lg 2 p4,7,8 järgi karistati teda vangistusega 1 aasta ja 5 kuud;
lg 2 p 1,3 järgi karistati teda vangistusega 10 kuud,
§-de 25 lg 1,2 ja 215 lg 2 p1,2 järgi karistati teda vangistusega 8 kuud;
p 3 järgi karistati teda vangistusega 1 aasta 6 kuud.
§de 63 ja 64 lg1,3 alusel mõisteti üksikkaristusest raskeima suurendamise teel Margus Kanarbikule liitkaristus 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Margus Kanarbikule mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, mõistes vähendatud liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 6 alusel pöörati täitmisele Saare Maakohtu 14.mai 2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistus 3 kuud 6 päeva.
lg 6 ja 65 lg 2 alusel suurendati Margus Kanarbikule uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus 2 aastat eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 3 kuud 6 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 3 kuud 6 päeva.
alusel arvati mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.09.2006.a kuni 27.09.2006.a, s.o 3 päeva, kandmata karistus 2 aastat 3 kuud 3 päeva vangistust. Karistusaja algus on 17.05.2007.a ja lõpp 20.08.2009.a. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. Margus Kanarbik ja tema kaitsja taotlesid ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Margus Kanarbikku ei ole võimalik vabastada ennetähtaegselt.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Margus Kanarbik on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole ja üle kuue kuu. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Margus Kanarbik ennetähtaegset vabastamist, Margus Kanarbiku peamiseks riskiks kriminaalhooldaja hinnangul on alkoholi tarvitamine. Vangla hinnangul on samuti peamiseks riskiks alkoholi tarvitamine, Margus Kanarbik on koleerilise iseloomuga, uljas, riskivalmis, kõrge saavutus- ja tunnustusvajadusega. Margus Kanarbik vanglas töötanud ei ole, on osalenud viha ohjamise ja sotsiaalsete situatsioonidega toimetulemise treeningul, on toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Margus Kanarbikku on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, vangistust on ta kandnud korduvalt, tema suhtes on ka varem katseaega kohaldatud ning karistus on täitmisele pööratud. Margus Kanarbik on alates 17-ndast eluaastast regulaarselt toime pannud kuritegusid, peamiselt varavastaseid. Samuti ei ole ta vanglas suutnud õiguskuulekalt käituda ja on toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Jätkuv kuritegude toimepanemine, samuti rikkumised vanglas, annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et Margus Kanarbik ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. Seega ei kuulu ta ennetähtaegsele vabastamisele. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.