4-08-8920\2

4-08-8920 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-8920 Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Peep Veermets’a kaebus Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna vanemkomissari määrusele väärteoasjas nr 2318,08,007432 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Peep Veermets (elukoht: XXX) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakond (asukoht Erika 15, 10416 Tallinn) RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Peep Veermetsa kaebus Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna määrusele väärteoasjas nr 2318,08,
2. Edasikaebamise kord Määrus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Väärteoasja materjalidest nähtuvalt laekus Põhja politseiosakonda Peep Veermetsa avaldus, milles ta soovis teatada omavolist aadressil XXX, kahju 6000 krooni. Avalduses on välja toodud, et tegemist on kahekorruselise kortermajaga ning poolteist aastat tagasi tegi ta korteris nr 6 kapitaalremonti. Torustiku uuest kohast üles toomiseks küsis ta luba allkorterist nr
3. Vanapaar oli kompensatsiooni eest nõus, et II korruse korteri vee- ja kanalisatsioonitorud tuuakse nende WC-st läbi. Nad lubasid töömehel nende korteris vajalikud tööd teha, keegi ei murdnud nende juurde sisse, poolte vahel oli kokkulepe. 2 Veemõõtja plommiti ja vee ja kanalistasiooni eest maksti. Ligi poolteist aastat kogu süsteem toimis. Poolteist kuud ei elanud korteris keegi, kui abikaasa käis korterit vaatamas, tuli altnaaber sõimama, et vesi lekib ja ähvardas kogu süsteemi välja kiskuda. 30.04.2008.a kell 10.15 selgus, et korteri nr 2 perenaine oli omavoliliselt nii kanalisatsioonitorsutiku kui veevärgi läbi lõiganud ja materjali väliskoridori peale laiali loopinud. P. Veermets palus algatada asjas menetlust ning selgitada, et võõrast vara hävitada ja omavolitseda ei ole õigust. Vastavalt Põhja politseiosakonna 15.05.2008.a teatisele jäeti väärteomenetlus alustamata, kuna antud juhtumis puudusid KarS § 218 sätestatud väärteotunnused. Teatises märgiti, et kontrollimise käigus vesteldi korteri nr 2 elanikuga, kelle sõnade kohaselt tema ei olnud nõus enda korterisse vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldamisega, mistõttu ta tõstis nimetatud torud maja koridori. Ühtlasi selgitati, et antud juhul on tegemist tsiviilsuhtega, mille lahendamine ei kuulu politseitöö pädevusse. Väärteomenetluse alustamata jätmise kohta esitas Peep Veermets kaebuse politseiasutuse juhile. Kaebuses märgib P. Veermets, et tsiviilnõude esinemine asjas toimepanija suhtes ei tee toime pandud süütegu olematuks nagu politsei heaks arvab. Palub algatada menetlus KarS § 203 alusel, kuna antud asjas on täidetud nii objektiivne kui ja subjektiivne koosseis. Politseinikud veendusid, et temale kuuluv vara hävitati. Vanemkomissari V. Pärn 27.05.2008.a määrusega tühistati väärteomenetluse alustamata jätmise määrus ja määrati alustada P. Veermetsa avalduse alusel väärteomenetlus KarS § 218 lg 1 tunnustel. 18.08.2008.a määrusega lõpetas vanemkonstaabel väärteomenetluse nr 2318,08,007432 § VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. 18.08.2008.a väärteomenetluse lõpetamise määrusele esitas Peep Veermets kaebuse politseiasutuse juhile. Vanemkomissari V. Pärn määrusega jäeti Peep Veermetsa kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja ametniku juht on seisukohal, et väärteoasja menetluse käigus on kogutud piisavalt andmeid, et kohtuväline menetleja saaks langetada otsuse. Korteri XXX omaniku M. M poolt toime pandud tegu on menetlenud kaks erinevat ametnikku ning mõlemad on jõudnud seisukohale, et teos puudusid KarS § 218 tunnused ning tegemist on tsiviilsuhtega. Väärteomenetluses kõne all olnud torustik, mis kuulus P. Veermetsale ning läbis korteri XXX tualetti, tulnuks kõrvaldada igal juhul. Kas torustiku kõrvaldajaks oli P. Veermets M. M nõudmisel või M. M ise, ei oma kahju tekitamise seisukohalt tähtsust. Mõlemal juhul on kahju saajaks P. Veermets. Korteri XXX omaniku toimepandud tegu ei vasta KarS § 203 koosseisule, sest tekitatud kahju ei ole oluline. Menetlustoimingutega ei ole kohtuväline menetleja rikkunud menetlusnorme, mis rikuks või riivaks menetlusvälise isiku P. Veermetsa õigusi. Vanemkomissari V. Pärn määrusele esitas P. Veermets kaebuse Harju Maakohtule. Kaebuse esitaja leiab, et ametnik on otsuse teinud vaid osalise materjali alusel ning teinud oma tööd nõuetekohase hoolsuseta. Kaebuses on välja toodud, et teo toimepanija M. M hävitas vara, kuna soovis vältida uute üürnike üürile võtmist teise korruse korterisse. Samuti on M. M kohe alguses politseinikele kinnitanud, et jah hävitas vara, mis siis ning toime pandud tegu ei kahetse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et KarS § 12 tulenevalt on kuriteo koosseis täidetud: M. M pani tahtlikult toime õigusvastase teo, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule. Kaebuses toodu kohaselt on menetleja ametniku juht eksinud kahes väga 3 olulises küsimuses: 1) väärteo lahendamise eesmärk ei ole hinnata korteris XXX torustiku kõrvaldamise küsimust; 2) politseiametnikul puudub antud küsimuses asja menetledes volitusnorm, seega on ta ületanud võimupiire ja rikkunud sellega seadust. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et kommunikastioonid ei kuulu korteri reaalosa juurde (KoS § 2 lg 2) isegi siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Seega ei otsusta nende kõrvaldamise üle korteriomanik, veel vähem asja menetleva ametniku juht. Leiab, et politseiametniku asi ei ole antud menetluse käigus öelda, kas torustik tuleb või ei tule igal juhul kõrvaldada. Kaebuse esitaja toob välja, et ühestki õigusaktist ei tulene, et kõrvalnõudena asjas esinev tsiviilnõue tühistaks automaatselt kuriteo koosseisu. Märgib, et asja (vara) väärtus, mis hävitati, oli 6000 krooni. See on suurem kui 20 miinimumpäevamäära, seega ei saa kaebuse esitaja nõustuda otsuses väärteomenetluse aluseks valitud sätte karistusseadustiku rakendamise seadusest tuleneva põhjendusega, kuna üks asjaolu, mis välistab KarS § 218 alusel menetlemise, on juba täidetud. Täiendavalt juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et ükski politseiametnik ei ole nõuetekohase hoolsusega asja menetlema asudes ega menetledes täpsustanud, kas ja kui suur on vara hävitamisega põhjustatud kogu kahju. Kuna mitte kunagi varem (ka mitte politseiosakonnas, kus ta käis asjas ütlusi andmas ja ametnikult otsesõnu küsis, et ta palus ju algatada menetlus teisel alusel) ei ole asja menetlev ametnik põhistanud, miks lähtus KarS § 218 alustest, tekkis tal alles nüüd esimest korda põhjus ja võimalus kuriteoga põhjustatud kahju asjaolusid täpsustada: Temale kuuluva vara (asja) väärtusele lisaks on õigusvastase teoga põhjustatud kahju: 1) igakuine kulu kuni 1000 krooni kuus x 4 (alates 01.05.2008 tänaseni, kahjusumma kasvab); 2) teoreetiline igakuine renditulu (alates 01.05.2008 tänaseni, kahjusumma kasvab); 3) uute kommunikatsioonide rajamine, lõhkudes põrandad, viies veetrassi hoones kaasomandi pinnale ja alla keldrisse jms – kulud on alates 55 000 krooni. Alla nimetatud summa ei ole ükski firma nõus asja ette võtma. Kohtumääruse põhjendused VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid leiab, et Peep Veermets’a kaebus tuleb jätta rahuldamata. Peep Veermetsa pöördumise Põhja Politseiprefektuuri poole menetluse alustamiseks tingis temale väidetavalt tekitatud kahju seoses temale kuuluva kanalistasioonitorustiku ja veevärgi läbilõikamise ja materjali väliskoridori laiali loopimisega XXX elava naabri poolt. P. Veermetsa avalduse alusel algatati Põhja Politseiprefektuuris Põhja politseiosakonnas väärteomenetlus KarS § 218 lg 1 tunnustel. Alustatud väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 tunnustel, kuna menetleja hinnangul puudusid antud juhtumis KarS § 218 sätestatud väärteo tunnused ning tegemist on tsiviilsuhtega, mille lahendamine ei kuulu politsei pädevusse. Ühtlasi selgitas kohtuväline menetleja kaebuse läbivaatamise kohta tehtud määruses, miks ei vasta väidetav tegu KarS § 203 koosseisule. Võttes aluseks P. Veermetsa poolt kaebuses esitatud põhjendused ja hinnates väärteoasja materjale nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud väärteoasjas puudub nii KarS § 218 lg 1 kui § KarS § 203 sätestatud koosseis. 4 Selleks, et hinnata, kas KarS § 218 lg 1 või § 203 järgi kvalifitseeritava teo korral on süüteokoosseis täidetud, peab olema tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus ning seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli tegemist ebaseaduslikult paigaldatud vee- ja kanalisatsioonitorudega, nimetatut ei lükka ümber ka P. Veermets oma kaebuses. Samuti oli torustike pärast M. M’l veeavarii. M. M on tunnistajana andnud ütlusi, mille kohaselt ei soovinud ta, et ebaseaduslikult paigaldatud torud läbiksid tema korterit, mistõttu laskis ta san.tehnikul torud eemaldada. Eeltoodust järeldub, et M. M’l ei olnud tahtlust torustike eemaldamisega ei enda ega teiste vara rikkuda, küll aga vabaneda ebaseaduslikust rajatisest, mida ta ei olnud kohustatud taluma. Antud juhul ei ole täidetud ka süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, st isikut ei saa süüdistada võõra vara rikkumises, kuna XXX omanik eemaldas temale kuuluvast korterist tema valduses olevad vee- ja kanalisatsioonitorud – tegemist on vaidlusega omandi kasutamisel. Kuna KarS § 218 lg 1 või § 203 ettenähtud süüteokoosseisude subjektiivsed ja objektiivsed tunnused ei ole täidetud, on menetluse lõpetamine kohtuvälise menetleja poolt õigustatud. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on tegemist naabrite vahel tekkinud eraõigussuhetest tuleneva vaidlusega, mis kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras ning kus mõlemad pooled saavad esitada oma seisukohti ning nõudeid eeldatava rikkumise kohta. Õigusnorm, millest kohus juhindub, on VTMS § 79 lg 3 p
4. Kohtunik