4-07-6547\7

4-07-6547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-6547 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 19.05.2008.a. ja 15.09.2008.a. Väärteoasi Esta Kotlyar’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 18.10.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2376,07,008055 Kaebuse esitaja Esta Kotlyar (isikukood 47706065215; elukoht: XXX; töökoht: AS EPP) Kaebuse esitaja kaitsja Indrek Kukk (Õigusabi OÜ – Mustamäe tee 4-109, 10621 Tallinn) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Esta Kotlyar kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommusaar, Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Tühistada osliselt Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 18.10.2007.a. otsus, s.o. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel Esta Kotlyarile mõistetud lisakaristuse osas – juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks ning jätta lisakaristus kohaldamata. Põhikaristuse osas – rahatrahv 1 800 krooni – jätta otsus muutmata. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval koostatakse otsus tervikuna ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 18.10.2007.a otsusega väärteoasjas nr 2376,07,008055 määras Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar E. Kotlyar’ile karistuseks liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 1 800 krooni ja liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis E. Kotlyar 25.09.2007.a kell 11:55 XXX juures mootorsõidukit õuealal kiirusega, mis ületas õuealal lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, sõites kiirusega 48+-3 km/h. Sellise tegevusega rikkus E. Kotlyar otsuse kohaselt liikluseeskirja § 205 nõudeid. Nimetatud otsusele esitas E. Kotlyar’i kaitsja kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja menetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja hinnangul on politseiametnik vääralt kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Kohtuväline meneteja ei ole arvestanud E. Kotlyari selgitustega, nimelt: ta on üksikema; võimalik rikkumine ei olnud tahtlik; tööga kindlustatus sõltub mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust; töökohast ilmajäämine võib põhjustada kodust ilmajäämise; temalt juhtimisõiguse äravõtmisega ei karistata teda, vaid kannatajaks jääb laps. Kuna kohtuväline menetleja ei ole eelnimetatud selgituste osas seisukohta võtnud, on kohtuväline menetleja pannud toime VTMS § 72 lg 2 rikkumise, eirates VTMS § 108 p 5, mis kohustab kohtuvälist menetlejat välja selgitama kergendavad asjaolud. Kaebuses on avaldatud, et võimalikku väärtegu toime pannes ei teadnud menetlusalune isik, et ta liikleb õuealal. Vastavalt KarS § 18 lg 3, isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega oli kohtuvälisel menetlejal kohustus vastava asjaoluga otsust tehes arvestada. Samuti on kaebuse esitaja selgitanud, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Seega on seadusandja jätnud menetlejale võimaluse kohaldada rahalist karistust maksimaalselt viiekordses summas võrreldes sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h. Konkreetsel juhul on nimetatud kiiruse piiri ületatud vaid 5 km/h võrra, kuid kohtuväline menetleja on kohaldanud rahalise karistuse 30 trahviühiku ulatuses. Lisaks on kohtuväline menetleja põhjendamatult kohaldanud ka lisakaristust. Maksimaalne lisakaristus, mida oleks võimalik kohaldada vaid piirkiiruse ületamise korral 40 km/h, on antud juhul juhtimisõiguse äravõtmine perioodiks 3 kalendrikuud. Seega on kohtuväline menetleja oluliselt eiranud karistuse määramisel proportsionaalsuse printsiipi, määrates lisakaristuse, mis on oluliselt karmim põhikaristusest. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-99-06 punktis 22 on kolleegium asunud seisukohale, et põhimõtteliselt peab kogu karistusõiguslik regultasioon olema kooskõlas proporstinaalsuse põhimõttega. See tähendab, et karistusõiguse mistahes sätete puhul on võimalik tõstatada küsimust selle sättega võimaldatava põhiõiguste riive kohasusest, 3 tarvilikkusest ja mõõdukusest. Sellest tulenevalt on menetlusosaline seisukohal, et tema suhtes kohaldatud lisakaristus tuleb tühistada. Kaebuses on ka märgitud, et sõidukiiruse fikseerimise järel ei tutvustanud kohtuväline menetleja menetlusosalisele kiirusemõõtevahendi näitu ja ei kinnitanud ka mõõtevahendi taatlemist. Menetlusosalisel on kahtlus, et mõõteseade, millega tema poolt toime pandud õiguserikkumine fiksseriti, ei olnud taadeldud. Kohtuistungil jäi E. Kotlyar oma kaitsja esitatud kaebuse juurde. Samas kaebaja leidis, et kiirus võis olla parkimisalale keerates 40 km/h. Pärast tunnistaja ülekuulamist märkis kaebaja, et talle näidati ka kohapeal mõõteseadme näitu ning ta ei tahtnud uskuda, et tema sõiduki kiirus võis olla nii suur. Kaebaja taotles menetluse lõpetamist ning alternatiivina juhul, kui kohus loeb tõendatuks kiiruse ületamise, siis lisakaristuse tühistamist, kuna see ei vasta süü suurusele ja proportsionaalsuse põhimõttele, on liialt karm ning paneb ebamõistlikult raskesse olukorda teda ennast ja tema alaealise lapse. Igapäevases elukorralduses ning ka seoses tööga on mootorsõiduki juhtimine talle hädavajalik. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtul jätta kaebus rahuldamata, kuna E. Kotlyarile süüks arvatud väärtegu on tõendamist leidnud. Kiiruse ületamist fikseerinud mõõteseade oli taadeldud, oli töökorras, järgiti mõõtmise metoodikat ja mõõtmine on toimunud pädeva isiku poolt (vastavad tunnistused on kohtule esitatud). Samuti pidas kohtuväline menetleja põhjendatuks E. Kotlyarile mõistetud põhi- ja lisakaristust, kuna tegemist on isikuga, kes on ka varem ületanud kiirust ning tema edasiseks mõjutamiseks, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides on lisakaristuse kohaldamine sanktsiooni keskmises määras põhjendatud. Õigusnormid, millest kohus juhindub on VTMS § 132 p 2 ja §
2. Kohtunik