4-08-6290\3

Väärteoasi nr. 4-08-6290 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 06.augustil 2008 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaanus Ahbner Tõlk Katrin-Jana Vaabjuuresolekul Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse esindaja Jaak Paju (tunnistus nr 1156) ja Menetlusaluse isiku Sergei Lõssikov Isikukood: 37510130237 Elukoht : xxx Töökoht SVS Vaatas 06.08.2008 avalikul kohtuistungil läbi Sergei Lõssikov kaebuse Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissar Kairi Palits 02.06.2008 otsuse väärteoasjas nr 2376,08,003883 tühistamiseks. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissar Kairi Palits 02.06.2008 väärteoasjas nr 2376,08,003883 otsuse kohaselt Sergei Lõssikov 09.05.2008 kell 17.57 Harju maakonnas Tallinna linnas Tartu mnt 80 juures juhtis mootorsõidukit, millel olid Eesti riiklikud registreerimismärgid ning paigaldatud teise riigi (Venemaa) tunnusmärk tagumisele registreerimismärgile; tagumistest küljeakendest rippusid välja nõuetekohaselt tähistamata ca 1-1,5 m pikkused toikad, mille olid kinnitatud riidetükid. Rikkus LE § 219, § 221 nõudeid, pannes sellega toime teo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Sergei Lõssikovile määrati karistuseks liiklusseaduse § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahv 1800 krooni. Sergei Lõssikov vaidlustas 02.06.2008 otsuse väärteoasjas nr 2376,08,003883 täielikult paludes otsus tühistada. Kaebust põhjendab Sergei Lõssikov sellega, et väärteoprotokolli talle ei tõlgitud ja ei selgitatud õigust esitada vastulauset. Kaebaja ei ole rikkunud liikluseeskirja § 221 ja §

1. Kleebis ei katnud numbrimärki ja ei ole standardile vastav riikliku tunnusmärgi osa. Sergei Lõssikov andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis
2. mai õhtul Tartu maanteel ja politsei peatas ta kinni. Autole olid peale kinnitatud Venemaa lipud ja numbrimärgi peal oli Vene lipu kleebis. See oli väike ja fotodelt on see näha. Politseinikud ütlesid, et numbrimärgil ei tohi olla sellist kleebist ja väitsid, et see on teise riigi tunnusmärk. Vaidles vastu, et see on lihtsalt kleebis, et tunnusmärk näeb välja teistsugune. Politseinikud ütlesid, et kleebise kasutamisega on rikkunud eeskirju, kuid ei öelnud millist punkti. Paluti näidata tulekustutit ja apteeki. Näitas neile. Siis koostati protokoll. Politseinikud andsid talle liikluseeskirja kätte ja käskisid ise lugeda paragrahvi sisu. Luges ja sai aru, et numbrimärgid ei vasta nõuetele. Vene lipud olid auto küljes, sest oli püha. Öeldi, et lipud ulatuvad väljapoole auto gabariite, et see on ka rikkumine. Protokolli ilmus veel §
3. Auto vastas tegelikult tehnilistele nõuetele, ülevaatus on tehtud ja auto on praktiliselt uus, kõik vajalikud asjad on olemas. Kirjutas omakäeliselt seletuse. Numbrimärgil oleval kleepsul oli kiri Russia. Seal olid ka vene lipuvärvid. Kleebisega ei sulgenud tähist EST. Ei tahtnud 09.mail protesteerida. Numbrid olid nähtavad. Kuna käib tihti Venemaal, et ei oleks probleeme Venemaal pani kleepsud. On ka üle piiri sõitnud niimoodi ja probleeme ei ole tekkinud. Kleepsu eesmärk oli soov seostada end Venemaaga, et Venemaal käimisega probleeme ei oleks, see ei ole mingi protest. Õiguseid anti talle lugeda ja selgitati et võib edasi kaevata. Kas on olemas mingi kindel tunnustusmärkide standard, kui iga suvaline märk oleks tunnusmärgiks, mis siis saaks? Millise seadusega on see sätestatud? Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see osaliselt rahuldamata. Kaebaja on toime pannud ühe temale inkrimineeritud väärteo. Süüdistus on valesti esitatud LE §219 järgi ja ei ole tõendeid kirjelduses toodud rikkumise kohta, kuna auto oli tehniliselt korras. Rikkumine LE §221 järgi on leidnud tõendamist, kuna sõiduk mis on Eesti riigis registreeritud ja millel on Eesti tunnusmärk, ei tohi kasutada teise riigi tunnusmärki. Euroopa Liidus on vastu võetud eeskiri, mille kohaselt numbrimärgil on EU tunnusmärk ja riigitunnus. Kui on kinnikleebitud EU tunnusmärk ja sinna on peale kleebitud Venemaa või Russia ja teise maa riigilipu värvid, siis inimene, kes ei ole kuulnud kunagi riigist nimega Eesti, ei pea eeldama, et auto kuulub Euroopa Liidu riiki Eesti. Isik on rikkumise toime pannud ja karistuse määra jätab kohtu otsustada. Varasemad trahvid on isikul tasutud ja trahv ei peaks olema väga suur. Kohus uuris järgimisi dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2376,08,003883 (lk 23); Väärteoprotokoll AB 981803 (lk 3,16-17); Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 18-19); Vanemkonstaabel Urmas Krulli ettekanne (lk 20) fotod (lk 6-9); Õiend (lk 24); Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt nii rikkumises LE § 219 kui ka § 221 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja on nõus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisega osas, mis puudutab LE § 219 nõuete rikkumist. Liikluseeskirja § 219 kohaselt peavad liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund ja varustus vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et Sergei Lõssikovi poolt 09.05.2008 juhitud Xxx riikliku registreerimismärgiga xxx tehnoseisund ja varustus ei vastanud seadusega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt tuleb Sergei Lõssikovi süüdistusest jätta välja süüdistus LE § 219 nõuete rikkumises. Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi LE § 221 nõuete rikkumises sisuliselt. Kaebuse esitanud isiku ütluste kohaselt on numbrimärgil oleval kleepsul kiri Russia. Seal olid ka vene lipuvärvid. Kleebisega ei sulgenud tähist EST. Numbrid olid nähtavad. Pani kleepsud, et ei oleks probleeme Venemaal autoga sõites. Kleepsud eesmärk oli soov seostada end Venemaaga. Kaebaja sõnade kohaselt ei vasta tema poolt numbrimärgile kinnitatud kleeps riigitunnusele kehtestatud nõuetele. Liikluseeskirja § 221 kohaselt ei tohi kasutada sõidukit (välja arvatud Eestis tähtajaliselt arvele võetud teise riigi sõiduk), millel on Eesti riiklik registreerimismärk ja teise riigi tunnusmärk. Nagu nähtub väärteotoimikus olevatelt must-valgetel fotodelt (lk 6-9) on kaebaja poolt numbrimärgile kinnitatud kleepsuga kaetud kinni Euroopa Liidu tunnusmärk ning selle asemele on pandud kleeps, millel on kiri RUSSIA ja kaebaja enda sõnade kohaselt ka vene lipu värvid. Kleebisel on ka sama vapi kujutis, mis on Vene Föderatsiooni lipul. Kaebaja poolt numbrimärgile kinnitatud kleebis (kiri Russia, Vene Föderatsiooni lipuvärvid ja Vene 2 Föderatsiooni lipul olev vapp) osutab väga üheselt Vene Föderatsioonile. Seega on tegemist teise riigi tunnusmärgiga. Kaebaja poolt viidatud LE lisas 4 riigi tunnusmärgile kehtestatud nõuded kehtivad Eesti riigi tunnusmärgi suhtes. Väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Sergei Lõssikovi poolt 09.05.2008 juhitud Xxx riikliku registreerimismärgiga xxx puhul oleks tegemist Eestis tähtajaliselt arvele võetud teise riigi sõidukiga. S.Lõssikov ütles ka ise, et kleebise panemises eesmärk oli, et tema autot seostataks Venemaaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et S.Lõssikov teadlikult ja kavatsetult pani tema kasutuses oleva auto numbrimärgile teise riigi tunnusmärgi, pannes väärteo seega toime kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitanud isiku poolt liikluseeskirja § 221 rikkumine, s.t kasutati sõidukit, millel on Eesti riiklik registreerimismärk ja teise riigi tunnusmärk, tõendamist leidnud kaebuse esitanud isiku enda kohtus antud ütlustega, fototabelitega ja vanemkonstaabel Urmas Krull ettekandega. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Sergei Lõssikovile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 221 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi kui mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumises kui puudub liiklusseaduse §-des 741- 7427 või 7430-7432 sätestatud väärteo koosseis. Liiklusseaduse § 7435 lg 1 santsioon näeb ette, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumises kui puudub liiklusseaduse §-des 741- 7427 või 7430-7432 sätestatud väärteo koosseis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses tühistada ja kohus teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kuna kohus tunnistab isiku süüdi liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi väiksemas süüdistuse mahus, kui seda on teinud kohtuväline menetleja tuleb isikule määratavat karistust vähendada võrreldes kohtuvälise menetleja määratud karistusega. Kohus arvestab karistuse määramisel karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist ja asjaolu, et kaebuse esitanud isikul puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude eest ning määrab karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksema. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Sergei Lõssikovi kaebuse osaliselt. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas
4. Rahuldada Sergei Lõssikov kaebus osaliselt 2 Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissar Kairi Palits 02.06.2008 otsus väärteoasjas nr 2376,08,003883 tühistada.
5. Süüdi tunnistada Sergei Lõssikov mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumises kuid puudub liiklusseaduse §-des 741- 7427 või 7430-7432 sätestatud väärteo koosseis s.o liiklusseaduse § 7435 lg 1 ettenähtud väärteos.
6. Määrata Sergei Lõssikovile liiklusseaduse § 7435lg 1 sätestatud rikkumiste eest karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut s.o 900 (üheksasada) krooni . Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Hansapangas viitenumber 10220085095020 Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud 3 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 25.
7. 2008 4