Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et juhtis sõidukit, kuivõrd teisi kaineid juhte ei olnud. 08.11.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 953858 selles, et samal päeval kella 23.30 ajal Viljandi mnt-l 9ndal kilomeetril Kiili vallas Harjumaal suunaga Rapla poole peatati sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Alar Lepp, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, juhil oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata ja mootorsõidukit kasutati liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega rikkus A.
S § 661 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Alar Lepp seletanud, et juhtis sõidukit juhiloata seetõttu, et juhiluba on aegunud. Sõitis autoga, sest kaasreisija oli alkoholi tarvitanud ja ei tahtnud temal sõita lasta, kuigi seda nõudis. Sellele vaatamata oli sunnitud ise sõitma, mitte laskma alkoholi tarvitanud inimesel sõidukit juhtida. On eelnevalt omanud juhilube, kuid kahjuks on need aegunud ja pole jõudnud vormistada/pikendada. 24.11.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr 200711243703 selles, et samal päeval kella 19.30 ajal Juubelitammede tee 14 maja juures Saku vallas Harjumaal peatati sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Alar Lepp, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus A.
Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on A.Lepp märkinud, et juhtimisõigus on aegunud, kahjuks ei ole jõudnud seda pikendada. Järgmisel nädalal on sõidueksam. Juhtis sõidukit, sest tööülesannete täitmisel oli see vajalik. 14.02.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 979332 selles, et samal päeval kella 22.42 ajal Telliskivi 60A maja juures Tallinnas peatati sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Alar Lepp, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja mootorsõidukit kasutati liikluskindlustuse maksevabal perioodil, millega rikkus A.
S § 661 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on A.Lepp märkinud, et juhtimiselt kõrvaldati, sest puudub juhiluba. Ootab ARK eksamit et juhiluba saada. 26.04.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 955761 selles, et samal päeval kella 10.15 ajal Kotka ja Tedre tänavate ristmikul Tallinnas peatati sõiduauto Xxxregistreerimismärgiga xxx, mida juhtis Alar Lepp, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus A.
Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on A.Lepp märkinud, et juhtis mootorsõidukit ilma juhiloata, sest juhiluba aegunud ja uut juhiluba pole jõudnud uuesti ARKs teha. 02.05..2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1044164 selles, et samal päeval kella 12.50 ajal Tulika 37 maja juures peatati sõiduauto Xxxregistreerimismärgiga xxx, mida juhtis Alar Lepp, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus A.
2 Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on A.Lepp märkinud, et juhtis sõiduautot juhtimisõiguseta. Sõitis mööda Tulika tänavatsadama suunas kui politseipatrull kinni pidas. 28.05.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1030153 selles, et samal päeval kella 22.55 ajal peatati Mustamäe tee 55 maja juures sõiduauto Xxxregistreerimismärgiga xxx, mida juhtis Alar Lepp, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus A.
Väärteoprotokolli on A.Lepp märkinud, et juhtis sõidukit omamata selleks juhtimisõigust. Ootab ARKi eksamit. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et inkrimineeritud väärteod on toime pannud. V.K on isik, kellelt ostis sõiduauto xxx2007 aasta suvel. Ei ole suutnud end kokku võtta et uuesti eksamile minna. Õige aeg sai mööda lastud. Oli vaja teha ehitustööd, oli OÜ R juhatuse liige. Trahvid on tasumata, sest firmaga alustas alles eelmisel aastal, on firmas üksinda. Rahatrahvid ja rahaline karistus on tasumata. On kohtuvälise menetleja nõutud karistusega nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega, millistest nähtub, et menetlusalusel isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Tegemist on tahtlike tegudega, rahalised karistused ei ole mõju avaldanud. Arvestades väärtegude suurt hulka, siis tuleks määrata arest 30 päeva alates tõkendi muutmisest või karistuse ärakandmisest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalune isik on korduvalt kinni peetud samalaadse liiklusalaste rikkumise toimepanemise tõttu ning ta on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise eest ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta järjekindlalt mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud teod toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 08.11.2007 koostatud väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 276 järgi, so võimuesindaja seadusliku korralduse eiramisena. Seejuures ei nähtu väärteoprotokollist, millist korraldust on silmas peetud. Väärteo lühikirjeldusest võib järeldada, et korralduse alla võis olla silmas peetud seda, et menetlusalune isik oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ta taas juhtis mootorsõidukit vaatamata eelnevalt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süüditunnistamine KarS § 276 ettenähtud väärteo toimepanemises on välistatud, kuivõrd LS § 741 lg 2 enese sõnastus juba sisaldab endas eelnevalt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse eiramist ning taoline käitumine ongi LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo koosseisuline tunnus. Mis puudutab seda, et menetlusalusel isikul oli mootorsõiduki juhtimisel turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata, siis on menetlusaluse isiku käitumist õigesti hinnatud LE § 68 p 5 rikkumisena ja LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena kui puudub LS § 741-27 sätestatud väärteokoosseis. Kuivõrd 08.11.2007 kasutas menetlusalune isik mootorsõidukit liikluskindlustuse maksevabal perioodil, siis on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LKindlS § 661 lg 2 ettenähtud väärteona. 3 Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem põhiliselt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega 60 160 krooni ulatuses, millest on tasutud 100 krooni 2001 aastal. Määratud rahatrahvidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist ning teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Tasumata trahvid näitavad seda, et menetlusalusel isikul puudub piisab sissetulek või siis soov trahvide tasumiseks, mistõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut peeti kinni seitsmel korral, siis peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule väärtegude toimepanemise eest karistuseks aresti ettenähtud sanktsiooni maksimummääras, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Väärteoasjade materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik 7 korral toime pannud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo ning ühel kordadest on ta samaaegselt, seega ühe teoga, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule toime pannud ka LS § 7435 lg 1 ja LKindlS § 661 lg 2 ettenähtud väärteo. Eelmärgitud väärtegude toimepanemise eest karistuse määramisel lähtub kohus KarS § 63 lg 1 sätetest, mille kohaselt juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul on LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Samuti on LKindlS § 661 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistus LS § 741 lg 2 sanktsiooni järgi. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.