4-07-6092\8

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-07-6092 Otsuse tegemise kuupäev

1. mail 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Dmitri ŽDANOV töötab OÜ RT) (elukoht: xxx, isikukood 34908040220, LS § 74-22 lg 2 Väärteo kvalifikatsioon Dmitri Ždanov Kaebaja Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe 02.10.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2302,07,003113 Istungil osalenud isikud Kaebaja Dmitri Ždanov Kaebaja kaitsja Vladimir Kuznetsov Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju Tõlk Anneli Helmann Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Dmitri Ždanovi poolt esitatud kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe 02.10.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,07,003113 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 820925 kaebaja Dmitri Ždanov 09.09.2007.a. kella 21.15 paiku Tallinnas, Koidu ja Vineeri tn vahel, liikudes Vineeri tänava suunas juhtis mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx kiirusega 75+-3 km/h, ületades lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 22 km/h, seega rikkus Dmitri Ždanov Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid. Tema poolt toimepandu oli kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi. 02.10.2007.a. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe otsusega väärteoasjas nr 2302,07,003113 oli Dmitri Ždanov’ile karistuseks määratud Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel rahatrahv 20 trahviühikut, s.o. summas 1200,-krooni ning Liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Dmitri Ždanov esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning lõpetada asjas menetlus, kuna tema pole mingit väärtegu toime pannud. 09.09.2007.a. sõitis ta Pärnu mnt viaduktil kiirusega mitte üle 60 km/h, ka teised autod liikusid sama kiirusega, kuid peale viadukti politsei peatas ainult tema autot. Nende firmas töötab AG nägi sündmust pealt ja on kindel, et tema auto ei sõitnud kiirusega 70 km/h. Kohtuistungil kaebaja jäi kaebuse juurde, toetas seda, palus kaebuse rahuldada, kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ning vähendada karistust. Leidis, et väärteoasja materjalidega on tõendamata tema poolt kiiruse ületamine. Kuna tema autost sõitis mitu autot mööda, tema aga liikus ühtses voolus, siis tema arvates võisid politseinikud mõõta mõne teise auto kiirust. Kaebaja kaitsja toetas kaebust, leidis, et üle 70 km/h kiirusega pole Pärnu mnt viaduktil võimalik liikuda, kuna 09.09.2007.a. oli pühapäeva ja sel ajal on seal tihe liiklus, paljud tulevad linna tagasi suvilatest pühapäeva õhtul. Kuna radaril on näha vaid fikseeritud kiirust ning pole tuvastatav millise auto kiirust fikseeriti, siis pole ka alust väita, et see oli just kaebaja auto kiirus, vabalt võis see olla mõne muu temast möödunud sõiduki kiirus. Tunnistaja K.Pai andis kaitsja arvates valeütlusi, kuna kaebaja seletas, et tema kiirust mõõtis meeste s ja tema autot peatas samuti meeste s, Kristi Pai aga vormistas protokolli. Tunnistaja K.Pai aga väitis kohtuistungil, et just tema mõõtis kaebaja sõiduki kiirust. Tunnistaja G ütlused on aga kaitsja arvates kooskõlas kaebaja seletustega. Tunnistaja Kristi Pai (Põhja Politseiprefektuuri vanemkonstaabel) seletas kohtuistungil, et 09.09.2007.a. koos vanemkonstaabel Murumaaga olid patrullis, tegelesid Pärnu maantee viadukti juures kiiruse mõõtmisega, kaebaja sõiduki kiiruseks oli mõõdetud 75 km/h, kui auto jõudis viaduktile tema silmapiirile. Olles kaebaja sõiduki kiirust fikseerinud Stalkeri tüüpi mõõteseadmel, andis ta paarimehe kätte seadme ja paarimees läks kaebaja autot peatama ja talle seadme näitu tutvustama. Väärteoprotokolli koostas aga tema, kaebaja otseselt ei vaielnud seadme tulemuse üle, väärteoprotokollile oli kaebaja omakäeliselt kirjutanud, et ei märganud või ei jälginud spidomeetrit sel hetkel. Sel hetkel, kui ta fikseeris kaebaja taksotunnustega sõiduki kiirust, oli sõiduk viaduktil üksi, hiljem ilmusid sinna ka teised autod. Tunnistaja AG seletas kohtuistungil, et 09.09.2007.a. sõitis ta õhtul naisele järele Kristiine Keskusesse, Pärnu mnt viaduktil nägi, et politsei peatas Takso logoga autot, hiljem sai teada, et peatati D.Ždanovi autot seoses kiiruse väidetava ületamisega. Tema pööras tähelepanu sellele siis, kui kaebaja auto oli juba politsei poolt peatatud. Arvab, et kiirus võis olla 55-60 km/h, mitte rohkem, kuid täpselt millise kiirusega liikus kaebaja auto öelda ei saa. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud istungil kaebaja seletusi, leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Liikluseeskirja § 124 p 1 sätestab, et suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulasisesel teel on 50 km/h. Nagu nähtub kohtuistungil uuritud ja avaldatud väärteoprotokollist AB 820925 09.
2. 2007.a. kella 21.15 ajal juhtis kaebaja Dmitri Ždanov Tallinnas Koidu-Vineeri tn vahelisel alal, liikudes Vineeri tn suunas mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx kiirusega 75+-3 km/h. Mõõteseaduse § 5 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle teostab pädev mõõtja kasutades taadeldud mõõtevahendit. Eesti Akrediteerimiskeskus on väljastanud mõõtevahendi taatlustunnistuse ning pädeva mõõtja tunnistuse. Kristi Pai on läbinud pädeva mõõtja koolituse ning ta on jälginud mõõtmise mõõtemetoodikat. Kiirust oli mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS 004016 ( taatlustunnistus TTRSS07/00071 ), mis oli töökorras, juhile oli seadme tabloo näit tutvustatud, mingeid vastuväiteid kaebaja ei esitanud, kirjutas protokollile alla. Kohtuistungil oli tunnistajana ülekuulatud Kristi Pai, kes seletas, et olles patrullis märkasid nad Murumaaga Pärnu mnt viaduktil liikumas taksotunnustega sõiduautot xxx , mis liikus märgatavalt kiiremini kui lubatud 50 km/h. Ta fikseeris antud sõiduki kiiruseks 75+-3 km/h. . Sõidukit juhtis Dmitri Ždanov, kes olles tutvunud seadme tabloole fikseeritud näiduga seda ei vaidlustanud vaid seletas, et ei märganud kiiruse ületamist või ei jälginud spidomeetrit. Väärteoprotokollile oli kaebaja omakäeliselt kirjutanud :„ Olin mõttes, ei märganud spidomeetrit„ (t.l. 1) Kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajaks 02.10.2007.a. vastulauset kaebaja ei esitanud. Ka kohtuistungil kaebaja ei eitanud, et sõitis 09.09.2007.a. kella 21.15 ajal Pärnu mnt. viaduktil ületades lubatud sõidukiirust, kui teda peatas politseinik näidati talle kiirusemõõteseadme näitu, tabloole oli fikseeritud näi „75“. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Kristi Pai ütluste õigsuses, kuna tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud asjas lubatavate tõenditega, kaebaja end õigustavad väited on aga paljasõnalised, vastuolus teiste tõenditega. Tunnistaja AG ütlustesse tuleb aga suhtuda kriitiliselt, kuna sündmust ta pealt ei näinud, ei saa kindlalt väita, mis kiirusega liikus kaebaja auto, pööras temale tähelepanu juba hetkel, kui kaebaja auto oli politsei poolt peatatud ja ta sõitis tema seisvast autost mööda. Seega kohus leiab, et väärteomenetluse käigus kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on täielikult tõendatud, et kaebaja rikkus Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditele on kohtuväline menetleja andnud õige juriidilise hinnangu, kaebaja väited, et tema pole väärtegu toime pannud, on paljasõnalised, vastuolus asjas kogutud tõenditega, kaebaja Dmitri Ždanovi süü väärteo toimepanemises on kinnitust leidnud, kuna ta oma tegevusega eiras Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riikliku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõiglusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Antud juhul tegemist on tahtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul on karmi põhikaristuse ja samuti lisakaristuse kohaldamine täielikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kohtunik leiab, et asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebaja on toime pannud väärteo, tema süü on tõendatud, tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, kaebajale määratud karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud väärteo raskust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et kaebajal on kolm kehtivat karistust. Määratud karistus vastab toimepandud õiguserikkumise raskusele. Lisakaristuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja asjaolust, et isik pani toime enamohtliku väärteo, millega tahtlikult seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate vara, elu ja tervise. Kui isik ei ole liikluses tähelepanelik, ei taju tema poolt juhitava mootorsõiduki kiirust ja on liikluses ohtlik, siis on temalt juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Samuti pole tuvastatud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse normide rikkumist. Violetta Kõvask Kohtunik