4-07-960\3

Väärteoasi nr.4-07-960 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 01.06.2007.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik sekretär JULIA VERNIKOVA SILVI VÄIKMERI juuresolekul kohtuvälise menetleja Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Künnarpuu, menetlusaluse isiku Svetlana Pagaljoškina osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Svetlana Pagaljoškina, isikukood 47902210292, elukoht XXX, kaebust Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Rene Birki 15.02.2007.a. otsuse peale väärteoasjas nr.2314,07,003343. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus ja kaebuse sisu 22.01.2007.a. koostati Svetlana Pagaljoškina suhtes väärteoprotokoll selle kohta, et tema 04.12.2006.a. Tallinnas Liivalaia tänava maja 12 juures juhtis mootorsõidukit XXX reg. märgiga XXX, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa seisvale sõidukile XXX reg. märgiga XXX, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Hansa Liising Eesti ja ASle Sampo Liising, lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Sellega rikkus Svetlana Pagaljoškina LE § 91, § 105, § 227 nõudeid ja pani toime LS § 7417 lg.1 ja § 7431 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteod. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegude eest karistati Svetlana Pagaljoškinat Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Rene Birki poolt tehtud otsusega LS § 7417 lg.1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o. summas 900 krooni ja LS § 7431 lg.1 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o. summas 2100 krooni. Väärteoasja otsusele esitas Svetlana Pagaljoškina kaebuse, milles leidis, et ta ei ole põhjustanud liiklusõnnetust ega varalist kahju, mistõttu ei tekkinud ka liiklusõnnetusest teatamise kohustust. Kaebuse kohaselt tagurdamise sooritamise ajal seisis menetlusaluse isiku õde TP auto kõrval eesmärgiga jälgida parkimiskohalt takistamatult väljasõitmist ning istus tagasi autosse siis, kui manööver oli lõpule viidud. Samuti on tõendamata, et menetlusalune isik oleks põhjustanud varalist kahju AS-le Hansa Liising Eesti ja AS-le Sampo Liising. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et otsus väärteoasjas on põhjendatud, seaduslik ning tühistamisele ei kuulu. Kohtuotsuse põhjendused Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistajaid, uurinud esitatud originaalmaterjale, kohus leiab, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, tühistamisele ei kuulu ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud TP seletas kohtule, et 04.12.2006.a. tuli koos õega ning viimase autoga Hansapanga Liivalaia kontori juurde, õde – Svetlana Pagaljoškina jäi ootama autosse, tunnistaja sisenes panka. Tuli tagasi ja Svetlana Pagaljoškina palvel seisis kahe auto vahel, suitsetas ja jälgis, et auto saaks ohutult parkimiskohast välja sõita. Ta nägi küll kõrval seisvat musta autot, kus roolis istus noormees, kuid Svetlana Pagaljoškina ei riivanud tagurdamisel seda autot. Pärast parkimiskohast väljasõitmist istus tunnistaja tagasi autosse ja nad sõitsid minema. Tunnistajana ülekuulatud RK seletas kohtuistungil, et ta istus oma sõiduauto XXX juhiistmel Hansapanga Liivalaia kontori ees ja ootas kindlustusagenti. Kõrval seisnud auto XXX juurde tuli tütarlaps, istus juhi kõrvale ja auto hakkas tagurdama ja kaitserauaga riivas tema autot, mille pärast auto rappus tugevasti. Tunnistaja tuli autost välja, jooksis mõne meetri autole järgi ja lõi käega vastu XXX kapotti, kuid XXX juht ei teinud sellest välja ja sõitis minema. Tunnistaja pani sõiduauto numbri kirja ja teatas politseile. Samasisulisi ütlusi andis tunnistaja RKka kohtuvälise menetluse käigus. Tunnistaja RK ütlusi kinnitavad teised kohtuvälises menetluses kogutud tõendid: Liiklusõnnetuse akti nr. 3398 04.12.2006.a. ja sellele lisatud fotode kohaselt Svetlana Pagaljoškina kasutuses olnud sõiduki XXX tagastange parempoolne nurk on kriimustatud ning sõidukil XXX on vigastatud tagastange vasakpoolne nurk. Nimetatud liiklusõnnetuse aktile kirjutas alla nii Svetlana Pagaljoškina, kui ka vigastada saanud sõiduki kasutaja RK. Liiklusõnnetuse kohta ütlusi andes 12.12.2006.a., seletas Svetlana Pagaljoškina, et tema sõiduki vigastusi ta seletada ei oska ning kinnitas, et sõidukil on olemas vigastused üle terve kaitseraua. Küsimuse otsustamisel, kuivõrd usaldusväärsed on RK ütlused, kohus arvestab, et tunnistaja ütlused riimuvad teiste kogutud tõenditega ja peab vajalikuks arvestada ka asjaolu, et tunnistaja RKja menetlusaluse isiku vahel puudusid ja puuduvad käesoleval ajal igasugused suhted, ei ole tuvastatud, et nad oleks varem kohtunud või kellelgi neist oleks olnud vihavaenu või kättemaksu soovi, mistõttu kohus ei leia alust kahelda tunnistaja ütlustes. Samas leiab kohus, et kohtule ütluste andmisel ei olnud tunnistaja TP täies ulatuses siiras ja objektiivne. Tema ja Svetlana Pagaljoškina ütlustega on tuvastatud, et tunnistaja näol on tegemist menetlusalusele isikule lähedase inimesega, ta on Svetlana Pagaljoškina õde ning temal on põhjust menetlusalust isikut õigustavate ütluste andmiseks. Seega kaebemenetluses uuritud ja kontrollitud tõendid annavad üheselt tunnistust selle kohta, et menetlusalune isik tagurdamisel, s.o. manöövri sooritamisel sõitis otsa sõidukile XXX, mistõttu põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. LE § 91 sätestab, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 105 sätestab kohustust tagurdamisel mitte ohustada ega takistada teist liiklejat. Kuivõrd on tõendamist leidnud, et Svetlana Pagaljoškina tagurdamisel sõitis otsa teisele sõidukile, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja sellega seonduvalt varalise kahju kahele liisingufirmale, on tema tegevusele antud õige juriidiline hinnang LS § 7417 lg.1 järgi. 2 Tunnistaja RK ütlustest nähtuvalt kokkupõrke tagajärjel tema auto rappus, ta tuli autost välja ja jooksis ärasõitvale sõidukile järgi, jõudes vaid lüüa vastu kapotti, millega andis kohe teisele juhile toimunust teada. Arvestades vigastuse tekitamise asjaolusid, kannatada saanud teise osaleja liiklusõnnetuse järgset käitumist, mis lükkab ümber menetlusaluse isiku väite, et ta polnud liiklusõnnetusest teadlik, kohus leiab, et selline menetlusaluse isiku väide on väär. Vastavalt LE § 227 nõuetele tohib liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta vaid juhul, kui liiklusõnnetuses inimesed viga ei saanud ja õnnetuses osalenud juhid ja kahju saajad on kirjalikult vormistanud arvamused liiklusõnnetuse põhjuste ja kahju tekitamise eest vastutatava isiku küsimuses. Selliseid asjaolusid arutatavas juhtumis tuvastatud ei ole. Seega Svetlana Pagaljoškina käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7431 lg.1 sätestatud väärteona. Karistuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja põhjendatult arvestanud karistuse määramise põhimõtteid ning menetlusalusele isikule määratud karistus vastab täiel määral tema süü astmele, väärtegude toimepanemise asjaoludele ja Svetlana Pagaljoškina isikule. Kohus, juhindudes VTMS § 132 p.1, § 109-111 Otsustas: Jätta Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Rene Birki 15.02.2007.a. otsus väärteoasjas nr.2314,07,003343 muutmata ning Svetlana Pagaljoškina kaebus rahuldamata. Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 18.06.2007.a. Harju Maakohtu kantseleis. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik 3