← Eesti

4-08-1472\13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.august 2008.a. Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-1472 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Ero Trageli (Tragel) kaebus Kaitseressursside Ameti 21.01.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 4-5.3/23, teo toimepanemise aeg 02.10.2007.a. kell 10.00 Kohtuvälise menetleja otsuse Kaitseväeteenistuse seaduse § 2151 alusel karistati Ero Tragelit rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, so summas 5 400.- krooni sisu Kaebuse esitanud isik Ero Tragel, isikukood 38601086515; elukoht: X, X X-X; Kaebuse esitaja taotlus tühistada Kaitseressursside Ameti 21.01.2008.a. otsus väärteoasjas nr 4-5.3/23 karistuse osas ja vähendada karistust ning mõista karistus ositi Kohtuväline menetleja Kaitseressursside Ameti esindaja õigusosakonna nõunik Kristi Vink RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 jätta Ero Trageli kaebus rahuldamata ja Kaitseressursside Ameti 21.01.2008.a. otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Ero Tragelil on õigus tasuda Kaitseressursside Ameti 21.01.2008.a. otsusega mõistetud rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, so summas 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni ositi, tasudes rahatrahvi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 450.- (nelisada viiskümmend) krooni. Väärteoasjas Kaitseressursside Ameti otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

  1. Kohtuotsust on võimalik vabatahtlikult täita tasudes rahatrahvi käesolevas kohtuotsuses kajastatud korras ja tähtaegadel. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates 29.augustist 2008.a. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaevatav otsus Kaitseressursside Ameti (KRA) õigusosakonna nõuniku kt Kristi Vinki 21.01.
  2. a otsuse kohaselt ei ilmunud Ero Tragel 02.10.
  3. a ajateenistusse pannes sellega toime kaitseväeteenistuse seaduse §-s 2151 sätestatud väärteo. Kohtuvälise menetleja otsusega on tuvastatud, et Ero Tragel võeti kutsealusena arvele 12.09.
  4. a ning KRA arstliku komisjoni 05.04.
  5. a otsusega nr 4/8/24 tunnistati ta kaitseväeteenistuskõlblikuks. KRA 25.08.
  6. a otsusega nr 9-4.2/15698 kutsuti Ero Tragel ajateenistusse. Kutse kohustusega ilmuda ajateenistusse võtmiseks Võru linna, Kreutzwaldi 1, 02.10.
  7. a kell 10.00 toimetati kutsealusele kätte 30.08.
  8. a. Kutses märgitud ajaks Ero Tragel ei ilmunud. Samuti ei olnud ta esitanud taotlust ajapikenduse saamiseks ega teavitanud KRA-t mitteilmumise põhjustest. Ero Tragelit karistati kaitseväeteenistuse seaduse §-s 2151 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o summa 5 400.krooni. Kaebus 29.01.
  9. a esitas Ero Tragel Tartu Maakohtule kaebuse KRA 21.01.
  10. a otsusele väärteoasjas nr 4-5/07/
  11. Kaebuse esitaja taotleb kaevatava otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei ole kaevatav otsus motiveeritud, ei vasta hea halduse põhimõttele, lisaks on rikutud õiguskindluse põhimõtet ning väärtarvitatud diskretsiooni. Kaebuse esitaja väitel sai ta kutse ajateenistusse ilmumiseks kätte rohkem kui aasta varem ja mäletas ekslikult, et oli kohustatud ilmuma ajateenistusse 04.10.
  12. a. Kaebuse esitaja kinnitab, et tema raviarsti diagnoosi järgi vajas ta edasist ravi ega tulnud seetõttu ajateenistusse. Asjakohase tõendi viis kaebuse esitaja 02.10.
  13. a kella 13.40 ajal KRA-sse. Nimetatud ajal oli tööl ainult valvur, kes lubas tõendi edasi anda. KRA võttis kaebuse esitajaga ühendust alles ligi kuu aega hiljem, kutsudes ta kohtuvälise menetleja juurde 04.12.
  14. a. Ero Tragel leiab, et selline käitumine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et olukord, kus avaliku asutuse töötaja jätab mulje, et probleeme pole ja kuu aega hiljem teatatakse, et ta on seadust rikkunud, vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Kaebuse esitaja selgitab, et kuna ta ei tunne kaitseväeteenistuse seadust ega oma eriteadmisi antud alal, siis ei saa temalt eeldada teadmist kohustusest, pärast arstitõendi esitamist teenistusse ilmuda ja lasta oma tervist veelkord kontrollida. Informatsiooni selle kohta, et ajapikendust tuleb eraldi taotleda ei olnud talle saadetud kutses. Samuti ei informeerinud teda KRA töötaja, kellele arstitõend esitati. Ero Tragel peab kaevatavat otsust ebaõigeks ka seetõttu, et otsuses on tähelepanuta jäänud tema ütlused tervise halvenemise kohta ja sellest ta 02.10.
  15. a viis arstitõendi KRA-sse. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et ta taotleb talle Kaitseressursside Ameti poolt karistusena mõistetud rahatrahvi suuruse vähendamist ja selle määramist ositi täitmisele. 2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse esitaja on toime pannud kaitseväeteenistuse seaduse §-s 2151 sätestatud väärteo. Asja on tuvastatud, et Ero Tragelile oli kutse ajateenistusse ilmumiseks nõuetekohaselt kätte toimetatud 30.08.
  16. a. ning ta eiras ajateenistusse ilmumise kohustust jättes 02.10.
  17. a kutsealuste kogunemiskohta tulemata. Pärast ajateenistusse kutsumise otsuse kättesaamist ei ole Ero Tragel esitanud ühtegi avaldust ega taotlust. Seetõttu ei ole antud talle ajapikendust ega vabastatud kaitseväeteenistusekohustuse täitmisest. 04.12.
  18. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et Ero Tragel pöördus esmakordselt arsti poole juba 19.03.
  19. a. Seega olnuks kaebuse esitajal piisavalt aega teavitada KRA-t järgides kaitseväeteenistuse § 50 lg 13 nõudeid. Kaebuse esitajale edastatud ajateenistusse kutsumise teates nr 9-8/4674 on toodud nii KRA tasuta infotelefon, samuti KRA kodulehekülje kui ka elektronposti aadress. Seega oli Ero Tragelile antud võimalused täpsema info saamiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitaja väide arstitõendi esitamisest 02.10.
  20. a kella 14.30 ajal on paljasõnaline ega oma ka sisulist tähendust kuna tõendi väidetava esitamise ajaks oli Ero Tragelile etteheidetav väärtegu juba toime pandud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse §-le 2151 karistatakse kutsealuse poolt ajateenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kaitseväeteenistuse seaduse § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on meessoost Eesti kodanik kohustatud teenima kaitseväes - täitma kaitseväeteenistuskohustust. Aja kestel, mil kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust, on ta kaitseväekohustuslane. Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane
  21. kuni
  22. eluaastani, kui teda ei ole kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras kustutatud kaitseväekohustuslaste registrist. Sama seaduse § 7 järgi on kutsealune jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni. Ero Tragel on sündinud
  23. jaanuaril
  24. aastal. Kaitseväekohustuslaseks sai Ero Tragel seega
  25. aasta
  26. jaanuaril. KRA arstliku komisjoni 05.04.
  27. a otsusega 4/8/24 (tl 25) tunnistati Ero Tragel tegevteenistuseks kõlblikuks. KRA 25.08.
  28. a otsusega nr 9-4.2/15698 (tl 26) otsustati Ero Tragel ajateenistusse kutsumine. 25.08.
  29. a saadeti Ero Tragelile teade ajateenistusse kutsumisest (tl 27) kohustusega ilmuda aadressile Kreutzwaldi 1, Võru linnas
  30. oktoobril
  31. a kell 10.
  32. Teade on Ero Tragelile isiklikult kätte toimetatud 30.08.
  33. a (tl 28). Kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule väiteid selle kohta, et ta oleks kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras ajateenistusse kutsumisest vabastatud või saanud ajapikendust. Kaebuse esitaja on kaebuses möönnud, et ta oli kutsealune ning, et ta oli teate ajateenistusse kutsumisest kätte saanud. 3 Tuginedes eelpool loetletud kirjalikele tõenditele ja kaebuse esitaja seisukohale loeb kohus tuvastatuks, et Ero Tragel oli talle inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal kutsealune ning ühtlasi teadlik sellest, et ta ajateenistusse kutsuti. Pooltel ei ole vaidlust selles, et
  34. oktoobril
  35. a kell 10.00 ei ilmunud Ero Targel ajateenistujate kogunemispaika Kreutzwaldi 1, Võru linnas. Nimetatud asjaolu kinnitab muuhulgas kutsealuste nimekiri (tl 29), millest nähtub, et Ero Tragel 02.10.2007.a. kell 10.00 ei ilmunud ja nimekirjas puudub tema allkiri. Mitteilmumist eespool nimetatud kuupäeval ja kellaajal kinnitas kohtus ise ka Ero Tragel. Samas mahus on väärteo asjaolud tuvastatud ka 04.12.
  36. a koostatud väärteoprotokollis nr 45/07/364 (tl 40-41). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kaebuse esitaja väidet selle kohta, et
  37. oktoobril
  38. a kell 14.30 paiku esitas ta KRA-le, viimase valvuri kaudu, Ero Trageli raviarsti tõendi, millest nähtus tema tervislik seisund ja vajadus edasise ravi järele. Ero Trageli kinnitusel jättis ta tõendi valvuri kätte ja lahkus. KRA dokumendiregistri väljavõttest ei nähtu, et Ero Tragel oleks KRA-le arstitõendi esitanud. Seetõttu ei ole kohus veendunud Ero Targeli väite tõekindluses ja jätab selle asja lahendamisel tähelepanuta. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui kaebuse esitaja väide oleks tõendatud, ei tuleneks sellest, et Ero Trageli staatus kutsealusena kaitseväeteenistuse seaduse tähenduses oleks muutunud. Kaitseväeteenistuse seaduse § 53 kohaselt võib ajateenistusse kutsumisel Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsuse alusel anda kutsealusele ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks kuni 28-aastaseks saamiseni. Ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks võib kutsealusele perioodiliste arstlike läbivaatuste alusel anda iga kord tähtajaga kuni kolm aastat. Sama seaduse § 57 lg 1 järgi otsustab ajapikenduse andmise kaitseväeteenistuse seaduse §-des 53–55 sätestatud alustel KRA. Seega ei tulene arstliku tõendi esitamisest ajapikenduse saamine. Ajapikenduse saamiseks tuleb esitada KRA-le vastav taotlus. Seega ei saanud kaebuses märgitud asjaolud muuta Ero Trageli kohustust ilmuda
  39. oktoobril
  40. a kell 10.00 ajateenistujate kogenemiskohta. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et Ero Tragel täitis kaitseväeteenistuse seaduse § 2151 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. KaRS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KaRS §le 18 lg 2 on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Sama paragrahvi
  41. lõike kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ero Tragel on kaebuses väitnud, et mäletanud täpselt ajateenistujate kogunemise aega, pidades selleks ekslikult
  42. oktoobrit
  43. a, kuna teade ajateenistusse kutsumise kohta oli talle saadetud juba rohkem kui aasta varem. Lisaks kinnitas Ero Tragel, et oli veendunud, et ta ei olegi kohustatud määratud ajal ajateenistusse ilmuma. Oma seisukohta põhjendab ta sellega, et
  44. oktoobril
  45. a kell 14.30 ajal kui ta esitas KRA-le arstliku tõendi, ütles KRA valvur talle, et kõik on korras. Hiljem võttis KRA temaga ühendust alles ligi kuu aega hiljem juba väärteomenetluse käigus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna tema ei ole eriteadmisi omav isik, siis ta ei pidanudki teadma ajateenistusse kutsumisel ajapikenduse saamise korda. Kohus mõistab Ero Trageli väiteid selliselt, et kaebuse esitaja soovib tugineda sellele, et ta ei ole täitnud kaitseväeteenistuse seaduse §-le 2151 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivset koosseisu. Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu. Sõltumata erialase kvalifikatsiooni puudumisest pidi Ero Tragel tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral olema teadlik ajateenistusse kutsumise korras ning vastavalt ka ajapikenduse saamise korrast. Arvestades, et teade ajateenistusse kutsumise kohta toimetatid kaebuse esitajale kätte juba 30.08.
  46. a ning oma tervislikust seisundist sai ta teadlikuks juba
  47. aasta kevadel on kohus veendunud, et Ero Tragelil oli piisavalt aega realiseerida oma 4 õigust ajapikenduse saamiseks esitades vastava taotluse KRA-le. Ajapikenduse taotluse esitamata ajateenistusse ilmumata jätmisel käitus Ero Tragel seega hooletult. Kohus on juba märkinud, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kaebuse esitaja väidet selle kohta, et
  48. oktoobril
  49. a kell 14.30 paiku esitas ta KRA-le, viimase valvuri kaudu, raviarsti A.Elleri tõendi ning seetõttu ei ole kohus veendunud Ero Targeli väite tõekindluses ja jätab selle asja lahendamisel tähelepanuta. Siiski peab kohus vajalikuks selgitada, et isegi juhul, kui lugeda kaebuse esitaja väide tõendatuks, ei anna see alust tema käitumisele antud hinnangu muutmiseks. Kaebuse esitaja on selgitanud, et arstliku tõendi esitas ta
  50. oktoobril
  51. a kella 14.30 ajal KRA valvurile, kuna asjakohaseid ametnikke polnud hetkel kohal. Kohtu hinnangul ei saa mõistlik inimene samadel asjaoludel pidada asutuse valvurit isikuks, kes lahendab tema ajateenistusse kutsumise ajapikenduse küsimuse. Sõltumata sellest, mida valvur võis ajapikenduse kohta kaebuse esitajale lubada ei saanud kaebuse esitajal tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral neile lubadustele tugineda. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, nagu oleks väidetav arstliku tõendi esitamine pannud KRA-le aktiivse tegutsemiskohustuse Ero Trageli ajateenistuskohustuse maksmapanemisel. Kaitseväeteenistuse seadusest tuleneb, et kutsealune ise peab ajapikenduse taotlemisel oma õiguste realiseerimiseks aktiivne olema. Kohtu arvates ei saanuks samadel asjaoludel tegutsenud mõistlik isik väidetavat arstliku tõendi esitamist pidada piisavaks oma õiguste realiseerimiseks. KRA on Eesti Vabariigis avalikult tegutsev asutus. Seetõttu ei olnud kuidagi takistatud KRA-ga ühendusse astumine asjaolude täiendavaks selgitamiseks. Kohus leiab, et vähim, mida kaebuse esitaja antud asjaoludel pidanuks tegema, oli telefonikõne KRA-sse, oma staatuse kontrollimiseks kutsealusena. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et Ero Tragel täitis kaitseväeteenistuse seaduse § 2151 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseisu. Kohus ei tuvastanud Ero Trageli süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukohta karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ero Tragelit on kaitseväeteenistuse seaduse § 2151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Karistuse määramisel on kergendava asjaoluna arvesse võetud süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, mis tulenes tema tervislikust seisundist. Lisaks süüteo toimepanemisele raske isikliku olukorra mõjul ei ole kohus tuvastanud Ero Trageli karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, kaebaja isikuomadusi ja ühiskondlikku staatust, on kohus veendunud, et Ero Tragelile mõistetud karistus on piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu on põhjendatud karistusliigi valik ja puudub vajadus raskemaliigilise karistuse (arest) kohaldamiseks. Väärteo toimepanemisest tulenevat vajadust avalikuks hukkamõistuks silmas pidades ei näe kohus aga võimalust kaebajale määratud karistuse kergendamiseks. KaRS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Ero Tragel on taotlenud võimalust tasuda talle määratud rahatrahv osade kaupa, põhjendades oma taotlust sellega, et tema igakuine sissetulek ei võimalda trahvi kohest täielikku tasumist. Kohus asub 5 seisukohale, et Ero Trageli poolt esile toodud põhjus annab piisava aluse tema taotluse rahuldamiseks. Ero Tragel on avaldanud, et tema igakuine sissetulek on keskmiselt 10-12 000.krooni. Kohtu arvates võib väärteo toimepanemise eest Ero Tragelile määratud trahvi kohene tasumine olla ebamõistlikult koormav. Seetõttu tuleb lubada kaebuse esitajal tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul, tasudes igal kuul vähemalt 450.- krooni. Kohtunik Rutt Teeveer 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.