← Eesti

1-06-11836\20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kriminaalasja number 1-06-11836 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2008.a. Haapsalu Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kriminaalasi Üldmenetlus Sven Köster´i kriminaalasjas süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. märts
  3. a. , 11.-
  4. september
  5. a., 5.-
  6. märts 2008.a. ja
  7. aprill
  8. a. Süüdistatav Sven Köster – sündinud
  9. mail 1972.a., xxxxxxx, Xxxxx Xxxxxxxx xxxxxxx, IK 37205134716, xxxxxxxx, ülalpeetavaid xxxx xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx, XX Xxxxxxx juhatuse liige, elukoht Xxxxxxx xxxx, Xxxxx vald, Xxxxxxx. Karistatus: karistusregistri andmetel karistatud: karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud kahel korral: 1.08.10.2003.a Harju PP poolt liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 900 krooni, mis on tasutud 10.10.2003.a, 2.20.01.2004.a Maksu-ja Tolliameti poolt tolliseaduse § 2835 lg 1 järgi rahatrahviga 1500 krooni, mis on tasutud 27.01.2004.a Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 299 lg 1 Tõkend: puudub Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Süüdistatav Sven Köster, prokurör Indrek Kalda, kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat
  10. Mõista Sven Köster KarS § 299 lg 1 järgi õigeks tema süü tõendamatuse tõttu.
  11. Tõkendit ei kohaldatud.
  12. Asitõendid – võltsitud raamatupidamise algdokumendid AS-i Esraven nimelt on köidetud kriminaalasja materjalidesse ja kuuluvad säilitamisele koos nendega.
  13. Kohtukulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sven Köster on kohtu alla antud selles, et tema, olles valitud 18.03.2004.a. ja kantud 08.04.2004.a. äriregistrisse kui Xxxxx xxxxxxxxx Xxxxxx vallas Xxxxxxx Xxxxxx x asuva XX Xxxxxx juhatuse liige, seega ametiisik KarS § 288 tähenduses, kellel oli ametiseisund nimetatud eraõiguslikus juriidilises isikus, kellele oli pandud juhtimisülesanded ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, kasutades ära enda kui juhatuse liikme ja vastavalt 18.03.2004.a. XX Xxxxx ainuosaniku I. T. tehtud osakapitali suurendamise otsusele XX Xxxxx uue osaniku XX Xxxxxxx juhatuse liikme ja ainuosaniku võimupositsiooni ja ülekaalukat teadmist ning sundi talle alluva raamatupidaja T. K. suhtes, kes soovis säilitada töökoha ja saada täies ulatuses tagasi XX-le Xxxxxx antud laenu summas 90.000.- krooni, millise tagasimaksmise tähtaeg oli 01.05.2004.a. ja millest oli tähtaegselt tagastatud ainult 13785,70 krooni, tööalast konfliktsituatsiooni XX Xxxxx töötajate tegevdirektor H. T. ja kassapidaja-punutiste tootmise osakonna juhataja I. T. ning eesmärgiga kahjustada perekond T. mainet seoses nende tööalase tegevusega XX-s Xxxxxx, võltsis alates XX Xxxxxx raamatupidamisdokumentide enda valdusesse saamisest kuni XX Xxxxxx suhtes pankrotiavalduse esitamiseni Lääne Maakohtule, s.o. ajavahemikul 14.05.2004.a. kuni 22.09.2004.a. raamatupidamise algdokumente Tallinnas Xxxxx xxx. xxx asuva XX Xxxxxxx nimelt XX-le Xxxxxx sularahas kaupade müügitehingute toimumise kohta, milliseid tegelikkuses ei olnud toimunud, andes T.K.ele kui alluvale tema poolt koostatud märkmepaberid ja arvete blanketid XX X pitsatijäljendiga ning andis korralduse enda poolt etteantud andmetega raamatupidamise algdokumentide koostamiseks, mida T.K. ka tegi isiklikult koos dokumentide suvaliselt allkirjastamisega täpsemalt kindlakstegemata ajal Lääne maakonnas Xxxxxx Xxxxxx xxxt x asuvas Xxxx Vallavalitsuselt renditud XX Xxxxxx kontoris, ning täites Sven Köstri antud korraldust koostada võimalikult erineva käekirjaga dokumente, palus dokumente koostada ka oma tütardel H. K. ning K. K.l, XX Xxxxxx laohoidjal M. S. ja poja elukaaslasel A. S.l. Sellise tegevuse tulemusel koostas T.K. isiklikult järgmised dokumendid: 28.02.2003.a. (dokumendil on ekslik aastaarv 2002) sularahaarve nr 2417 12 tüki plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 3846,85 krooni, 03.04.2003.a. arve/tšeki nr 592 60 tüki 4 mm vineeri 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 4871,05 krooni, 31.05.2003.a. arve/tšeki nr 2752 30 meetri lati müümisest kogumaksumusega 5566,65 krooni, 22.09.2003.a. sularahaarve nr 7891 8 tüki lihvimisketaste müümisest kogumaksumusega 5864,60 krooni, 22.09.2003.a. sularahaarve nr 7894 65 tüki 4 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 6029,80 krooni, 03.10.2003.a. arve/tšeki nr 8261 135,5 meetri ümarlati müümisest kogumaksumusega 5262,75 krooni, 03.10.2003.a. arve/tšeki nr 8262 35 meetri liistu müümisest kogumaksumusega 3130,50 krooni, 16.03.2003.a. arve/tšeki nr 1845 osaliselt (v.a. müüja andmete kohta) 12 tüki klambrite, 25 meetri ümarliistu ja 85 meetri juhtme müümisest kogumaksumusega 5263,44 krooni; M.S.. koostas järgmised dokumendid: kuupäevata arve/tšeki nr 2110 12 ühiku klambrite, 25 ühiku ümarliistu, 85 ühiku juhtme müümisest kogumaksumusega 5263,45 krooni, 30.04.2003.a. arve/tšeki nr 1981 35 m ümarliistu müümisest kogumaksumusega 4759,80 krooni, 09.05.2003.a. arve/müügitšeki nr 1915 101 ühiku ümarpulga, 25 ühiku naelte müümisest kogumaksumusega 4948,20 krooni (Maire Süsteri poolt allkirjastamata), 17.06.2003.a. arve/tšeki nr 5123 195 m ümarpulga müümisest kogumaksumusega 5925,05 krooni, 19.06.2003.a. arve/tšeki nr 5883 40 kg PVA liimi, 50 m äärekandi, 64 m kandi müümisest kogumaksumusega 5742,35 krooni, 20.06.2003.a. arve/tšeki nr 5971 50 kg naelte, 2500 tk kruvide, 24 m keermelati müümisest kogumaksumusega 5846,40 krooni, 27.06.2003.a. arve/tšeki nr 6100 13 ühiku plaadi 1725x1525 müümisest kogumaksumusega 5457,20 krooni, 27.06.2003.a. arve/tšeki nr 6521 27 ühiku plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5935,50 krooni, 18.07.2003.a arve/tšeki nr 4270 78,10 ühiku lati müümisest kogumaksumusega 5414,30 krooni, 23.07.2003.a. arve/tšeki nr 4421 100 ühiku naelte, 25 ühiku 6 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 4966,35 krooni, 24.07.2003.a. arve/tšeki nr 4471 101 m2 plaadi müümisest kogumaksumusega 4618,20 krooni, 26.07.2003.a. arve/tšeki nr 4890 12 ühiku plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5063,60 krooni, 29.07.2003.a. arve/tšeki nr 4990 osaliselt ( v.a. müüja andmed, mis on kirjutatud T.K.e poolt) 35 ühiku liistu müümisest kogumaksumusega 1647,85 krooni, 31.07.2003.a. arve/tšeki nr 5001 10 ühiku klambrite, 4000 ühiku kruvide, 25 ühiku lati, 6 ühiku plaadi müümisest kogumaksumusega 5240,65 krooni, 02.10.2003.a. sularahaarve nr 8112 47 ühiku 4 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5831,65 krooni, 05.10.2003.a. sularahaarve nr 8223 6 ühiku ketaste, 5 ühiku rihmade, 35 kg naelte müümisest kogumaksumusega 5713 krooni, 10.10.2003.a. sularahaarve nr 8273 32 ühiku 6 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5688,55 krooni, 13.10.2003.a. sularahaarve nr 8341 89 m ümarlati müümisest kogumaksumusega 5917,85 krooni, 14.10.2003.a. sularahaarve nr 8552 10 ühiku lindi, 30 ühiku kandi müümisest kogumaksumusega 6088,21 krooni, 21.10.2003.a. sularahaarve nr 8992 44 ühiku rihma 44x98,15 müümisest kogumaksumusega 5095,95 krooni, 21.10.2003.a. sularahaarve nr 8993 98 ühiku liistu müümisest kogumaksumusega 4481,05 krooni, 21.10.2003.a. sularahaarve nr 8994 12 ühiku plaadi müümisest kogumaksumusega 5051,60 krooni, 30.10.2003.a. sularahaarve nr 9582 38 ühiku klambrite, 50 ühiku naelte müümisest kogumaksumusega 4124,10 krooni, 30.10.2003.a. sularahaarve nr 9584 14 ühiku plaadi müümisest kogumaksumusega 5882,30 krooni, 31.10.2003.a. sularahaarve nr 9780 73 m ümarliistu müümisest kogumaksumusega 4973,70 krooni, 13.11.2003.a. sularahaarve nr 1555 25 ühiku 10 mm vineeri 1725x1725 müümisest kogumaksumusega 5627,13 krooni, 17.11.2003.a. sularahaarve nr 1591 115 m liistu müümisest kogumaksumusega 4864,85 krooni, 20.11.2003.a. sularahaarve nr 1601 85 ühiku ümarlati müümisest kogumaksumusega 5912,70 krooni, 04.12.2003.a. sularahaarve nr 1517 45 tk 6 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5886,15 krooni, 06.12.2003.a. sularahaarve nr 1568 85 m ümarlati müümisest kogumaksumusega 5772,25 krooni, 10.12.2003.a. sularahaarve nr 1720 35 ühiku klambrite, 50 ühiku naelte müümisest kogumaksumusega 5555,15 krooni, 11.12.2003.a. sularahaarve nr 1891 88 ühiku ümarpulga müümisest kogumaksumusega 5944,85 krooni, 12.12.2003.a. sularahaarve nr 1976 25 ühiku liistu, 33 ühiku liistu müümisest kogumaksumusega 5785,10 krooni, 12.12.2003.a. sularahaarve nr 1977 85 ühiku ümarpulga, 50 ühiku ümarpulga müümisest kogumaksumusega 5393,45 krooni, 17.12.2003.a. sularahaarve nr 2090 5 ühiku lihvketaste, 4 ühiku ketaste müümisest kogumaksumusega 5222,05 krooni, 18.12.2003.a. sularahaarve nr 2180 20 ühiku lihvlintide, 3 ühiku teritusketaste, 20 ühiku rihmade müümisest kogumaksumusega 4876,30 krooni, 23.12.2003.a. sularahaarve nr 2450 25 ühiku naelte, 250 ühiku seibide, 50 ühiku liivapaberi, 10 ühiku lihvlintide, 20 ühiku klambrite müümisest kogumaksumusega 5879,05 krooni, 29.01.2004.a. sularahaarve nr 1312 40 ühiku PVA liimi, 50 ühiku Saniidi, 35 ühiku klambrite müümisest kogumaksumusega 4563,05 krooni, 29.01.2004.a. sularahaarve nr 1314 50 kg naelte, 20 kg kruvide müümisest kogumaksumusega 2454,40 krooni, 03.02.2004.a. sularahaarve nr 1325 12 ühiku plaadi 1525 müümisest kogumaksumusega 5079,90 krooni, 06.02.2004.a. sularahaarve nr 1572 40 ühiku 4 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5015 krooni, 19.02.2004.a. sularahaarve nr 1718 2000 tk kruvide, 2000 tk seibide, 100 tk poltide, 20 kg naelte müümisest kogumaksumusega 1509,20 krooni, 26.02.2004.a. sularahaarve nr 1915 30 m ümarpulga, 35 m pulga, 20,4 ühiku naelte müümisest kogumaksumusega 5827,75 krooni, 26.02.2004.a. sularahaarve nr 1916 65 m kandi müümisest kogumaksumusega 2749,70 krooni; A. S. koostas järgmised dokumendid: 09.02.2003.a. arve/tšeki nr 1560 66 tüki 4 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5354,25 krooni, 13.02.2003.a. arve/tšeki nr 1591 60 m keermelati müümisest kogumaksumusega 5741,90 krooni, 19.02.2003.a. arve/tšeki nr 1750 142 m ümarlati müümisest kogumaksumusega 5973,50 krooni, 09.04.2003.a. arve/tšeki nr 1812 105 m ümarlati ja 25 kg naelte müümisest kogumaksumusega 4819,70 krooni, 10.04.2003.a. arve/tšeki nr 1880 8 tk ketaste müümisest kogumaksumusega 3826,50 krooni, 13.04.2003.a. arve/tšeki nr 1910 27 m keermelati ja 25 kg naelte müümisest kogumaksumusega 3767,50 krooni, 14.04.2003.a. arve/tšeki nr 2271 25 ühiku vineeri 1525x1525 ja 10 ühiku 6 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5618,22 krooni (v.a. andmed ostja kohta, mis on kirjutatud T.K.e poolt), 21.04.2003.a. arve/tšeki nr 2392 105 m lati müümisest kogumaksumusega 4404,65 krooni, 16.05.2003.a. arve/tšeki nr 3002 30 tk 10 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5607,35 krooni, 19.05.2003.a. arve/tšeki nr 2702 60 tk 4 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 4871,05 krooni, 21.05.2003.a. arve/tšeki nr 2799 50 kg naelte, 1000 tk kruvide, 75 ühiku klambrite müümisest kogumaksumusega 4974,90 krooni, 04.07.2003.a. arve/tšeki nr 3890 12 tk plaadi 1725x1525 müümisest kogumaksumusega 5031,75 krooni, 11.07.2003.a. arve/tšeki nr 4110 122 m ümarliistu müümisest kogumaksumusega 5160,95 krooni, 16.07.2003.a. arve/tšeki nr 4211 65 ühiku 4 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5756,35 krooni, 19.07.2003.a. arve/tšeki nr 4323 12 tk plaadi müümisest kogumaksumusega 5334,80 krooni, 20.07.2003.a. arve/tšeki nr 4338 65 ühiku liistu müümisest kogumaksumusega 2742,05 krooni, 09.08.2003.a. arve/tšeki nr 5891 12 tk plaadi 1725x1525 ja 10 ühiku kandi müümisest kogumaksumusega 5491,10 krooni, 10.08.2003.a. arve/tšeki nr 5921 3 ühiku rihma, 3000 tk seibide, 3000 tk kruvide ja 100 ühiku naelte müümisest kogumaksumusega 5317,65 krooni, 19.08.2003.a. arve/tšeki nr 5002 50 ühiku naelte, 25 ühiku klambrite, 25 ühiku naelte ja 42 ühiku kandi müümisest kogumaksumusega 5469,90 krooni, 25.08.2003.a. arve/tšeki nr 6472 8 tk ketaste müümisest kogumaksumusega 5102,30 krooni, 10.09.2003.a. arve/tšeki nr 7002 30 ühiku plaadi müümisest kogumaksumusega 5975,50 krooni, 11.09.2003.a. arve/tšeki nr 7320 50 ühiku naelte, 1000 tk kruvide, 2 ühiku PV liimi ja 66 ühiku kandi müümisest kogumaksumusega 5840,35 krooni, 18.09.2003.a. arve/tšeki nr 7789 100 m ümarlati, 5 ühiku lindi ja 500 ühiku mutrite müümisest kogumaksumusega 5440,70 krooni, 22.09.2003.a. sularahaarve nr 7912 125 m liistu müümisest kogumaksumusega 4460,40 krooni, 22.09.2003.a. sularahaarve nr 7913 100 tk klambrite müümisest kogumaksumusega 3203,70 krooni, 27.09.2003.a. sularahaarve nr 7983 9 ühiku lindi müümisest kogumaksumusega 5638,70 krooni, 29.09.2003.a. arve/tšeki nr 7995 12 ühiku plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5067,15 krooni, 16.10.2003.a. sularahaarve nr 8720 95 ühiku lindi müümisest kogumaksumusega 3951,50 krooni, 16.10.2003.a. sularahaarve nr 8672 8 tk plaadi müümisest kogumaksumusega 5100,90 krooni, 18.10.2003.a. sularahaarve nr 8893 45 tk 6 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5052,45 krooni, 18.10.2003.a. sularahaarve nr 8894 85 ühiku liistu müümisest kogumaksumusega 4608,80 krooni, 18.10.2003.a. sularahaarve nr 8895 105 ühiku kandi ja 10 ühiku plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 6006,20 krooni, 22.10.2003.a. sularahaarve nr 9002 72,86 ühiku liistu müümisest kogumaksumusega 4973,70 krooni, 22.10.2003.a. sularahaarve nr 9003 9 tk plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5874,05 krooni, 22.10.2003.a. sularahaarve nr 9004 70 kg naelte ja 72 ühiku klambrite müümisest kogumaksumusega 5085,80 krooni, 10.11.2003.a. sularahaarve nr 1520 32 ühiku vineeri 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5673,45 krooni, 17.11.2003.a. sularahaarve nr 1592 35 ühiku ümarlati ja 55 ühiku liistu müümisest kogumaksumusega 5351,60 krooni, 28.11.2003.a. sularahaarve nr 1672 8 ühiku plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5484,20 krooni, 05.12.2003.a. sularahaarve nr 1527 25 ühiku klambrite, 50 ühiku naelte ja 1000 tk kruvide müümisest kogumaksumusega 4249,50 krooni, 05.12.2003.a. sularahaarve nr 1528 12 ühiku plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5461,20 krooni, 08.12.2003.a. sularahaarve nr 1688 62 ühiku 4 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 4817,60 krooni, 10.12.2003.a. sularahaarve nr 1719 8 ühiku plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5549,30 krooni, 11.12.2003.a. sularahaarve nr 1893 40 ühiku PVA liimi, 50 ühiku Saniidi, 25 ühiku klambrite ja 45 ühiku kandi müümisest kogumaksumusega 5069,90 krooni, 19.12.2003.a. sularahaarve nr 2975 10 ühiku plaadi müümisest kogumaksumusega 5048,60 krooni, 29.12.2003.a. sularahaarve nr 2561 18 ühiku 6 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 3290,20 krooni; H. K. koostas järgmised dokumendid: 08.04.2003.a. arve/tšeki nr 1755 55 tk 6 mm vineeri 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5201,70 krooni, 27.04.2003.a. arve/tšeki nr 2401 40 kg PVA liimi, 20 ühiku klambrite ja 100 kg naelte müümisest kogumaksumusega 4872,45 krooni, 06.05.2003.a. arve-müügitšeki nr 2533 100 ühiku kruvide, 10 ühiku keermelati ja 2000 tk kruvide müümisest kogumaksumusega 5673,97 krooni, 15.05.2003.a. arve-müügitšeki nr 2215 40 kg PVA liimi, 2500 tk kruvide ja 50 ühiku naelte müümisest kogumaksumusega 4728,85 krooni, 23.05.2003.a. arve/tšeki nr 2320 58 m ümarlati müümisest kogumaksumusega 5143,26 krooni, 28.05.2003.a. arve/tšeki nr 2585 3,5 m prussi müümisest kogumaksumusega 4337,33 krooni, 11.09.2003.a. arve/tšeki nr 7321 14 tk plaadi müümisest kogumaksumusega 5640,40 krooni, 11.09.2003.a. arve/tšeki nr 7323 68 tk 4 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 6035,70 krooni, 25.11.2003.a. sularahaarve nr 1612 50 ühiku Saniidi, 20 ühiku PVA liimi ja 69,5 ühiku liistu müümisest kogumaksumusega 5935,75 krooni, 28.11.2003.a. sularahaarve nr 1673 112 ühiku liistu müümisest kogumaksumusega 5041,90 krooni, 07.01.2004.a. sularahaarve nr 1012 45 m juhtme, 100 m nööri ja 2 tk peeglite müümisest kogumaksumusega 5561,05 krooni, 23.01.2004.a. sularahaarve nr 1296 67 m ümarliistu müümisest kogumaksumusega 4961 krooni, 27.01.2004.a. sularahaarve nr 1301 42 ühiku ümarpulga ja 42 m liistu müümisest kogumaksumusega 4785 krooni; K.K. koostas järgmised dokumendid: 14.08.2003.a. arve/tšeki nr 5952 30 tüki 6 mm vineeri 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5625,05 krooni, 26.08.2003.a. arve/tšeki nr 6583 29 ühiku plaadi müümisest kogumaksumusega 5439,25 krooni, 27.08.2003.a. arve/tšeki nr 6691 65 ühiku 4 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5257,80 krooni, 30.08.2003.a. arve/tšeki nr 6805 309 kg Saniidi, 10 tüki klambrite, 50 tüki naelte, 20 tüki liistu müümisest kogumaksumusega 4454,60 krooni, 07.09.2003.a. sularahaarve nr 6992 25 ühiku vineeri müümisest kogumaksumusega 4979,60 krooni, 13.09.2003.a. sularahaarve nr 7506 45 ühiku 6 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5965 krooni, 17.10.2003.a. sularahaarve nr 7707 14 mm plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5901,40 krooni, 20.09.2003.a. sularahaarve nr 7801 4 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5638,65 krooni, 30.09.2003.a. sularahaarve nr 8005 124 ühiku ümarliistu müümisest kogumaksumusega 5838,16 krooni, 03.11.2003.a. sularahaarve nr 1418 11 tüki plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5901,80 krooni, 06.11.2003.a. sularahaarve nr 1450 85 meetri ümarpulga müümisest kogumaksumusega 5832,45 krooni, 11.11.2003.a. sularahaarve nr 1531 10 ühiku klambrite, 25 ühiku naelte, 5000 tüki kruvide ja 20 ühiku PVA liimi müümisest kogumaksumusega 3620,55 krooni, 14.11.2003.a. sularahaarve nr 1575 40 ühiku PVA liimi, 50 ühiku Saniidi ja 35 ühiku klambrite müümisest kogumaksumusega 4563,05 krooni, 14.11.2003.a. sularahaarve nr 1576 45 tüki 4 mm vineeri müümisest kogumaksumusega 5052,45 krooni, 14.11.2003.a. sularahaarve nr 1577 12 tüki plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5552,85 krooni, 26.11.2003.a. sularahaarve nr 1613 10 ühiku plaadi plaadi 1725x1525 ja 52 meetri kandi müümisest kogumaksumusega 5882,30 krooni, 01.01.2004.a. sularahaarve nr 987 35 tüki vineeriribade müümisest kogumaksumusega 5610,60 krooni, 09.01.2004.a. sularahaarve nr 1119 7 tüki plaadi 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 4801,15 krooni, 15.01.2004.a. sularahaarve nr 1127 3 ühiku lihvlintide ja 5 lõikeketta müümisest kogumaksumusega 4080,90 krooni, 16.01.2004.a. sularahaarve nr 1217 55 meetri pulga müümisest kogumaksumusega 5565,15 krooni, 20.01.2004.a. sularahaarve nr 1229 32 tüki vineeri 1525x1525 müümisest kogumaksumusega 5673,45 krooni, 13.02.2004.a. sularahaarve nr 1672 13 tk. klambrite, 2 ühiku PVA liimi ja 55 meetri kandi müümisest kogumaksumusega 5141,30 krooni, 13.02.2004.a. sularahaarve nr 1673 50 ühiku klambrite, 25 ühiku naelte ja 2000 tüki kruvide müümisest kogumaksumusega 3824,65 krooni, 25.02.2004.a. sularahaarve nr 1821 6 ühiku plaadi 1525x1725, 6 ühiku plaadi 1525x1525 ja 4 ühiku plaadi 1725x2100 müümisest kogumaksumusega 5836,90 krooni, 27.02.2004.a. sularahaarve nr 2009 1 ühiku PVA liimi, 50 ühiku Saniidi ja 60 ühiku klambrite müümisest kogumaksumusega 4834,40 krooni, seejärel asendas Sven Köster aastatel 2003-2004 reaalselt toimunud majandustehingute kohta vormistatud raamatupidamise algdokumendid võltsitud ja fiktiivsete raamatupidamise algdokumentidega AS Xxxxxx nimelt, sealjuures aastatel 2003-2004 vormistatud kassa väljamineku orderite alusel erinevatele isikutele XX Xxxxx kassapidaja I. T. nimele vormistatult väljamakstud sularaha summa jäi vastavusse nii tegelikkuses toimunud majandustehinguid kajastavate kui võltsimise tulemusena vormistatud dokumentidel näidatud summadega, ja andis XX Xxxxx raamatupidaja T.K.ele korralduse teha muudatused raha ja pangakonto käibeandmikes sularahas soetatud kaupade ja teenuste nomenklatuuris vastavalt võltsitud dokumentidel näidatule, millise korralduse T.K. täitis. Eeltoodu alusel süüdistatakse Sven Köstrit selles, et tema eeltoodud tegevusega pani toime ametiisiku poolt dokumendi võltsimise teist isikut ära kasutades ehk KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sven Köster end eelnimetatud kuriteos süüdi ei tunnista.
  14. märtsil
  15. a. nõustus ta prokuröriga menetluse lõpetamisega avaliku huvi puudumise tõttu, kuid siis loobus sellest. Ta sai XX X juhatuse liikmeks
  16. a. kevadel ja võttis juhtimise I. T. üle. Tegelikult oli äriühingut juhtinud aga I. isa H.T.. Raamatupidajaks oli T.K., kes jäi selleks ka Sven Kösteri ajal. Sven Kösteri arvates tundus T.K. olevat asjalik raamatupidaja ning seetõttu ta sirvis raamatupidamise dokumente ainult valikuliselt, neid eriti kontrollimata. Tundus, et saematerjali puhul ei kasutatud õigeid mahakandmise akte ning raamatupidamise aruanded
  17. a. ja
  18. a. kohta olid ilustatud.
  19. a. majandusaruannet korrigeeris Sven Köster isiklikult. Siis tekkisid Sven Köstril konfliktid endiste omanike T. ja Sven Köster viis raamatupidamise Uuemõisast üle R.. T.K. oli andnud XX X laenu 90 000.- krooni, kuid kuna võlausaldajaid oli palju, ei saanud teha ainult tema tagasimakseid. Siis sai Sven Köster aru, et ettevõtte majanduslik seis on kehv ja ta hakkas kuludokumente kontrollima ning avastas, et osa tšekke on võltsitud. Tšekkide võltsimise kohta ei osanud keegi töötajatest, ka raamatupidaja T.K., midagi selgitada. Sven Köster palus ise T.K.el varude kohta olemas olnud dokumente ümber teha, kuid võltsida pole ta midagi käskinud. Ta tegi küll ise koondnimekirja võltsitud dokumentide kohta, kuid omateada seda raamatupidajale ei andnud.
  20. a. mais töötas ettevõte veel hästi, kuid siis tahtis H. T. oma äriühingusse panustatud 515 000.- krooni tagasi saada ja viis osa seadmeid ära ning siis polnud enam midagi teha ning XX Xxxxx läks
  21. a. septembris pankrotti. Sellest peale tegeles äriühinguga pankrotihaldur T. E. ja S. K. enam asjasse ei puutunud. Kuna võltsitud tšekid on dateeritud
  22. a. ja
  23. aasta algusega ning Sven Köster võttis firma juhtimise üle alles
  24. a.
  25. märtsil, siis tema võltsimise eest ei vastuta ja milleski süüdi ei ole. Tunnistaja T.K.e ütlustest nähtub, et enne Sven Köstri tulekut toimis XX Xxxxx ühise perena. Tema oli firmas raamatupidaja ning töötas arvutiprogrammiga, tegeledes käibearuannete, palgalehtede, tulude-kulude ning pangadokumentidega, koostades ka bilanssi. Ta oli laenanud XX-le Xxxxx 90 000.- krooni ja soovis seda tagasi, kuid praegugi on veel 57 000.- krooni tagasi saamata. Kui Sven Köster
  26. a. kevadel firma juhtimise üle võttis, käskis ta raamatupidamisel Ristile kolida ning samal suvel tõi ta T.K.e kätte mingi pealdisega tühjad blanketid, millel oli all ka mingi tempel ja paberilehtedele kirjutatud andmed ning käskis neist kokku dokumendid vormistada. Sven Köstri toodud paberid olid osa tšeki moodi ja osa tavalised paberid, mis olid kahes ümbrikus. Kuna Sven Köstri juhitav firma oli T.K.ele võlgu ning viimane soovis võlga tagasi, siis ei julgenud raamatupidaja juhatajale vastu hakata ning oli sellise võltsimistööga nõus. Sven Köster tõi ka mingid originaaltšekid ja nende järgi tuli ka kirjutada uued, sisuliselt võltstšekid. Originaalid läksid prügikasti. Sven Köster andis tšekke ümber kirjutada ühel korral kahe ümbriku sees, aga neid oli nii palju, et T.K. neid üksi ümber kirjutada ei jõudnud. Seetõttu palus ta tšekke ümber kirjutada ka oma tütardel H. ja K. K., poja elukaaslasel A. Sa. ja töökaaslasel M. S.. Ta ei selgitanud kellelegi, miks neid dokumente on vaja ümber teha, kuid kõik said hiljem aru, et tegu on võltsimisega ning kõik on oma karistused selle eest ka kätte saanud. Tšekkide võltsimisest keegi mingit otsest kasu ei saanud, kuid Sven Köster püüdis sellega firma olukorda ja majanduslikku seisu ilustada ning seada halba valgusse äriühingu endisi omanikke. Läbisaamine perekond Tomsonitega oli tal väga halb ning ta püüdis neid igati diskrediteerida. Tunnistaja M.. S. ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s Xxxxxx laohoidjana, võttis toodangut arvele, tegeles müügiga, tegi hinnapakkumisi eritellimustele ja aruandeid, pidas kartoteeki ja tegi inventuure. Tema käest käis läbi nii sularaha kui ka tšekke. Kui Sven Köster
  27. a. kevadel juhatajaks sai, siis ta end isegi ei tutvustanud. Sven Kösteri arvates oli omahind pidevalt vale ning raamatupidaja käskis siis seda kogu aeg ümber teha.
  28. a. suvel sai ta ka raamatupidajalt korralduse mingeid tšekke ümber kirjutada, kusjuures arvandmed olid eelnevalt mingitel valgetel paberitel. Tunnistaja pidi kirjutama päris palju tšekke ning ta pidi seda tegema võimalikult erineva käekirjaga ning ka erinevaid allkirju võltsides. Miks neid tšekke on vaja ümber kirjutada, raamatupidaja T.K. ei selgitanud. Tunnistaja on võltsimise eest oma karistuse juba kätte saanud ja enam nii ei teeks. Tunnistaja I. T. ütluste kohaselt muutusid Sven Kösteri tulekuga firmas töötajate omavahelised suhted halvaks. Sven Köster rääkis kõigiga ainult käskivas toonis ja kogu aeg tuli tema käsul ümber teha nii oma- kui müügihinda. Ta ei usaldanud ühtegi inimest ja dokumenti ning ka raamatupidaja oli tema surve all ning pidi Sven Kösteri käsul dokumente ümber tegema. Ta lubas küll T.K.ele tema laenu tagasi, kuid tal on osa laenu siiani tagasi saamata. Tunnistajate H.i ja I. T.i ütluste kohaselt muutusid pärast Sven Kösteri poolt firma ülevõtmist suhted ettevõttes halvaks, sest uus juhataja ei usaldanud kedagi, käskis kõike pidevalt ümber teha ja ka tootmist varsti enam ei toimunud ning kõik läks allamäge ja sügiseks oli firma pankrotis. Dokumentide võltsimisest nad aga enne eeluurimist midagi ei teadnud. Tunnistajad H. ja K. K. ning A.Si., kes on T.K.e tütred ja poja elukaaslane, andsid ütlusi, mille kohaselt muutus T.K.
  29. a. suvel mingite tööasjade pärast närviliseks ja laskis neil oma kohustuste kergendamiseks ümber kirjutada mingeid dokumente. Selleks andis ta nende kätte mingid tühjad blanketid ja ettekirjutatud numbritega paberilehed, mille alusel need blanketid täita tuli. Miks T.K.el seda vaja oli, ta ei selgitanud ja tema lähedastena nad seda ka ei küsinud. Ka nemad on võltsimise pärast oma karistused kätte saanud. Tunnistaja J. R. andis ütlusi, et tema sai koos Sven Kösteriga XX Xxxxx osanikuks, kuid kuna tal olid veel teised ettevõtted, siis XX Xxxxxi juhtimisega tegeles ainult Sven Köster, kellel tekkisid isiksuste erinevate käitumismallide tõttu eelmiste omanike ja töötajatega pingelised suhted. Tunnistaja teada oli tõrkeid raamatupidamisdokumentide ülevõtmisel ja pingeid tekitas ka raamatupidamise Ristile viimine. J. R. vaatas raamatupidamise dokumente siis, kui need olid Ristil ja Sven Köster oli tõstatanud küsimuse tšekkide võltsimisest. Sven Kösteri arvates firmas raha ja kassatšekid ei klappinud. Dokumentide tegelik võltsimine ja võltsimise aeg tulid tunnistajale üllatusena. Tema ise selle küsimusega ega XX Xxxxx juhtimisega ei tegelenud. Tunnistaja V. V., kes töötas varem Sven Kösteri alluvuses, andis ütlusi, et viimane palus tal XX Xxxxxi raamatupidamise dokumente üle vaadata ja põgusal vaatusel jäi talle mulje, et XX-s X makstakse ümbrikupalka ja raamatupidamise dokumendid ei ole päris korras. Ümbrikupalga maksmist kinnitas Sven Kösterile hiljem ka raamatupidaja T.K. ise. Hiljem ütles talle Sven Köster, et firmas oli osa tšekke võltsitud. Kui tunnistaja ise raamatupidamist üle vaatas, tundus ka talle asi kahtlasena, sest oli liiga palju ühe käekirjaga tšekke, eriti ühe firma – AS Xxxxxxx. omi. Kuna tunnistajal on ka erialateadmised raamatupidamisest, siis tema arvates võidi tšekke võltsida musta palga varjamiseks ning väiksema käibemaksu maksmiseks. Tunnistaja, XX Xxxxx pankrotihaldur X E. ütluste kohaselt alustas ta
  30. a. sügisel ettevõtte pankrotimenetlust ja avastas, et seal on võltsitud dokumente umbes 700 000.- krooni ulatuses. Konkreetselt olid need ühe ettevõtte – XX E. – kassatšekid ja kajastasid
  31. a. , mil ettevõttes oli katmata sularaha puudujääk 120 000.- krooni suuruses summas. Tunnistaja arvates võltsitaksegi üldiselt kassatšekke kassas oleva puudujäägi varjamiseks ja kui seda tehti
  32. a. Sven Kösteri juhatajaks oleku ajal XX-s X., jääb talle selle teo mõttekus arusaamatuks. Pealegi olid võltsitud tšekid eelmiste aastate kuupäevadega. Sellel ajal oli äriühingu juhatajaks I. T. ning uuel juhatajal, Sven Kösteril, ei olnud tunnistaja arvates mingit mõtet eelmise juhataja ajal kassas olnud tšekke ümber teha. Praegu käib pankrotistunud äriühingu
  33. a. puudujäägi osas veel kriminaalmenetlus ja kuidas see lõpeb, pole teada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära kohtualuse ja tunnistajate ütlused, protsessiosaliste arvamused ning vaaginud kirjalikke tõendeid, leiab, et Sven Köster KarS § 299 järgi süüdi ei ole ja ta tuleb õigeks mõista. Sven Köster valiti
  34. märtsil
  35. a. XX Xxxxx juhatuse liikmeks ja kanti sellena äriregistrisse
  36. aprillil samal aastal. Seega sai ta nimetatud eraõiguslikus juriidilises isikus KarS § 288 tähenduses ametiisiku seisundi, kellele oli pandud äriühingu juhtimist ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, alles sellest kuupäevast alates. Sven Köster oli võimukas ja isekas juht, kes suhtles alluvatega ainult võimupositsioonilt ning ainult käskude ja keeldudega, millele viitavad ka teise juhatuse liikme J. R. ütlused. Tema tulekuga äriettevõttesse muutusid suhted väga halvaks nii endiste omanikega kui ka teiste töötajatega. Ta püüdis mustata endisi omanikke - perekond T., korraldas tootmist ümber ainult isiklikke huve silmas pidades ja juhtis ettevõtet vastuoluliste korraldustega. Kõigi XX Xxxxx tegevusega seotud tunnistajate ütlustest nähtub, et Sven Köster andis alluvatele korraldusi pidevalt ümber teha toodangu omahinda, äri- , tootmis- ja müügiplaane ning kohtles alluvaid kui teisejärgulisi inimesi. Erilist mõju avaldas ta ettevõtte raamatupidajale T.K.ele, kes oleks ülemuse vastuoluliste korralduste tõttu ettevõttest lahkunud, kuid keda hoidis kinni ettevõttele laenatud 90 000.- krooni, mille Sven Köster lubas siis tagastada kui raamatupidaja kõik tema korraldused täidab. Kuid see ei anna veel alust arvata, et Sven Köster andis T.K.ele ebaseaduslikke korraldusi, sealhulgas korraldust mingite dokumentide võltsimiseks. Vaieldamatult on kindlaks tehtud, et XX Xxxxxx 2004.a. suvel siiski võltsiti raamatupidamise dokumente, peamiselt kassatšekke, mis olid dateeritud
  37. a.,
  38. a. ja
  39. a. algusega, kui Sven Köster veel firmat ei juhtinud, ja võltsimise pani toime raamatupidaja T.K., kes on seda ise tunnistanud. Kuna dokumente võltsiti palju ja blankette tuli täita võimalikult erinevate käekirjadega, kaasas T.K. võltsimisele ka oma tütred H. ja K. K., poja elukaaslase A. S. ja XX Xxxxx laohoidja M. S.i. Kõik nimetatud on oma süüd võltsimise toimepanemises tunnistanud ja võltsimise toimepanemine on kindlaks tehtud ka ekspertiisiaktidega nr-d DK-0035-05/503, DK-0108-05/1455 ja DK-0311-05/
  40. asitõendite vaatlusprotokolliga
  41. veebruarist
  42. a. ja kriminaalmenetluse lõpetamiste määrustega
  43. ja
  44. maist
  45. a. Nii H. K., K. K., A. Sa.v kui ka M. S.r on tunnistanud, et T.K. palus neil mingeid raamatupidamise dokumente erineva käekirjaga ümber kirjutada. Et nende poolt sooritatud tegu on võltsimine ja kriminaalkorras karistatav, hoomasid nad hiljem, osaliselt alles uurimise käigus. Kõik nad on kriminaalasja lõpetamisel kandnud riigituludesse teatud summa ja oma meelest sellega ka piisavalt karistada saanud. Mingit kasu võltsimisest keegi neist ei saanud ja nad aitasid ainult heast tahtest T.K.t. Miks aga T.K. neil dokumente võltsida lasi, tunnistajad ei tea. Ka T.K.e suhtes on kriminaalmenetlus
  46. mail
  47. a. lõpetatud KrMS §-de 202 ja 206 alusel. T.K. ei saanud samuti dokumentide võltsimisest mingit materiaalset hüve. Ei temal ega ka teistel XX Xxxxxi töötajatel sellest mingit otsest kasu ei tõusnud. Tegelikult aga teadis T.K. raamatupidajana XX Xxxxx majanduslikku seisu ja rahaliste vahendite olemasolu ning dokumentaalset kajastust, mistõttu võis ta olla huvitatud kassas puuduvate rahaliste vahendite katmisest võltsitud kassatšekkidega omal initsiatiivil, et näidata ettevõtet ja eriti selle raamatupidamist uute omanike silmis paremas valguses. Ka oli ta ju huvitatud oma võla tagasisaamisest. Oluline on tunnistaja, XX Xxxxx pankrotihalduri, T. E. tähelepanek, et dokumendid on võltsitud 2002.-
  48. a. kuupäevadega ning seetõttu ei ole sellisest võltsimisest Sven Kösteril mingit kasu, kuna tema siis ettevõtte tegevust ei juhtinud. Millal dokumendid tegelikult võltsiti, tunnistaja loomulikult ei tea kuid Sven Kösteril ei olnud küll selleks mingit motiivi. Dokumentide võltsimisest võis otsest materiaalset kasu saada isik, kes sai ilma katteta ettevõtte kassast sularaha nagu XX Xxxxx endine kassapidaja ja autojuht-ekspediitor. Mingit sularaha tehingute kuritarvidust asjas kindlaks tehtud ei ole, kuid pankrotistunud ettevõtte osas käib siiski veel kriminaalmenetlus. Tunnistajate V. V.ja J. R. tunnistustest nähtub, et Sven Kösteril oli endal tekkinud kahtlus XX Xxxxx raamatupidamise dokumentide võltsimisest peamiselt
  49. ja
  50. aastal ning seda ka tunnistajatele rääkinud ja tunnistajad, eriti V. V., on seda ka kontrollinud. Kui Sven Köster oleks ise võltsimises kaasosaline olnud, poleks ta seda aga kindlasti kellelegi rääkinud. KarS § 299 järgi ei ole küll oluline, et võltsitav või võltsitud dokument oleks kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Ametialase võltsimisena on seega karistatav iga dokumendi tunnustele vastava kirjaliku akti järele- või ümbertegemine. Seega ei peaks Sven Kösteri käitumine selle kuriteo puhul eeldama temal mingi otsese materiaalse kasu saamise eesmärki. Kuriteo toimepanemiseks on aga igal sellise teo sooritajal reeglina olemas mingi motiiv. Juba vanad roomlased küsisid, kellele see kasulik on? Sven Kösteril aga igasugune motiiv XX Xxxxx 2002-
  51. aasta kassadokumentide võltsimiseks puudub. Äriühingu endiste omanike Tomsonite mustamine ei ole antud asjas tõsiseltvõetav. Ainuke, kellel võis äriühingus raamatupidamisdokumentide võltsimisest mingit kasu tõusta oli raamatupidaja T.K., kes oli ka kaasatšekkide tegelik võltsija ja palus seda teha samuti oma lähikondsetel, neile midagi selgitamata. Ka oli tal kibestumus Sven Kösteri vastu, kuna tal jäi tagasi saamata arvestatav osa oma XX Xxxxxile laenatud rahast. Sven Kösteri süüdistus käesolevas asjas on rajatud tegelikult ainult T.K.e ütlustele, kes ise on võltsimises süüdi tunnistatud. Kõik teised tõendid kinnitavad ainult XX Xxxxx
  52. -
  53. aasta kassadokumentide võltsimist, mitte aga Sven Kösteri süüd. Kõigi tunnistajate ütlused, kes rääkisid T.K.e
  54. a. suvel pinge all olekust, ei viita sellele, et raamatupidaja pinge oleks tekkinud Sven Kösteri käsust dokumente võltsida. Pigem oli T.K. pinge all oma võltsimistegevusest ja lähedaste kaasamisest sellele tegevusele. Samuti muretses ta oma võla tagasisaamise pärast, teades ainukesena kõige paremini XX Xxxxx tegelikku rahalist seisu. Nii on T.K. ainuke isik, kes XX Xxxxx dokumentide võltsimisest reaalset mittevaralist kasu võis saada ja tema antud Sven Kösterit süüstavad ütlused ei ole viimase süüdimõistmiseks piisavad. Ei pruugi rahul olla Sven Kösteri isikuomadustega ega tema juhtimisstiiliga, kuid see ei anna alust tema süüdimõistmiseks võltsimises, millest ta ei oleks mingisugust kasu saanud. Kohus jätab T.K.e, kui ainukese asjast huvitatud isiku ütlused seetõttu kõrvale, mistõttu langevad ära ka T.K.ega koos reaalselt dokumente võltsinud H. K., K. K., A.S ja M. S. ütlused, mis räägivad kassatšekkide võltsimisest ja T.K.e osast selles, kuid neid ei saa seostada Sven Kösteri osavõtuga dokumentide võltsimisest. Ühtki otsest tõendit, mis kinnitaks Sven Kösterile esitatud võltsimissüüdistust, kohtule esitatud ei ole. Kui ongi mingid kahtlused Sven Kösteri süüs, siis need ei saa olla aluseks tema süüdimõistmisele vaid kõik kahtlused tuleb arvestada kohtualuse kasuks. Sven Köster on
  55. a. suvel ise tõstatanud OÜ-s Xxxxxx dokumentide võltsimise küsimuse ja kohus leiab, et kui ta oleks ise võltsimises osalenud, ei oleks ta sellest Virge Valgule ega J. R. rääkinud ja ta oleks püüdnud seda varjata ka pankrotihalduri eest. Nii langeb ära ka enamik kahtlusi, mida ei kinnitata mingite tõenditega ja Sven Köster kuulub käesolevas kriminaalasjas õigeksmõistmisele. Asitõendid – võltsitud raamatupidamisealgdokumendid XX Xxxxxx nimelt on köidetud kriminaalasja materjalidesse ja tuleb säilitada koos nendega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 305 - 306; 311 – 515 ja 318 – 319, mõistab maakohus Sven Kösteri KarS § 299 järgi õigeks. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.