4-07-5706\4

4-07-5706 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26.märtsil

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-5706 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Merike Lopp, tõlk Eevi Pant Kohtuistungi aeg
2. märtsil
3. a Väärteoasi Kristina Kaurit kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna komissari Lidia Räämet otsusele väärteoasjas nr.2315,07,007530 21.09.2007.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Lidia Räämet, kaebaja Kristina Kaurit , kaitsja Ivo Kaurit VTMS § 132 p.3 – Rahuldada Kristina Kaurit kaebus . Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna komissari Lidia Räämet otsus väärteoasjas nr.2315,07,007530 21.09.2007.a. tühistada ja asja menetlus lõpetada VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel s.o. otstarbekuse kaalutlustel. Kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kättesaadav
4. märtsil 2008.a. RESOLUTSIOON EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja PP Ida Politseiosakonna komissari Lidia Räämet otsusele väärteoasjas nr.2315,07,007530 21.09.2007.a. , millega karistati Kristina Kaurit’t Karistusseadus tiku § 278 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut s.o. 1800 krooni Rikkumine leidis karistamisotsuse kohaselt aset 23.augustil 2007.a. Tallinnas Vikerlase 19 kasiino juures, kus Kristina Kaurit ilmus avalikku kohta joobnud olekus, tuigerdas tänaval, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Põhjustas teadvalt vale väljakutse ja väljasõidu politseile. Oma tegevusega pani toime Alkoholiseaduse § 70 ja Karistusseadustiku § 278 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus määrati KarS § 278 kvalifitseeritava süüteo eest s.o. eritalituse vale väljakutsumine. Kristina Kaurit esitas kaebuse Harju Maakohtule Põhja PP Ida Politseiosakonna otsusele tema väärteoasjas selle tühistamise taotlusega .Kaebaja on seisukohal, et teda ei saa karistada teo eest, mida ta pole toime pannud. ,kuna kohtuvälise menetleja poolt on rikutud väärteomenetlusnorme selliselt, et need toovad kaasa karistamisotsuse tühistamise. Nii ei võimaldatud menetlusalusel isikul kasutada olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Samuti kaebaja väitel ei tutvustatud talle tema õigusi ja kohustusi., ka on ilmselt ebaõige menetlusalusel isikul väidetavalt tuvastatud joobeaste. Samuti puudusid põhjused isiku politseiasutusse toimetamiseks ning kainenemisele paigutamiseks. Kaebaja väitel ei teinud ta politseile vale väljakutset, kuna tema arvates oli tegemist temalt väärtusliku eseme vargusega. Kohtuväline menetleja – Põhja PP Ida Politseiosakonna esindaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kohtuväline menetleja on kogunud antud väärteo toimepanemise kohta küllaldaselt tõendeid , väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja tõendamist leidnud ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja esitab oma seisukoha kirjalikult kohtuistungil ning menetleja väitel põhjustas K.Kaurit otsese tahtlusega vale väljakutse ja väljasõidu politseile. Kohus, ära kuulanud kaebaja, tema kaitsja, tutvunud kohtumenetluses ärakuulatud tunnistajate ütlustega , kohtuvälise menetleja -Põhja PP Ida PJ esindaja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus kuulub rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , ei ole kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. KarS § 278 järgi kvalifitseeritava süüteo s.o. vale väljakutse all tuleb mõelda igasugust akustilist või optilist teadaannet, mis viitab tegelikult mitteolemasolevale häda- või ohuolukorrale ning võõra abi hädavajadusele. Vale ei ole aga väljakutse siis, kui tühise vahejuhtumi korral nõutakse küll mõne eritalituse tungivat kohaletulekut, kuid iseenesest juhtumi faktid esitatakse õieti. Kohtutoimiku lk.41 on väljakutse 23.08.2007.a. kell 03.50 ,mis tehtud telefoninumbrilt 56621232, (kuulub Kristina Kaurit’le) ja on teatatud ,et Vikerlase tänava kasiinos on avaldajalt varastatud rahakott koos dokumentidega. Alles sündmuskohal selgus, et kadunud on võtmehoidja, mille rahaline väärtus ei olnud küll suur, kuid mis kaebaja sõnul oli talle kingitud ja oli seetõttu ikkagi väärtuslik. Kaebaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt politseid kutsudes arvas ta tõesti, et talt on ka rahakott varastatud , kuid tegelikult oli kadunud ainult võtmehoidja. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et sisuliselt ei olnud tegemist vale väljakutsega, küll aga ,nagu märkis ka kohtuväline menetleja ,oli tegemist tühise vahejuhtumiga s.t. võtmehoidja kadumisega, kuid need asjaolud selgusid alles sündmuskohal. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud Kristina Kauriti käitumises teadlikku tegutsemist s.t. teadvalt vale väljakutset, mida näeb ette KarS § 278 koosseis s.o. teadvalt vale väljakutse põhjustamine. Menetlusalune isik arvas, et talt on varastatud isiklikke esemeid ja käitus sellele vastavalt. Kas tegelikult kadus väheväärtuslik ese või mitte, on hinnanguline. Mõni isiklik ese võib olla rahaliselt väheväärtuslik, kuid omanikule siiski hindamatu väärtusega. Kuna Kristina Kaurit’t on karistatud ainult KarS § 278 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, siis ei puuduta kohus väärteoprotokollis ja otsuse kirjeldavas osas äratoodud rikkumist s.o. avalikku kohta joobnud olekus ilmumist ,tänaval tuigerdamist, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kohus leiab, et kaebuses äratoodud politseinike tegevus isiku kinnipidamisel ja politseiosakonda toimetamisel ning politseitöötajate tegevus politseiosakonnas kuuluvad kaebemenetluses lahendamisele teises kohtumenetluses . Väärteoasja arutamisel ja karistusotsuse tegemisel ei ole otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõiki asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ning sündmuse kõiki asjaolusid arvesse võttes ja menetlemise ökonoomia seisukohalt tulnuks väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuna ei ole üheselt tuvastatud Kristina Kauriti tahtlus vale väljakutse tegemisel. Kohus leiab, et võttes arvesse K.Kauriti teo toimepanemise kõiki asjaolusid , võib karistamisotsuse tühistada ja väärteomenetluse antud asjas lõpetada VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel s.o. otstarbekuse kaalutlusel Kohtunik