) § 7423 järgi. Kohtuväline menetleja JULGESTUSPOLITSEI asukoht: Ädala 4e 10614 Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Reelika Rebane, töötõend RB
järgi kvalifitseeritavas väärteos ja karistada rahatrahviga 70 (seitsmekümne) trahiühiku ulatuses, so 4 200,00 (neli tuhat kakssada) krooni.
Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja leidis, et Andrejs Pilenoks’ile süüksarvatav väärtegu on tõendatud ja nimelt: - Andrejs Pilenoks’i poolt menetlusaluse isikuna antud ütlustega (tl 4); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 5); - fototabelitega (tl 6-8); - ekspertiisiaktiga nr IR-0001-07/37 (tl 10). Kohtuväline menetleja selgitas, et väljavõttega Läti Vabariigi Liikluseeskirjast (§ 245, 245.2) on ümber lükatud menetlusaluse isiku väide, mille kohaselt on kiirusmõõteseadme kasutamine Läti Vabariigis lubatud. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli menetlusalune isik seadme kasutamise keelatusest teadlik, isik andis ütlusi, mille kohaselt peitis ta seadme politseid märgates ära. Kohtuväline menetleja palus Andrejs Pilenoks süüdi tunnistada 28.12.2006 toimepandud,
järgi kvalifitseeritavas väärteos ja karistada rahatrahviga 50 (viiskümmend) trahviühikut; liiklusmõõteseade „Cobra 360LASER SUPERWIDE“ konfiskeerida ja anda Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistikakeskuse käsutusse. Lisaks mõista Andrejs Pilenoks’ilt välja ekspertiisikulu 230,00 (kakssada kolmkümmend) krooni (õiend tl 12). Menetlusaluse isiku seisukoht: Andrejs Pilenoks kohtuistungile ei ilmunud; kohtukutse on Andrejs Pilenoks’ile isiklikult, allkirja vastu edastatud 12.04.2007. Kohtuistungi edasilükkamise taotlust Andrejs Pilenoks ei esitanud, mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. 3 Kohtu seisukoht: VtMS § 90 lg 1 järgi arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta, kui isik on kutse enne asja arutamist kätte saanud ja ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - Andrejs Pilenoks’i poolt menetlusaluse isikuna antud ütlused (tl 4) mille kohaselt sõitis ta 28.12.2006 sõiduautoga Xxx reg nr XXXmööda Pärnu mnt Tallinnast Riiga. Autos oli tal seade, mis võimaldas avastada kiirusemõõtmiseks kasutatavat radarit. 42 kilomeetril pidas politsei ta kinni ja küsis, kas tal on autos radaridetektor. Ta vastas politseile, et on küll ning andis seadme vabatahtlikult üle. Ta ei teadnud, et seadet ei tohi Eestis kasutada, kuivõrd Lätis on seadme kasutamine lubatud. Kui politsei ta kinni pidas, siis ta lülitas seadme välja ja pani kindalaekasse, ta ehmatas kui nägi, et politsei ta kinni peab. Peale vestlust politseinikuga sai ta aru, et rikkus seadust. Tunnistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult; - sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 5) mille kohaselt vaadeldi sündmuskohta Harjumaal Kernu vallas Tallinn-Pärnu-Ikla 42 kilomeetril. Vaatluse käigus tuvastati, et sõiduauto Xxx reg nr XX Xseisab suunaga Pärnu poole. Sõiduki kindalaekast andis juht vabatahtlikult välja musta värvi seadme „Cobra 360 LASER SUPERWIDE“ seerianumbriga ROL8000SWS; - fototabelid (tl 6-8) millelt nähtub 28.12.2006 kell 14:39 Andrejs Pilenoks’i poolt juhitud sõidukist Xxx reg nr XXX leitud ese; - ekspertiisiakt nr IR-0001-07/37 (tl 10) mille kohaselt esitati ekspertiisiks mootorsõidukist Xxx reg nr XXXleitud seade „Cobra 360 LASER SUPERWIDE“. Eksperdi arvamuse kohaselt võimaldab ekspertiisiks esitatud seade avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 28.12.2006 leiti Andrejs Pilenoks’i poolt juhitud mootorsõidukist seade „Cobra 360 LASER SUPERWIDE“ seerianumbriga ROL-8000SWS, ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamusega on tõendatud, et sõidukist leitud seadme abil on võimalik avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. Andrejs Pilenoks’i ütlustest nähtuvalt oli isik teadlik, et tema poolt juhitud sõidukis asub radaridetektor.
järgi on mootorsõiduki, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, juhtimine käsitletav väärteona ja karistatav. Karistusseadustiku (KarS) § 39 lg 1 järgi puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kohus leiab, et Andrejs Pilenoks pidi saama aru oma teo keelatusest. Isik andis ütlusi, mille kohaselt ta ehmus kui nägi politseid ja pani siis radaridetektori kindalaekasse. Samuti selgitas Andrejs Pilenoks, et ta ei teadnud Eestis kehtivast radaridetektori kasutamise keelust ja Lätis on seadme kasutamine lubatud. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud Läti Vabariigi Liikluseeskirja § 245 ja 245.2 nähtub, et Lätis on sarnaselt Eestiga keelatud kiirusemõõteseadet avastada võimaldava seadme kasutamine. Seega ei ole menetlusaluse isiku ütlus seadme lubatavuse kohta tõene. Samuti deklareeris Andrejs Pilenoks väärteoprotokollis oma elukohana Eesti aadressi ning töökohana Eestis asuva äriühingu; on mõistlik eeldada, et Andrejs Pilenoks’i keelueksimus ei olnud vältimatu. Andrejs Pilenoks’i ütlustest nähtuvalt pani isik radaridetektori kindalaekasse, kui märkas politseid. Kohus leiab, et juhul kui isik eeldanuks, et seadme kasutamine ei ole keelatud, siis puudus isikul põhjus selle ärapanemiseks. 4 Kohtu hinnangul on Andrejs Pilenoks’ile süüksarvatav väärtegu
S § 56 alusel arvestab kohus karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on isikut võimalik karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on Andrejs Pilenoks’i poolt süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et Andrejs Pilenoks’i tuleb karistada rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so 4 200,00 krooni. Kiirusmõõteseadme avastamist võimaldava seadme kasutamise näol on tegemist teoga, mis kahjustab õiguskorda; liiklusõnnetuste üks sagedamini esinevaid põhjuseid on valesti valitud sõidukiirus, rikkujate avastamine ja karistamine on arvestades üldist olukorda liikluses äärmiselt oluline. Kiirusmõõteseadme avastamist võimaldava seadme kasutamisel on selle kasutajal võimalik panna toime õigusrikkumisi ja vältida teadlikult võimalikku karistust. Õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades tuleb Andrejs Pilenoks’i karistada üle keskmise võimaliku sanktsioonimäära. KarS § 83 lg 1 järgi võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Seade asub väärteoasja materjalidest nähtuvalt Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistikakeskuses hoiul. Kohus leiab, et Andrejs Pilenoks’i poolt juhitud mootorsõidukist Xxx reg nr XXX leitud seade „Cobra 360 LASER SUPERWIDE“ tuleb konfiskeerida. Käesoleva väärteoasja menetluskulud on 230,00 krooni, so ekspertiisitasu. VtMS sätted ei reguleeri menetluskulude hüvitamist; VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu; KrMS § 180 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb 230,00 krooni ekspertiisitasu välja mõista Andrejs Pilenoks’ilt. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.