← Eesti

4-07-549\2

4-07-549 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juunil 2007.a Tallinn Kohtuasja number 4-07-549 (2314,07,000091) Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär Thea Tikenberg Kaebuse esitaja Rein Raudsepp (isikukood: 35012250237, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Andrus Reidi Rein Raudseppa kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänaku 26.01.2007.a otsuse nr 2314,07,000091 tühistamiseks, mille kohaselt teda karistati LS § 74´17 lg 1 alusel rahatrahviga 1800 krooni ja LS § 74´31 lg 1 alusel rahatrahviga 4200 krooni Kaevatav otsus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133-135 Kohus o t s u s t a s:
  2. Jätta Rein Raudseppa kaebus rahuldamata ja muutmata Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Riho Tänak`u 26.01.2007.a otsus nr 2314,07,000091 Liiklusseaduse § 74 17 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, see on 1800 krooni ja Liiklusseaduse § 74 31 lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut see on 4200 krooni Rahatrahvid summas 6000 krooni tuleb tasuda kuu jooksul peale otsuse jõustumist Põhja Politseiprefektuuri arvele 10220035022014 SEB Eesti Ühispangas, märkides viitenumbriks
  3. Välja mõista Rein Raudsepalt menetluskuluna liiklusekspertiisi tasu 1800 krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas, märkides viitenumbriks
  4. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja kui ei ole esitatud otsuse peale kaebust. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul (kuni 03.07.2007) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest, menetlusalusel isikul on võimalik kassatsioon esitada ainult advokaadist kaitsja vahendusel. Kaebuse sisu: Kaevatava otsuse kohaselt R. Raudsepp 20.06.2006.a Tallinnas Kristiine linnaosas Viu tn 3 maja juures juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses , mille tagajärjel sõitis otsa pargitud s/a xxx xxx. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Hansa Liising Eesti AS-ile. Lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteomenetlusese käigus kogutud materjalidega, tunnistajate ütluste ja ekspertiisiakti LT-224-06/4711 arvamuseosas toodud andmetega. Menetlusalune isik ei ole oma süüd toimepandus tunnistanud. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et toimunud sündmus ja menetlusaluse poolt juhitud sõidukiga on väärtegu toime pandud ja 105 toimumine on tõendatud eelpool nimetatud tõenditega. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 105, § 227 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74´ 17 lg 1, mille alusel karistati teda rahatrahviga 30 trahviühikut, see on 1800 krooni ja LS § 74´31 lg 1 mille alusel karistati teda rahatrahviga 70 trahviühikut, see on 4200 krooni. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on põhjendanud karistuse määramist eelkõige asjaoluga, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu inimesi ja vigastada saab üle tuhande inimese, peab riik andma signaali, et mootorsõidukiga liiklusõnnetuse põhjustamise ja sündmuskohalt politseid teavitamata lahkumise naol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Rein Raudsepp palub tühistada väärteo otsus täies ulatuses, kuna ei ole otsuses nimetatud Liikluseeskirjade rikkumist toime pannud. Vaidlustab ekspertiisi akti kuna see on puudulik ja ühekülgne, ei kajasta kõiki asjaolusid, samuti vaidlustab tunnistajate võimalikud ütlused, kuna need võivad olla mõjutatud sõiduauto xxx xxx omaniku poolt. Kohtuistungil jääb oma taotluse juurde, esitades vastuväites avaldab arvamust, et tõenäoliselt selgitas Xxx omanik tema autonumbri välja muid kanaleid pidi, samuti ei saa ta aru, miks Xxx omanik, kui sai teada vigastusest 22.06.2006.a ei esitanud kohe avaldust (näiteks faxi teel) politseile, siis oleks Xxxolnud kohe üle vaadata, vaid tegi seda alles 27.07.2006.a. Eksperdi väide, et tagatiival on lihvimisjäljed ja värvipaksus suurem teiste kerepinna osadega, on vastuolus tavapraktikaga – ülevärvitud pinda tavaliselt ei lihvita ega poleerita. Kui 2 kontaktpinna vigastused on kõrvaldatavad ainult poleerimisega, siis võrreldes xxx vigastus ei ole see tehniliselt võimalik. Eksperdi väide, et Xxxküljeprofiil on (ekspertiisi ajal) kõrgemal kui xxx olevad kontaktjäljed võib olla tingitud tee ebatasasusest või autode erinevast koormatusest. Xxxoli ekspertiisi ja väidetava intsidendi ajal koormamata, siis mis sunnib autot mingil hetkel end madalamaks tegema? Sellel Xxxmudelil puudub muudetava kiirendi seade. xxxesitiival kõrgusel 55 cm on selgelt eristatav järsk terav muljumisjoon. Audil samal kõrgusel on kumerapinnaline stange. Seega kontaktjälgedega piirkonnad on omavahel samastatavad. Tema tegevus ei lange loogiliselt kokku „sündmuskohalt põgeneja“ tegevusega. Põgeneja püüab kiirelt sündmuskohalt lahkuda ega jäta mingit teadet. Ka ei ole praktiliselt loogiline seostada intsidenti tema tähelepanu puudulikkuse või vähese sõidukogemusega. Tal on 38 a. juhistaaž, liiklusõnnetused, mida on tema põhjustanud on toimunud üle 20 a. tagasi. Esitab oma vastuväidete juurde 8 fotot Viu tn. 3 majast ja majaesisest /tl.68-
  5. Lehel 69,70 on tähistatud R. Raudsepa poolt sõiduauto xxx ja tema sõiduauto Xxxasukoht esimese trepikoja juures. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid: R. Raudsepp annab ütlusi, et tema teada Xxx omanik (P ) selgitas tema auto numbri muude kanalite kaudu. Nimelt elab tema kõrvalmajas (Nõmme tee 50) ja käis selles majas külas. Arvab, et Xxx omanik küsitles ise majaelanikke, või helistasid majaelanikud Xxx omanikule. Tema ei ole väidetavat rikkumist toime pannud. Saanud väärteoprotokolli oli ta sellest segaduses ja ei esitanud seetõttu kohe vastulauset. Selgitab, et töötab kaatri kaptenina ja seetõttu tellis ka autole vahatamise teenuse. (kviitung OÜ-lt „A “ 12.08.2005.a – kaatri puhastus ja s/a Xxxpoleerimine-vahatus tl 6/ Ekspert on fikseerinud tema sõiduautol töötlemise jäljed, et see oli avarii likvideerimiseks, kuid aktist ei selgu, kas nimetatud kontakti koht on rohkem poleeritud võrreldes auto muu kereosaga. Kuna autoga ei käi pesulas, vaid peseb seda ise suvilas, võib sellest jääda kriime. Väidab, et sõitis hoovist tagurdades välja, mistõttu tunnistajad ei saanud näha tema auto tagumist numbrit. Nendest akendest on praktiliselt võimatu 30 % nurga alt külje pealt numbrit näha. Kui sõidu ajal hakkas maja juures seisnud rohelise Xxx signalisatsioon tööle, siis peatas auto ja tuli välja vaatama. Ta vaatas auto alla ja käis ümber Xxx. Ei näinud, et auto on avariiline. Asjaolu, et signalisatsioon tööle hakkas vihastas teda, et seal kandis alalõpmata signalisatsioon töötab. Hetkelise vihasööstu ajal kirjutas juhile paberi sõimukirja, et viimane teeks oma signalisatsiooni korda. Selle paberi pani klaasipuhasti vahele. Ta ei tulnud selle peale, et signalisatsioon võis tööle hakata kokkupõrke tagajärjel. Peatumisel sõitis Xxxst tagasi, et uksest välja tulla. Väidab, et tunnistajad valetavad tema peale, sest tal on teada, et kahjukannataja käis selles majas elava tema tuttava juures selgitamas. Menetlusalusena ülekuulamisel kinnitab, et pole antud sõidukiga kontaktis olnud. Palub arvestada tunnistajana antud ütlustele, milles kinnitab, et juunikuus 12006.a käis Viu 3 majas ja juurest välja tagurdades hakkas tema autost vasakult taha pargitud autol signalisatsioon toole. Käis ümber auto, kuid midagi ohtlikku teisel autol ei märganud. Tema auto esistangel on vigastused auto soetamist, tagumine stange sai vigastusi umbes 1,5-2a. tagasi Prantsusmaa l/tl18-20/. - liiklusõnnetuse akti nr. 1752 kohaselt 03.07.2007.a sõiduautol Xxx numbrimärgiga xxx vigastused parempoolsel poritiival ja sõiduautol Xxx numbrimärgiga xxx tagumise stange vigastused pärit Prantsusmaalt umbes 1,5 -2 aastat tagasi toodud /tl.11/. - vastavalt liiklustrassoloogia ekspertiisiaktis LT-224-06/4711 15.12.2006.a /tl 22-23/ ekspertarvamuse kohaselt sõiduauto Xxx registreerimismärgiga xxxvasakpoolsel tagatiival esinevad remondile viitavad tunnused, mida on kirjeldatud uurimuslik osas ( lihvimisjäljed, värvi paksus on teiste keredetailisega võrreldes suurem, värvi paksuse mõõtmiseks kasutati pindepaksusmõõtjat eXacto FN tl 22/.) Sõiduauto Xxxvasakpoolse küljeosa profiili on 3 võimalik seostada sõiduauto Xxx xxx vigastustega. Sõiduauto Xx tagalaternal esineb kontaktjälgedega piirkond, mis on sarnane sõiduautol Xxx sõiduauto Xxxlaternaga kontaktivõimalikus piirkonnas erinevate jälgedega. Seega on sõiduauto Xxx xxxvigastuste teke kontakti tagajärjel sõiduautoga Xxx xxxtehniliselt võimalik(fototabel tl 24-30/. Kaebaja ja kohtuvälise menetleja poolt taotlusel kuulati kohtuistungil üle ekspert, kes vastab R. Raudsepa küsimusele millest on tekkinud Xxx esitiival sügav järsk deformeerumisjälg kontaktipiirkonnas 55 cm kõrgusel, Audil on samal pinnal kumerapinnaline stange, millest on tekkinud selline järsk muljumisjoon. Ekspert selgitab, et fototabelist fotol 4 on näha, et tegemist ei ole eraldioleva deformeerumisjäljega 55 cm kõrgusel (see on lähivaade Xxx vigastustest), tegemist on nühkejälgedega piirkonna ülaserval. Selle nühkejälgede piirkonna ülaserv ei ole sügavam kui vaadeldavate nühkejälgede kogum, mida on näha fotol nr. Taoline nühkejälgede piirkonda on seostatav Xxxstangega ja selle ülaosas oleva profiilimuutuse kohaga, mis on nähtav fotol 5 (Xxxtagantvaade). liiklustehnika ja seda hetkel, kui stange oli deformeeritud sõidukite kontakti. Ekspert selgitab, et liiklusekspertiisis remondiaega Xxxvärvimisel ei saa kindlaks määrata, küll aga saab kindlaks määrata remondile viitavad tunnused. Xxxvasakpoolse tagatiiva värvipaksus oli suurem, mistõttu nimetatud detail on kindlasti üle värvitud, seal oli näha lihvimisjälgi tagaosas stange kohal, värvipaksust mõõdeti nii tagatiivalt kui ka teistelt Xxxdetailidelt, seetõttu ei saa viidata värvi langemisest allapoole tagastangele. Tagastange remonti ei ole võimalik selgitada seetõttu, et tagastange on plastikust. Kuna sõidukite pinnad kumerduvad ülespoole, ülevalt sissepoole, siis taolise väheulatusliku kontakti puhul ei tarvitse tagalatern puruneda (foto 12). Xxxtagaosa võimalikku madalamale langemist avarii hetkel selgitab ekspert ekspertiisiaktis märgitud erinevad kõrgused võivad olla tingitud sõidukite erinevast koormatusest, maapinna erinevustest sündmuse ja ekspertiisi ajal. Kokkupõrke ajal hetkel võis Xxxolla enam koormatud kui ekspertiisi ajal ja s/a Xxx võis maapinna suhtes asetseda pisut kõrgemal. Kohtulikul uurimisel üle kuulatud tunnistaja MP annab ütlusi, et elab Viu tn. 3 maja esimeses trepikojas.. Sõiduauto Xxx oli 2006.a juunikuus enne ärasõitu pargitud küljega maja poole, esiosa trepikoja poole. 20.06.2006.a oli Pärnus. Enne 20.06.2006.a oli auto korras. Liiklusõnnetusest sai teada, kui saabus Tallinnasse. Politseisse läks esmaspäeval, sest saabus tagasi reede hilisõhtul. Mäletab, et oli jaanilaupäeva nädalavahetus. Tagasi tulles ta ise ei märganud auto vigastust. Kuid õues olnud K.Õ abikaasa küsis selle kohta ja siis märkaski autol vigastusi - esimesel poritiival muljumised, mõlk, valged kriimud peal. Selgus, et K. Õ olevat näinud juhtunut. Päris ka majaelanikelt, kas keegi nägi ja sai tagasiside S. E ., kes seletas, et oli kuulnud matsu ja läinud aknale vaatama. Valge Xxxoli see auto, mis kohapeal oli. Keegi oli näinud, tema Xxx klaasipuhasti vahele pandi paberileht. Auto numbri sai teada K Õ , sest viimane oli selle auto numbri üles kirjutanud. Auto remondi tasus kindlustus, kusagil 7000 krooni ringis. Avalduse politseile on M. P teinud 27.06.2006.a, milles on selgitanud, et avariist oma autoga, mis seisis Viu tn. 3 maja ees, sai teada 22.06.2006.aAvalduse esitas 27.06.2006.a sellepärast oli Tallinnast ära. Avalduses viitab Viu tn. 3-2 ja 3 elanikele, kelle käest kuulis, et avarii põhjustaja oli valget värvi Xxxnumbrimärgiga XXX./tl12-13/. Tunnistaja KÕannab ütlusi, et elab Viu tn. 3 maja esimesel korrusel. Kohtuistungil väidab, et tunneb kaebaja ära rõivastuse järgi, sama valge särk, valged sokid ja lühikesed püksid, seda isikut nägi valge Audiga maja hoovis. Juunikuus 2006.a hakkas keskpäeval maja ees auto signalisatsioon tööle. Elutoa aknast välja vaadates nägi, et see meesterahvas uuris Xxx paremat tiiba. Xxxoli Xxxst eemal. Xxxseisis vasak külg maja poole ja Xxx oli vasaku küljega maja poole. Ta nägi, et Xxxvasak nurk oli kriimustatud. Xxxon suur auto, seetõttu seisis ta praktiliselt tema korteri akna ees,seetõttu märkas ka Xxxvigastusi, Meesterahvas uuris ka Xxxvigastusi.. Xxx teisel pool sissekäiku. Mees pani Xxx klaasipuhasti vahele lipiku 4 ja sõitis ära mööda Viu tänavat Sõpruste pst poole. Xxxsõidusuund oli aknast vaadates vasakule. Ta vaatas Xxxnumbrit, see oli auto ärasõidul ja ilmselt tagumine number. Varem ega hiljem seda autot maja juures pole näinud. Xxxl ennem vigastusi ei märganud, kuna auto seisab alati ühe koha peale , arvab, et oleks neid ka märganud, kui need oleks ennem tekkinud. Tunnistaja SE kinnitab kohtuistungil, et elab Viu tn. 3 majas teisel korrusel. Kuna on autoomanik, siis kui maja ees midagi toimub, vaatab aknast välja. Mäletab, et valget universaalkerega Audit nägi maja ees siis, kui oli kuulunud krabinat või kolksu, mis on iseloomulik avarii helidele. Nägi, et valge Xxxoli tagurdanud oma vasaku nurgaga rohelise masina paremasse esitiiba. Autod olid kontaktis, ei mäleta, kas signalisatsioon hakkas tööle või ei.. Autost väljus inimene, uuris vigastusi, istus autosse kirjutas midagi ja pani paberitüki kannatada saanud auto klaasipuhasti vahele. Mis sinna paberile kirjutatud oli, seda ei näinud, kuid arvas, et juhi kontaktandmed. Xxxnumbrit silmas siis, kui auto hakkas ära sõitma. Auto sõitis maja juurest välja Nõmme poole, kuid ei mäleta kas tagurdades või õiget pidi sõites. Ta jättis selle s/a Xxxnumbri meelde. Kedagi avariist ei informeerinud. Politsei võttis ise temaga ühendust. Vaatamata väitele, et tunnistajad valetavad, ei küsitle kaebaja neid. Kohtuotsuse põhjendus: Kohus uurinud kohtulikul uurimisel esitatud tõendeid ja hinnates neid kogumis leiab, et Rein Raudsepa kaebus ei kuulu rahuldamisele. Rein Raudsepp on üheselt väitnud, et tema ei põhjustanud vigastusi 20.06.2006.a Viu 3 maja ees seisnud sõiduautole Xxx numbrimärgiga xxx. Ei eita, et juunikuu 2006.a keskpaiku käis Viu tn. 3 majas. Ei eita, et maja eest välja sõites hakkas ühe rohelist värvi s/a Xxx signalisatsioon tööle. Kuid väidab, et ei märganud mingeid vigastusi. See on vastuolu tunnistajate S. Ehaviiru ja K. Õunapuu ütlustega, kes üheselt väidavad, et Xxxjuht vaatas mõlemat autot. Kusjuures just asjaolu, et juht pani Xxx klaasipuhasti vahele paberilipiku jättis temast mulje, et ta on kannatada saanule jätnud oma kontaktandmed. Seda lipikut aga kannatanu pole ega tunnistajad rohkem ei näinud. Kaebaja vaidleb ekspertarvamuse vastu, kuid ka kohtuistungil on ekspert täiendavalt selgitanud, et s/a Xxxolid värvimise tunnused just osas, mis puutus kokku s/a Xxx, ta on selgitanud, et sellele viitavad tunnused põhinesid värvikatte mõõtmistelt auto erinevatel kere detailidelt. Ekspert (trassoloogia spetsialist) on selgitanud, miks on võimalik, et s/a Xxx esitiival nühkejälgede kogum on tekkinud kontaktist s/a Xxxstangega ja selle ülaosas oleva profiilmuutuse kohaga. Seega langevad faktilistes asjaoludes nii ekspertarvamus kui ka tunnistajate ütlused kokku. Kohus on seisukohal, et Rein Raudsepa poolt väärteo toime panemine Liiklusseaduse § 74 17 lg 1 ja Liiklusseaduse § 74 31 lg 1 alusel on tõendatud ja tema enda väited ümber lükatud kohtuotsuses eelpool kirjeldatud tõenditega. Karistus Liiklusseaduse järgi on Rein Raudsepale määratud alla sanktsiooni keskmist määra.Liiklusseaduse § 74`17 sanktsioon näeb ette mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Liiklusseaduse § 74`31 sanktsioon näeb ette liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Väärteo otsus on seaduslik ja põhjendatud. Katrin Puhkason Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.