4-07-907\3

Väärteoasi nr. 4-07-907 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 25.04.2007.a. Harju Maakohtu kohtunik Merike Allikmäe sekretär Ülle Saks kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Aivar Hirs kohtuvälise menetleja tunnistus nr 30 kaebuse esitaja Priit Üksvärav ja tema kaitsja Kersti Kägi osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 18.04.2007.a Ees – ja perekonnanimi: Priit Üksvärav Isikukood: 37401290294 Kodakondsus: EV kodakondsus keskharidus Elukoht: xxx Töökoht: autojuht kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Kairi Palits poolt „02.02.2007.a.väärteoasjas nr 2373,07,000208 tehtud otsuse peale selle osalise tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000,- krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Priit Üksvärav ja tema kaitsja vaidlustavad lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks ja soovivad trahvi vähendamist. Kaebuse kohaselt juhtis ta 12.01.2006.a kell 19.35 Pärnu mnt 552 Statoili tanklas mootorsõidukit alkoholijoobes. Priit Üksvärav peeti kinni Statoili tanklas. Joobe tuvastamiseks kasutati indikaatorvahendit Lion 500 4028A391, mille reaktsioon näitas 0.65 mg/l kohta, mis on keskmine joove. Ta ei nõudnud vereproovist alkoholisisalduse määramist. Talle ei selgitatud, et väljahingatavas õhus tuvastatud joove võib vereproovist mõõtmisel anda nn jääknähud, mis jääb alla 0,20 promilli, mis ei ole seaduse mõttes joove. Väärteoprotokollist ei nähtu, et Priit Üksväraval oleks täheldatud häiritud või muutunud kehalisi või psüühilisi funktsioone ja reaktsioone. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kergendava asjaoluna, et Priit Üksväravat ei ole viimase 6 aasta jooksul karistatud. Kui väärteootsus lisakaristuse osas jõustub, muudab see võimatuks nii töölepingu täitmise kui väärteokaristusena kohaldatud rahatrahvi tasumise. Ülekuulamise protokolli kohaselt oli ajavahemik alkoholi tarvitamise ja mootorsõiduki juhtimise vahel 15, 5 tundi. Priit Üksvärav arvas, et joovet ei ole ning et ta võib sõidukit juhtida. Ta leiab, et lisakaristuse kohaldamine on vastuolus rikkumise raskusega, see on talle liialt koormav. Kohtuistungil Priit Üksvärava kaitsja palus lisakaristuse tühistamist ja trahvi ½ võrra vähendamist. Ta ei arva, et karistusest peaks täielikult vabanema. Joobeastet ei ole kindlaks tehtud ning ei ole teada, kas tal oli kerge või raske joove. Priit Üksvärav kinnitas, et ta oli tarbinud alkoholi väga pikaajaliselt. Ta jõi klaasi valget veini, viina ja klaasi konjakit, millest oli kehva olla. Politseiprefektuuri esindaja Aivar Hirs ei ole trahvi vähendamise ja lisakaristuse tühistamisega nõus, kuna karistuse kohaldamisel on kohtuväline menetleja järginud seadust. Protokoll on koostatud õigesti. Joobes juhtimine on raskeim rikkumine ning karistus ei saa antud juhul olla soodne või leebe. Seaduseandja ei ole ette näinud, kui suur peab olema karistus esimesel või teisel korral vaid näeb ette trahvi kuni 300 trahviühikut. Väärteomaterjali dokumentaalsed tõendid on: - väärteoprotokoll AB 546616, mille kohaselt 12.01.2006.a kell 19.35 Pärnu mnt 552 tanklas tuvastati, et Priit Üksvärav juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (tl 6); - otsus 02.02.2007.a väärteoasjas 2373,07, 000208 Priit Üksvärav väärteoasjas LS § 74´19 lg 1 alusel rahatrahvi määramises summas 9000 kr ja LS § 74´19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. - protokollist joobe tuvastamise kohta (tl 7) oli Priit Üksväraval 12.01.2007 kell 19.35 joove 0,65 mg/l kohta. - Priit Üksvärava ülekuulamise protokollist (tl 8) 12.01.2007.a nähtub, et ta tuli sel õhtul sõbra juurest külast, eelmisel päeval sai sõbra juures napsu võetud. Ta jõi viina ja konjakit, magama sai alles 03.00-04.00. Kell 19.25 ajal istus ta oma autosse ja sõitis Laagri bensiinitanklasse, et süüa osta. Ta peeti kinni, kus puhumisel tuvastati joove 0,65 mg/l kohta. - Priit Üksvärava ja OÜ R vahel 03.07.2006.a sõlmitud tööleping, mille kohaselt Priit Üksvärav asus tööle autojuhina. Priit Üksvärav selgitas istungil, et juhtimisõigust omab ta alates 1992.a ning tema töö seisneb igapäevases sõitmises. Ta tunnistas alkoholi tarbimist sõbra juures ja joobes tanklasse sõitmist. Ta kinnitas, et haige oli ta ka. Tema igapäevane töö on seotud auto juhtimisega. Kuu töötasu on 15 000- 20 000 kr kuus. Ta on teadlik, et purjus peaga ei tohi rooli istuda. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Priit Üksväravale karistuse mõistmisel on arvestatud kõikide asjaoludega, ka sellega, et karistust kergendav asjaolu on oma süü tunnistamine. Kuigi kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kergendava asjaoluna, et Priit Üksväravat ei ole viimase 6 aasta jooksul karistatud, leiab kohus, et liikluses ei peaks olema erandlik, et veoteenuseid osutav juht ei ole 6 aasta jooksul kordagi karistatud ning ei leia, et nimetatud asjaolu on arvestamata. Priit Üksväravale on määratud karistus keskmises määras Kaebuse esitaja kinnitas, et tal on rahatrahv tasutud ning talle on tähtis vaid see, et ta saaks edasi töötada. Kohus uurinud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära kaebuse esitaja tema esindaja ning kohtuvälise menetleja leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Priit Üksväravale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab teo raskusele. Priit Üksvärava süü väärteo toimepanekus 12.01.2007.a kell 19.35 Tallinnas Nõmme linnaosas Pärnu mnt 552 Statoili tanklas mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi on tõendamist leidnud täielikult. Karistuse määramisel on arvestatud, et karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja on tunnistanud oma süüd Liikluseeskirja rikkumises. Kohtuväline menetleja on määranud karistuse LS § 74´19 lg 1 alusel 150 trahviühikut, s.o. 9000 krooni, mis on seadusega kooskõlas. P.Üksvärav on teadlik, et autot joobes juhtida ei tohi. Kaebuse esitaja ei ole alkoholijoobe tuvastamisel arstlikku ekspertiisi nõudnud. Indikaatorvahendiga joobe tuvastamise protokollist nähtub, et tema joove 12.01.2007 kell 19.35 oli 0,65 promilli, millise tulemusega ta nõustus ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus. Kohtul puudub alus kahelda joobe tuvastamise õigsuses. Tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lg 3 ei või juht olla joobeseisundis. Sama seaduse kohaselt on joobeseisundi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama seaduse § 20 lg 2 järgi toimub joobeseisundi tuvastamine, joobeastme määramine ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamine Vabariigi Valitsuse 02.04.01.a määrusega nr 20 kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme vaidlustamise korra kohaselt. Joobeseisundi tuvastamise korra § 3 järgi võivad joobeseisundit tuvastada ametiisik ja arst. Isik nõustus joobe 0,65 mg/l kohta tuvastamise tulemusega ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest tervishoiuasutuses ta loobus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja järeldusega selle kohta, et tegemist on raskeima rikkumisega üldse, mida mootorsõiduki juht võib toime panna. Käesoleval ajal on Eesti Vabariigi juhtivpoliitikud korduvalt juhtinud tähelepanu oluliselt suurenenud hukkunute arvule meie teedel ning tarvidusele karmistada karistusi liiklusalastes süütegudes. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades õiguserikkumise asjaolusid, ei pea kohus lisakaristuse tühistamist ja trahvi ½ võrra vähendamist võimalikuks. Priit Üksväravale määratud karistus vastab teo raskusele. Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Väärteomenetluse seadustiku § 74 p 11 järgi märgitakse otsuses menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr, mis materjalide kohaselt on 150 trahviühikut, s.o. 9000 kr. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel järginud seadust. Kohus, arvestades õiguserikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et rahatrahv on määratud seaduslikult ning kaebus rahuldamisele ei kuulu. Ülaltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133, § 134 lg 3, § 135, kohus o t s u s t a s: Priit Üksvärav, ik 37401290294, kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissar Kairi Palits poolt „02.02.2007.a.väärteoasjas nr 2373,07,000208 tehtud otsuse peale selle vähendamise ja lisakaristuse tühistamise nõudes mitte rahuldada. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000.00 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik Merike Allikmäe