) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et L. Petrov`i kaebus on 2
-s sätestatud alustel. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt LS § 7436 lg 2 p 1 karistatakse jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud joobeseisundis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. L. Petrov`i on kõnealuse väärteo eest karistatud rahatrahviga 62 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. KarS § 279 näeb ette riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, karistusena rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Antud teo eest on L. Petrov`i karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kohtu hinnangul on, arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve ning võimalust süüdlast karistusega suunata õiguskuulekale käitumise, L. Petrov`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 lg 1. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvide ajatamist majanduslikel põhjustel, so kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvide tasumiseks ühekordse maksena. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kohtuväline menetleja ei oma vastuväiteid kaebuses esitatud taotlusele rahatrahvide tasumise osas osade kaupa, siis asus kohus seisukohale, et L. Petrov`ile tuleb võimaldada temale menetleja poolt karistuseks määratud trahvide tasumine ositi maksimaalse võimaliku ajaperioodi, so 12 kalendrikuu, jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Rubo Kikerpill Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.