← Eesti

1-08-10380\2

Kriminaalasi nr.1-08-10380 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 02.septembril 2008.a. Kohtla-Järve kohtumajas koht Kohtuasja number 1-08-10380 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Inna Kossinetsi juuresolekul Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Sergei Travnikov Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Asja läbivaatamise kuupäev 02.09.2008 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Mandrik tingimisi enne tähtaega vabastamine. Sergei Mandrik, isikukood 375090402571 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta Sergei Mandrik tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.08.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Mandriku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Mandrik on süüdi tunnistatud 19.12.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aasta 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 29.08.2005 ja lõpp 28.01.2009 1 Kinnipidamisasutuses Sergei Mandrik kohta koostatud iseloomustusest nähtub, vangistuse jooksul on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Reaalses vangistuses viibib teist korda. Vangistuse ajal õppis riigikeelt algtasemel. Vabanemisel soovib tööd leida ehitusel või BLRT- s keevitajana. Vabanemisel soovib asuda elama xxx Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru vangla taotlust Sergei Mandriku tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, varem on toime pannud uued kuriteod kandes tingimisi karistust. Üks viimastest kuritegudest on narkokuritegu. Vanglas on tarvitanud amfetamiini. Käesoleval ajal ei oma kehtivat töö- ja elamiskohta. Uue kuriteo toimepanemise risk seoses kinnipeetava töö ja sissetulekuga, majandusliku toimetulekuga ja tema elustiiliga on kõrge. Sergei Mandrik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Sergei Mandrik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. S.Mandrik on varem kohtulikult karistatud. Ta on 11 korral rikkunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadust. Vangistuses viibitud aja jooksul on teda karistatud distsiplinaarkorras. Vabaduses kindel töökoht puudub. S.Mandriku puhul on olemas uue kuriteo toimepanemise kõrge risk. S.Mandriku elukaaslane -JV kannab karistust Harku Vanglas (narkokuritegu). S.Mandrikul on võlgnevusi ca 70 000 krooni. Kokkuleppeid esialgse töökoha kohta puuduvad. Käesolevaks ajaks puudub kinnipeetaval kirjalik nõusolek alalise elukoha võimaldamise kohta oma täditütre, TB juures aadressil xxx Arvestades S.Mandriku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine vangistusest õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodut arvestades jätab kohus süüdimõistetu Sergei Mandrik`u vabastamata temale Tallinna Linnakohtu 19.12.2005 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.