatrahvi vähendamise ja lisakaristuse tühistamise osas. Menetleja nõustub kaebuses esitatud taotlusega, so rahatrahvi ajatamisega ning asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit 0,83 mg/1 (so 1,66 promilli) alkoholijoobes. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes on üliontlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele ja näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab keegi liikluses elu. Mootorsõiduki juhina pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3-st kuust kuni 9 kuuni. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo
Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silma pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Isikut iseloomustavaks materjaliks võib lugeda asjaolu, et pea kuu aega hiljem 29.07.2008.a istus menetlusalune isik uuesti mootorsõiduki rooli alkoholijoobes. Sellest nähtub, et menetlusalune isik suhtub õiguskuulekasse käitumisse jätkuvalt ükskõikselt ning ei täida eeskirju, mis on turvalise liiklemise aluseks. Seega on põhjendatud nii rahatrahvi määramine kui ka lisakaristuse kohaldamine. Kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu joobeseisundis juhtimine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 2
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. S. Velikorodnõhh`i on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud
lg 1 alusel rahatrahviga 228 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist ja kohaldatud lisakaristuse tühistamist ning temale menetleja poolt määratud rahatrahvi ajatamist majanduslikel põhjustel, so kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumiseks ühekordse maksena. Kohus asus seisukohale, et S. Velikorodnõhh`i suhtes kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine, so rahatrahvi 228 trahviühikut summas 13 680 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud, ja seda eelkõige karistuse eripreventiivsest iseloomust tulenevalt. Nii näeb KarS § 56 lg 1 ühe karistamise alusena ette võimaluse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteoasja juurde lisatud õiendist varasemate väärtegude toimepanemise kohta nähtub, et S. Velikorodnõhh on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest, muuhulgas Alkoholiseaduse § 70 alusel, mis kohtu hinnangul viitab, et kaebuse esitaja ei ole varasematest väärteokaristustest ning oma käitumisest järeldusi teinud, ning toime pandud teod on muutunud järjest ühiskonnaohtlikumaks, so isik ei ole enam piirdunud pelgalt viibimisega alkoholijoobes avalikus kohas vaid on asunud joobeseisundis juhtima ka mootorsõidukit. Eeltoodut arvestab kohus kui isikut iseloomustava asjaoluna. Seega, arvestades võimalust mõjutada S. Velikorodnõhh`i edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et S. Velikorodnõhh`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 lg 1 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Samuti märgib kohus, et Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo
7419 lg 1 mõttes, arvestamata siinjuures isiku tööülesandeid ja ametikohta. Ka on menetleja antud juhul 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.