lg 1 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada Rivo Mikko talle 28.04.2006.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega
lg 1,2 ja
lg 2 p 4,
lg 1,2,4 ja
lg 2 p 1,3 järgi
lg 1,
lg 1 alusel karistuseks mõistetud 5 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 30.09.2008.a ja Rivo Mikko vabaneb vangistusest 30.09.2008.a, siis 2 aastat 3 kuud ja 9 päeva vangistust) ei pöörata Rivo Mikko suhtes täielikult täitmisele, kui ta 2 aasta 3 kuu 9 päeva pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,4,5,7,8 ning
lg 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 2 elab kohtu määratud alalises elukohas – x ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • asub ametlikult tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis; • pöördub hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates psühholoogi ja/või psühhiaatri poole alkoholi tarvitamise probleemi (taas) ilmnemise vältimiseks, ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema määratud ravile; • osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, et hõlbustada süüdimõistetul vabaduses viibides seaduskuuleka eluviisi järgimist; • vangistusest vabanemisele järgnevast 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 1000.- krooni süüteomenetluste käigus väljamõistetud rahaliste nõuete (karistused, menetluskulud, hagid jmt) katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni ja esitab selle kohta tasumist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 2 aastat 3 kuud 9 päeva.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Rivo Mikko vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. • • KrMS § 432 lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Rivo Mikkolt riigituludesse menetluskuluna 330 krooni 40 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Rivo Mikko, 1-08-8973, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 AS Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Rivo Mikko, 1-08-8973, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 330 krooni 40 senti advokaat Heiki Kuningas süüdimõistetu Rivo Mikko kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 2 3 Jõustunud määruse koopia saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu Rivo Mikkole. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Rivo Mikkot on kriminaalkorras karistatud 3 korral. Käesoleval ajal kannab Rivo Mikko talle 28.04.2006.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega
lg 1,2 ja
lg 2 p 4,
lg 1,2,4 ja
lg 2 p 1,3 järgi
lg 1,
lg 1 alusel karistuseks mõistetud 5 aastat vangistust; karistuse kandmise alguseks 10.01.2006.a. Käesolevaks ajaks on kantud enam kui pool karistusest.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja, on seisukohal, et esinevad
lg 1 punktis 2 loetletud eeldused süüdimõistetu Rivo Mikko vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud Rivo Mikko vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, lähtudes
lõikes 3 sätestatust, on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid Rivo Mikko vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Rivo Mikko kannab karistust teise astme kuritegude eest. Rivo Mikko poolt toimepandu laad ja muud kuritegude toimepanemise asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid Rivo Mikko vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Vangistuses kannab Rivo Mikko pikaajalist karistust esmakordselt. Varasemalt on kandnud nn šokivangistusena 3 kuud vangistust. Vangistuses viibimise ajal on Rivo Mikko töötanud (Tallina Vanglas) ning osalenud AA-grupi töös pool aastat (Tallinna Vanglas) ja omandanud keevitaja-lukksepa kutse (Tallinna Vanglas). Nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Rivo Mikko motiveeritud edasiselt oma elu elama seaduskuulekalt ning vabadusse naastes on tal 3 4 selleks olemas ka kõik vajalikud eeldused – elukoht uudses elukeskkonnas, abikaasa juures, kindel töökoht autoremondilukksepana OÜ-s x (kinnipeetava isiklikus toimikus lk 115 on olemas ka tööandja sellekohane kinnitus) ning lähedaste, s.o abikaasa ja tema poja toetus. Vangistuse ajal Rivo Mikko 11.09.2007.a abiellus ning on suhelnud ja suhtleb abikaasa ning abikaasa pojaga tihedalt. Abikaasa on valmis Rivo Mikkot vanglast vabanemise järgselt nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks Rivo Mikko vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et uues elukohas abikaasa juures Raplamaal puuduvad Rivo Mikkol tuttavad kriminaalse taustaga isikud, kes Rivo Mikkole negatiivset mõju avaldaksid. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Rivo Mikko soov ja tahe vabanemiseks kooskõlas tegelike võimalustega. Kriminaalhooldusametniku arvamuses märgitu kohaselt võib Rivo Mikko määrata kriminaalhooldusele - R.Mikkol on olemas kindel elukoht, võimalus tööle asuda ja toetav perekond – seega kõik tingimused seaduskuulekaks eluks. Kinnipeetava isiklikust toimikust, sealhulgas ka kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on negatiivseks asjaoluks see, et vangistuse ajal on R.Mikkot distsiplinaarkorras karistatud ja tema karistatus ei ole kustunud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt karistati R.Mikkot viimati distsiplinaarkorras 29.01.2008.a 5 päeva kartseriga selle eest, et ta ei tagastanud lattu voodilina. 17.09.2008.a kohtuistungil avaldas R.Mikko, et on karistuse ära kandnud. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt karistati R.Mikkot distsiplinaarkorras veel ka 04.02.2008.a ühe pikaajalise kokkusaamise keeluga (kinnipeetava isiklik toimik, II osa, lk 101). 17.09.2008.a kohtuistungil avaldas R.Mikko, et 18.08.2008.a karistati teda distsiplinaarkorras pikaajalise kokkusaamise keeluga teise vangiga rääkimise eest. R.Mikko avaldas 17.09.2008.a kohtuistungil kohtule, et on selle karistuse vaidlustanud. Kuni käesoleva hetkeni ei ole Tartu Vangla kohut teavitanud R.Mikko karistamisest 18.08.2008.a. Neil asjaoludel jätab kohus R.Mikko kohtule avaldatu selle kohta, et teda karistati distsiplinaarkorras ka 18.08.2008.a, tähelepanuta. Arvestades, et viimastest distsiplinaarkorras karistamistest on möödunud piisavalt pikk ajavahemik, siis ei hinda kohus käesoleval juhul R.Mikko distsiplinaarkorras karistatust selliseks asjaoluks, mis välistaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise. Kohus arvestab, et viimaste distsiplinaarkaristuste järgselt ei ole R.Mikko uusi rikkumisi toime pannud ning nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on R.Mikko motiveeritud oma elu edasiselt seaduskuulekalt elama ning kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt on Rivo Mikko endale seadnud vabanemise korral realistlikud ja pikaajalised eesmärgid. 17.09.2008.a kohtuistungil kinnitas Rivo Mikko, et ta on valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd, ta soovib täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, 4 5 • • • • asub ametlikult tööle hiljemalt 2 nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist; pöördub hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates psühholoogi ja/või psühhiaatri poole alkoholiprobleemi lahendamiseks ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema määratud ravile; osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, et hõlbustada süüdimõistetul vabaduses viibides seaduskuuleka eluviisi järgimist; vangistusest vabanemise järgselt maksab igakuiselt vähemalt 1000.- krooni tal esinevate võlgnevuste katteks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna Rivo Mikkole katseajaks eelmärgitud kohustused. Rivo Mikko vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.